10
20
30
40
50
60
70
80
90
100
110
120
130
140
150
160
170
180
190
200
210
220
230
240
250
260
270
280
290
300
310
320
330
340
350
360
370
380
390
400
410
420
430
440
450
460
470
480
490
500
510
520
530
540
550
560
570
580
590
600
610
620
630
640
650
660
670
680
690
700
710
720
730
740
750
760
770
780
790
800
810
820
830
840
850
860
870
880
890
Kuku, kägu, kuldalindu,
Häälitsele, hõbenokka,
Veeretele, vaskikeeli!
Kuku meile kuulutusi,
Häälitsele ilmutusi,
Veeretele lauluvara,
Ketra kuulutuse lõnga!
Kui ei kuku, kukun ise,
Pajatelen, pardikene,
Lasen, luike, laulusida,
Seitsmekordseid sõnumida
Vanast ajast veeremaie.
Üks on sõnum hülge suusta,
Teine lainte tütterelta,
Kolmas rannakaljudelta,
Neljas näkineidudelta,
Viies veteemandalta,
Kuues kuude kudujalta,
Seitsmes saare taadi suusta,
Saare eide mälestustest.
Kaljuseinad kuulasivad,
Lained laiad luurisivad,
Tähtesilmad tunnistasid:
Kuidas Kalevite poega
Julgelt eide jälgesida,
Kadund tedre teeradasid
Hobuta läks otsimaie,
Täkuta läks tallamaie,
Ilma ratsuta rändama.
Mõni mees jääks mõtlemaie,
Mõni naine nuttemaie,
Mõni piiga pisaraile,
Kui nad Kalevite poega
Suure mere sõudemisel,
Keset laiu laineida,
Vahus vete voodi′issa
Üksipäini ööde peidus
Salateel saaks silmamaie.
Kui ei kaldalt silma sihti,
Silma sihti, vaate voli
Kusagilta jälgi kannud,
Teederada tähendanud,
Kargas noormees kõrge′elta
Kaldaservalt lainetesse,
Vooge laia voodi′ isse,
Kohiseva vetesängi;
Sundis käsi sõudemaie,
Tagant jalgu tüürimaie,
Peas hiukseid purjetama.
Sõudis kiirelt Soome poole,
Tüüris otse Turja poole,
Purjeteli põhja poole;
Tõttas eite tabamaie,
Tetre paelust päästemaie,
Lindat lingust aitamaie.
Soovis Soome tuuslarida,
Tuuletarka tuuseldama,
Vargaküünta vemmeldama,
Röövelida rookimaie,
Et ei enam naisteröövi,
Neitsi vargel võrgutusi
Siia ilma sigineksi.
Vana Vanker, Rootsi Karu,
Põhjanaela, tähte poega,
Juhatasid siravsilmil
Taeva alta teederada
Minejalle merelaineil,
Näitasivad niisket teeda,
Märga rada Soomemaale,
Kõrge kaljuranna poole.
Mereteel ei ela tõlki
Kuskil külas, kõrtsidessa,
Ega ole osmikussa
Veteväljal kuskil vahti,
Kellelt teed võiks küsitella,
Õiendusta eksituses.
Tugev käsi lõhkus laineid,
Peksis laineid merepinnal,
Kiigutava vetekätki
Veereteli virka meesta,
Usinada ujujada
Langevate lainte turjal
Kaugemalle põhja poole,
Kaljuranna kallastelle.
Kalevipoeg, kangelane,
Lese leina lepitaja!
Ei sa tunnud tüdimusta,
Võimuselta väsimusta
Ega rammul raugemista,
Kui sa vagal teedekäigil
Eidekese jälgi a′asid,
Kadund tedre teeda käisid!
Tähed langesid ja tõusid
Omal viisil taeva veeres,
Põhjanaela pidas paika,
Vana vanker vankumata.
Tugev käsi lõhkus laineid,
Peksis laineid merepinnal,
Kiigutava vetekätki
Veereteli virka meesta,
Usinada ujujada
Langevate lainte turjal
Kaugemalle põhja poole,
Kaljuranna kallastelle.
Kalevite kallim poega
Kiirustelles kaugemalle
Tõttas eite tabamaie,
Röövlit kurja rookimaie.
Armu soovid südamessa,
Meelemõlgul kurjad mõtted
Karastasid kangelasta,
Et ei tüdind pikil teedel,
Väsind vesiradadella.
Juba sõela seisis servi,
Vardad veerdes valge vastu,
Kesköö võis ehk käsil olla,
Ehk küll kuskil kuulutaja,
Tunni sammu tunnistaja
Mereteel ei märki anna,
Miska mees võiks aega mõõta.
Ei siin laula Looja kukke,
Kõõrutele kanakene.
Kaladelle laulu kurku,
Sõna keelil sõlmitie.
Vetelainetelle veeres
Kerkidelles künkakene,
Sest sai lausa saarekene,
Kaunis tükki kuiva maada.
Kalev sõudis saare sihil
Kiirustelles kaugemalle.
Tugev käsi lõhkus laineid,
Peksis laineid merepinnal,
Kiigutava vetekätki
Veereteli virka meesta,
Usinada ujujada
Langevate lainte turjal
Kaugemalle põhja poole,
Sihtis saare ligidalle.
Kalevite kallim poega
Soovis puhkepaika saarel,
Hingetõmbamise mahti
Vähe aega ette võtta.
Tugev käsi lõhkus laineid,
Peksis laineid merepinnal,
Kiigutava vetekätki
Veereteli virka meesta
Kiirest saare kalda alla.
Kalevite kange poega
Siruteli väsind selga,
Vesil vettind külgesida
Vastu kaljurüngastikku,
Istuteli isteluida
Sammeldanud kivi sülle,
Kaljupingi keske′ella,
Jättis jalad ripakille,
Varbad vete veeretille,
Labad lainte laugudelle,
Kedrad vooge kiigutuseks,
Mereveele mängituseks.
Püüdis puhku pisukesta
Laugusida kokku lasta,
Tunni poole tukutelles,
Veerand tundi suikes viita.
Varem veel kui unevoli,
Suigu magus sünnitaja,
Vaimusilma varjutelles
Meelemärkamista mattis,
Võimust mehe üle võttis:
Värisesid ööde vaikest,
Pimeduse varjupõuest,
Rahusüle sügavusest
Laulukeermed kerkimaie,
Kargasivad kõrvadesse;
Piiga kena pillikene,
Neiulikku noori hääli,
Laululinnu lõksutused
Nõnda kulda kukkusivad
Kui see kägu kuusikussa,
Künnilindu lepikussa.
Kalevite kange poega
Keeras kõrvad kuuludelle:
Kas see kägu kukub kulda,
Alta hammaste hõbedat,
Pealta keele penningida,
Keskelt keele killingida?
Piiga laul aga pajateli,
Noori kukku kostis nõnda:
"Kaugella on minu kaasa,
Vete taga armukene,
Kaugel on, kaugella nähikse;
Vahel palju vastalisi:
Meri laia ja lageda,
Viisi järveda vesista,
Kuusi kuiva nõmmikuda,
Seitse sooda sitke′eda,
Kaheksa karja-aruda,
Üheksa hüva jõgeda,
Kümme külma allikada,
Kakskümmend muuda kinnitusta.
Saa ei siit mina minema
Ega saa tema tulema;
Saa ei kuuski teda kuulda,
Nädalas ei teda näha,
Saa ei aastas tema armu,
Armukaisu haudumista,
Sõbra rüpe soojendusta.
Kaugella on minu kaasa,
Vete taga armukene;
Kaugel on, kaugella nähikse,
Vahel palju vastalisi,
Vee ja kuiva kinnitusi.
Tuul tal viigu tervisida,
Aja tiivad armusida,
Pilved pikkada igada,
Lained lahkeid elupäevi,
Vihmasagar saadikuida,
Taevas tarka meelekesta!
Kui on õnne, siis elagu;
Kui on terve, tehku tööda!
Nii mitu tervista temale,
Kui mitu mõteta minulla,
Nii mitu tervista temale,
Kui mitu soovida südamel;
Nii mitu tervista temale,
Kui on lehti lepikussa,
Kaseurbi kaasikussa,
Kuuseokkaid kuusikussa;
Nii mitu tervista temale,
Kui on laineida merella,
Kui on tähti taeva′ assa!"
Kalevite kallim poega
Siruteli kaelasooni
Kena laulusõnu kuuldes:
Kas ei kallist kukkujada,
Laulurikast linnukesta,
Sõnalista sõstrasilma
Neiukest saaks nähtavalle?
Öine pimeduse varju,
Udu umbne kuuekene
Kattis saarekese kinni.
Läikivada tuleleeki
Ühest kohast üksikuna
Tõusis üles tamme alta,
Lehtis tamme ligidalta.
Tule paistuse piirdel
Istus ilus laululindu,
Kuldanokka neiukene.
Käharhiuksed katsid kaela,
Krookes käiksed kõrget rinda.
See′p see laulis linnukeeli,
Künnilinnu lõksutusel,
See′p see salaleinamista,
Igatsusta ilmuteli,
Istus helel tulepaistel
Õitselise valvamisel:
Vahtis eide lõuendida,
Mis seal murul laialisti
Päeva paistel pleekisivad,
Ööde vilul haudusivad,
Mis ta ise pikal talvel
Kedral lõngaks keerutanud,
Mis ta ise hiljemini
Kangasjalgella kudunud,
Lõuendiksi lõksutanud.
Käed küll kangasta kudusid,
Sõrmed niisi nõtkutasid,
Jalad suksi sõtkusivad,
Suu aga seadis laulusida.
Kalevite kallis poega
Hakkas vastu hõikamaie,
Laulu teista loomaie,
Piiga laulu pilgatelles
Seadis sõnad sõudevalle,
Värsid nõnda veeremaie:
"Mis sa kauget kahetsedes,
Vetetagust vesilaugel
Lesena lähed leinama?
Miks sa, piiga peenikene,
Peigu ligemalta põlgad?
Ligi on, ligi nähikse,
Ligemal on kallim kaasa,
Armsam hauduvada kaissu.
Ei ole vahel vastalista
Ega kuskil kinnitusta;
Ei ole vahel laia merda,
Kinnitavaid järvesida,
Ei ole kuivi nõmmikuida
Vahel kuskil nõlgatille;
Ei ole karja-arusida,
Ei ka hüva jõgesida
Ega külmi allikaida.
Ligi on, ligi nähikse,
Ligimail on parem peigu,
Siinap soojem armukaissu,
Siinap rikkam rõõmurüppe.
Ligi on, ligi nähikse,
Ligi parem peiukene,
Kangem meesi kuulsast külast,
Parem poissi, perepoega.
Kõrged koivad, laiad oimud
Kandsid teda lainte kiigul,
Veeretasid vetevoogel
Salamahti saare randa,
Saare piigadelle õnneks,
Saare tütarde tuluksi."
Saare piiga, peenikene,
Küll sa kuulisid petis-kukku,
Petispoisi pajatusta,
Küll sa tahtsid tasakesi
Näha laulukukekesta,
Poolil pilul poisikesta,
Kes see laulu laksatanud.
Küllap, vaene, kogemata
Astusid ehk argsel sammul
Luuridessa ligemalle;
Astsid sammu, astsid kaksi,
Kogemata kümme sammu,
Teademata teise kümne,
Arvamata veel ehk sada,
Mõistemata mitu peale;
Tahtsid lauljat tunnistada:
Kas tuli Soomest sugulane,
Ehk kas Virust viinakruusi,
Kosilane kihladega?
Saare piiga, peenikene!
Püüa pakku põgeneda:
Enne kui sind vaate vangi
Silm saab kinni sidumaie,
Et ei pääse paigastagi,
Kohastagi kanakene!
Saare piiga, peenikene
Nägi murul noore mehe,
Nägi kaldal kangelase,
Läks siis vähe ligemalle.
Ööde vilul viibidelles
Saivad sõnu sahkamaie,
Juttu lausalt lahutama,
Kuni armu kütkendused,
Varsti sõpruse sidemed
Südant saivad sulatama,
Meelta metsa eksitama.
Saare piiga, peenikene,
Istus ise mehe kõrva,
Langes lapse rumalusel
Kogemata kalda peale,
Sammeldanud kivisängi.
Saare piiga, sõstrasilma!
Mis sul veeres vigastusta?
Mis sa kisal kiljatama,
Pisarate kaebepillil
Hakkas abi hüüdemaie?
Kas sind Kalevi kaisussa,
Armusüle haudumisel
Niuetest ehk niksatie,
Labaluust ehk naksatie,
Puusaluida pigistati?
Mis sul tüli tehtanekse,
Mis sul viga sünnitie?
Isa kuulis tütre kisa,
Ema lapse kiljatusta;
Ärkasivad une ikkest,
Pääsid magamise paelust,
Esiotsalt arvatelles,
Kas ehk kuri unenägu
Petissõnu pajatanud.
Aga piiga pisarpilli,
Kaebamise kiljatused
Kõlasivad ärkvel kõrva.
Saare taati tõusis sängist,
Tuli välja voodi′ista,
Võttis kätte vembelada,
Kargas lugu kuulamaie,
Viga ise vaatamaie:
Kas ehk poissi pettusella,
Röövel kurjal riisumisel
Eide vara tütterelta
Ööde varjul varastanud?
Kui nüüd saare taadi silmad
Kange mehe kaldal nägid,
Kukkus vemmal valjust pihust,
Suri sõna keelepaelul
Ehmatuse hirmu alla,
Kartus nägu kahvateli.
Tütar noori seisis norgus,
Parti kurba parve ääres,
Ega tõstnud arga silma,
Pisarraskeid laugusida,
Punepaisul palgeida
Mitte ülesse murulta,
Ega sahand sõnakesta.
Kalevipoeg, kangelane,
Istukili kaljurünkal
Sammeldanud kivi süles
Küsis taadilt kartuseta,
Kas ehk eile õhtul hilja
Soome tuuslar, tuuletarka,
Virust tulles veeretelles,
Kodu poole purjetelles
Saarest mööda oli sõudnud.
Saare taati kostis vastu:
"Ei ole näinud, vennikene,
Tuuletarka-tuuslarida
Minu silma mitmel päeval,
Mitte mitmel nädalalgi.
Ütle, võõras vahva meesi,
Kus sul kodu, kasvupaika,
Lapsepõlve pesakene!
Kes sind sugul sigitanud,
Ilma peale ilmutanud?
Kelle ema rikas rüpe,
Paisutelev rinnapiima
Kanget poega kosutanud?
Nii kui jumalikku idu,
Vägev taaralaste võsu
Paistab sinu palgeilta,
Sirab välja silmadesta,
Kasvab keha kombeista."
Kalevite poega mõistis,
Kavalasti vastu kostis:
"Viru ranna viirudella,
Harju kaljuharjadella,
Lääne ranna liivikuilla
Mõnda teeda tallatie,
Mitu rada rajatie,
Astmejälge armitie.
Üks on rada koduteeda,
Tallermaada tuttavada,
Armsam mulle astmejälgi,
Mis mind isa õue alla,
Eide armu koppelisse,
Venna vainu väravasse
Kõige kiiremalta kannab.
Sealtap tammi tüvest tõusin,
Kasu kännusta kasvasin,
Võsu juuresta võõrdusin.
Seal mul lapsekätki seisis,
Sealap pesa kalju peidus;
Sinna mängi mälestused
Murupinda maha jäivad.
Sugulla mind sigitanud,
Ilma peale ilmutanud
Tugevate meeste taati;
Rikasrüpel eidekene,
Paisuvrinnal piima andja
Kasvas Lääne lepikusta,
Tõusis ta tedremunasta.
Näed sa jumalikku idu,
Taaralaste vägev-võsu.
Arva, kas ei ainuüksi
Kalevite kange taati
Võinud poega pillutada,
Võsukesta istutada?
Ehk võib viimne äbarikku,
Lese Linda pesamuna,
Seista sinu silma vaatel?"
Saare piiga, peenikene,
Kuulas kohkel võõra juttu,
Kahvateli surnukarva,
Kui ta isaks Kalevida,
Lindat emaks tunnistanud.
Ehmatanud hellakene,
Saare piiga, peenikene,
Liugles kalda ligemalle,
Äkilise serva peale,
Sealap sammu komisteli,
Sealap piiga libastelles
Üle kaela merre kukkus,
Langes laia lainetesse,
Mere põhja sügavasse.
Laine kattis lapsukese,
Vesi mattis piigakese,
Kattis, mattis noorukese.
Laine kattis, vesi mattis
Saare eide silmatera,
Saare taadi tuvikese.
Isa tõstis hädakisa,
Appihüüdemise häälta.
Kalevipoeg kargas merre,
Liugles lainevaiba alla
Kadund kana otsimaie,
Uppund neidu aitamaie,
Laine kaisust lunastama.
Aga lainte laia rüpe,
Vete vilu voodikene
Pidas kinni piigakesta
Ega annud armukesta
Märjast kaisust enam välja.
Kalevipoeg tõstis peada,
Kaela laia lainetesta,
Hüüdis kaldal ootajalle,
Pajatas piiga taadile:
"Jumalaga, saare taati,
Jumalaga, isa kurba!
Tütar sinul sattus vette,
Ema minul varga võrku;
Viletsad me, vennikesed,
Õnnetumad ühevõrra!" -
Nõnda pajatelles pistis
Kalevite kallim poega
Kiirel oimul ujumaie,
Saarest ära sõudemaie.
Vahutaval lainte veerul,
Lainte kiigul, tuule viigul
Kadus kangelase poega
Saare taadi silma eesta.
Tugev käsi lõhkus laineid,
Peksis laineid merepinnal;
Kiigutava vetekätki
Veereteli virka meesta,
Usinada ujujada,
Langevate lainte turjal
Kaugemalle põhja poole,
Kaljuranna kallastelle.
Saare taadi kisa peale,
Appikutsumise kannul
Tõttas sängist saare eite,
Tõttas häda tunnistama,
Juhtund lugu vaatamaie.
Oh mu hella eidekene!
Miks sa soojast sängist tulid,
Varjuvaiba katte alta?
Kurbus-külmad kuulutused,
Jääkülmad ilmutused,
Raherasked avaldused
Saavad südant kohmetama,
Verda soontes tarretama.
Laintes sinu lapse sängi,
Vetes kulla voodikene,
Kalakudus hella kätki,
Meres marjukese kamber.
Laintest ei saa lapsehoidjat,
Veest ei vibu vibutajat,
Kalakudust ei kaitsejat
Ega merest mängitajat.
Oh mu hella eidekene,
Miks sa vara voodist tulid,
Enne koitu sängi kaisust
Surmasõnumida kuulma?
Keda sina, eidekene,
Kallil kombel kasvatanud,
Suu juures suigutanud,
Hellal piimal imetanud,
Armukaisul kosutanud,
Kahel käel kiigutanud,
Magab külma lainte alla,
Märjas sängis merepõhjas.
Oh mu hella eidekene,
Tee sa reha pikal varrel,
Tee sa rehapulgad pikad,
Rehavarsi vanast vasest,
Pulgad tugev-teraksesta:
Mine merda riisumaie,
Laineida äigamaie,
Kõntsast loogu kiskumaie!
Võta, taati, uued võrgud,
Võta noodad tugevamad,
Mine õnne katsumaie:
Kas ehk leiad tütre jälgi,
Püüad piiga lainetesta,
Merepõhja sügavusest!
Läksid merda pühkimaie,
Merepõhja riisumaie,
Laintest loogu võttemaie;
Rehad käessa pikal varrel,
Rehapulgad väga pikad.
Varred rehal on vasesta,
Rehapulgad teraksesta,
Rehapide rauast tehtud.
Mis seal tõusis pühkmetesta,
Mis seal kasvas riismetesta?
Tammi tõusis pühkmetesta,
Kuuski kulla riismetesta.
Viisid tammi koduje,
Kandsid kuuse koppelisse.
Läksid merda pühkimaie,
Merepõhja riisumaie,
Ääresida äigamaie;
Rehad vaskised käessa,
Rehapulgad teraksesta,
Rehapide rauast tehtud.
Mis seal tõusis pühkmetesta,
Mis seal kasvas riismetesta?
Pühkmeist tõusis kotkamuna,
Riismetesta raudkübara;
Panid muna kübarasse,
Kandsid koju kamberisse.
Läksid merda pühkimaie,
Merepõhja riisumaie,
Mereääri äigamaie,
Mereurkaid uurimaie.
Mis seal tõusis pühkmetesta,
Mis seal kasvas riismetesta?
Pühkmetesta tõusis kala,
Riismeist hõbekausikene.
Panid kala hõbekaussi,
Kandsid koju kelderisse.
Läksid merda pühkimaie,
Merepõhja riisumaie,
Laintest loogu võttemaie,
Mereääri äigamaie,
Mereurkaid otsimaie:
Kas ei leiaks kodukana,
Lainetesse kukkund lasta?
Kuulge, kuulge, kurvad kõrvad,
Mis seal laulab lainetesta?
Kuulge, kuulge, kurvad kõrvad,
Mures muljutud südamed:
Mis seal merel häälitsemas,
Laintelangul laulemassa,
Vete veerdel vilistamas?
Kohiseva lainte keskelt
Pääses lugu liikumaie,
Sügavasta meresängist
Sõnad nõnda sõudemaie:
"Neiu läks merda kiikumaie,
Lainetesse laulemaie;
Pani kingad kivi peale,
Paatrid pikale pajule,
Siidilindid liiva peale,
Sõrmuksed sõmera peale;
Hakkas merda kiikumaie,
Lainte lugusida laulma.
Mis see välkusi meresta,
Mis see läikisi lainetesta?
Kuldamõõk meresta välkus,
Hõbeoda lainetesta,
Vaskne ambu kalakudust.
Läksin mõõka võttemaie,
Hõbeoda püüdemaie,
Vaskist ambu õngitsema.
Tuli vastu vanameesi,
Vanameesi, vaskimeesi,
Vaskikübara peassa,
Vaskisärki tal seljassa,
Vaskivööke niude ümber,
Vaskikinda′ad käessa,
Vaskisaapa′ad jalassa,
Vaskikannuksed saapassa,
Vaskikilbid pannalvöölla,
Vaskikirjad kilpidella.
Vaskikeha, vaskikaela,
Vaskisuu ja vaskisilmad.
Vaskimees neiult küsima:
"Mis teeb mõrsja meressa,
Väike vete lainetessa,
Kodukana kalakudus?"
Neidu mõistis, vastu kostis,
Pajateli pardikene:
"Läksin merda kiikumaie,
Lainetesse laulemaie;
Nägin kuldamõõga välki,
Hõbeoda varre läiki,
Vaskse ammu hiilgamista;
Tahtsin mõõka taga nõuda,
Hõbeoda lunastada,
Vaskist ambu ostaneda."
Vaskimeesi vastu kostis,
Vaskikeelilla kõneles:
"Kuldamõõk on Kalevite,
Hõbeoda Olevite,
Vaskiambu Sulevite
Varjul hoietud varandus.
Vaskimees on vara vahti,
Kuldamõõkade varjaja,
Hõbeoda hoidija,
Vaskiammu kaitseja.
Tule kaasaks vaskiselle,
Kodukanaks mõõga vahil′,
Õhtumängiks oda hoidjal′,
Ammu kaitsjal′ armukeseks:
Siis saad kalli kuldamõõga,
Hõbedast Olevi oda,
Vaskse ammu kingituseks,
Kihla pandiks kallid anded."
Neidu mõistis, vastu kostis,
Pajateli pardikene,
Lõksateli luigelindu:
"Põllume′e tütar peenikene,
Talume′e tütar tallekene
Leiab mehi kuivalt maalta,
Peigu põllume′ e sugusta,
Kaasa leivame′ e külasta."
Vaskimeesi naeratie,
Neidu jalga komistie,
Komistie kogemata,
Libastas libedal liival,
Sattus salahaudadesse,
Kukutas kalakudusse,
Mereurkasse udusse,
Lainte laia kamberisse.
Vesi võitis neiukese,
Lained katsid lapsukese,
Kudu kodukanakese.
Isa tõttas otsimaie,
Ema tõttas otsimaie,
Kadund jälgi kuulamaie:
Kus see kallis kana jäänud,
Kenam õue hanekene?
Kas on kulli, kurja lindu,
Kas ehk vares, vargalindu,
Kas ehk petis peiukene
Kana viinud pesa varjust,
Hane ujumise paigast,
Piiga peidetud kamberist? -
Leidsid kingad kividelta,
Paatrid pikalta pajulta,
Leidsid lindid liivikulta,
Sõrmuksed sõmera pealta,
Ehted pajuoksadelta -
Neidu noorta ei leietud,
Kallist kana ei silmatud.
Neidu noori, tütar kallis
Nende silmil nägemata.
Neidu nõrkes mere põhjas,
Kana kallis kudus suikus,
Uinus lainte kamberissa.
Hakkasid neidu hüüdemaie,
Kallist kana kutsumaie:
"Tule koju, tütrekene!
Tõtta, kana, kamberisse,
Rutta koju, kullakene!"
Tütar mõistis, vastu kostis,
Vari merelta kõneles,
Leinahääli laineista:
"Või ei tulla, taadikene!
Ei ma pääse, eidekene!
Vete koorem vaevab kulmu,
Lainte raskus silmalaugu,
Meri sügav südameda.
Läksin merda kiikumaie,
Lainetesse laulemaie,
Vete pinnal pajatama;
Panin kingad kivi peale,
Paatrid pikale pajule,
Siidilindid liiva peale,
Sõrmuksed sõmera peale,
Ehted pajuoksadelle.
Hakkasin merda kiikumaie,
Laintelugu laulemaie,
Vetelugu veeretama,
Kuldamõõka meres välkus,
Hõbeoda laines läikis,
Vaskiambu vastu hiilgas;
Mina mõõka võttemaie,
Hõbeoda püüdemaie,
Vaskist ambu tabamaie.
Tuli vastu vanameesi,
Vanameesi, vaskimeesi;
Vaskikübara peassa,
Vaskisärki seljassa,
Vaskised kindad käessa,
Vaskised saapad jalassa,
Vaskikannuksed saapassa,
Vaskivööda niude ümber,
Vaskikilbid vööde küljes,
Vaskikirjad kilpidella;
Vaskikael ja vaskikeha,
Vaskisuu ja vaskisilmad.
Vaskimees neiulta küsima:
"Mis teeb mõrsja meressa,
Väikene vete lainetes,
Kodukana kalakudus,
Hani mereurka udus?"
Mina mõistsin, kohe kostsin,
Pajatelles pardikene,
Kõõrutelles kanakene,
Hõbenokka linnukene:
"Läksin merda kiikumaie,
Lainetesse laulemaie,
Vete veerel vilistama;
Nägin kuldamõõga välki,
Hõbeoda varre läiki,
Vaskse ammu hiilgamista:
Tahtsin mõõkada tabada,
Hõbeoda lunastada,
Vaskset ambu ära osta."
Vaskimeesi vastu kostis,
Vaskikeelella kõneles:
"Kuldamõõka on Kalevite,
Hõbeoda Olevite,
Vaskne ambu Sulevite
Varjul hoietud varada.
Vaskimees on vara vahti,
Kuldamõõga varjaja,
Hõbeoda hoidija,
Vaskse ammu kaitseja."
Vanameesi, vaskimeesi,
Tahtis kaasaks mind kosida,
Kodukanaks meelitada,
Kaisulinnuks kasvatada;
Pakkus kihlaks kuldamõõka,
Salapandiks hõbeoda,
Vaskiambu armu andeks:
Kui ma temale läheksin,
Kätta vanale annaksin. -
Mina vastu tõrkumaie,
Oma paiga peiukesi,
Oma koha kosilasi
Tema vastu kiitlemaie.
Vaskimeesi naeratie.
Minu jalga komistie,
Libastas libeda liivale,
Sattus salahaudadesse,
Kukutas kalakudusse,
Mereurkasse udusse.
Vesi võitis neiukese,
Lained katsid kanakese:
Sinna, noori, ma nõrkesin,
Sinna, kana, ma kadusin,
Linnukene lingu läksin,
Vähki natassa veeresin.
Läksin merda kiikumaie,
Lainetesse laulemaie,
Vetelugu vilistama,
Kuldamõõka püüdemaie,
Hõbeoda otsimaie,
Vaskiambu õngitsema.
Seal mu jalga komistie,
Sattusin salahaudadesse,
Kukkusin kalakudusse,
Mereurkasse udusse.
Sinna ma, kana, kadusin,
Sinna, linnuke, suikusin,
Sinna, noori, ma nõrkesin,
Sinna, lilleke, närtsisin!
Ära nuta, eidekene!
Ära kaeba, taadikene!
Merella on minul koda,
Lainte all mul salatare.
Läksin merda kiikumaie,
Lainetesse laulemaie,
Vetelugu vilistama:
Sattusin salahaudadesse,
Kukkusin kalakudusse,
Mereurkasse udusse,
Sinna ma, kana, kadusin,
Sinna surin, linnukene,
Sinna, noori, ma nõrkesin.
Sinna, lilleke, närtsisin,
Sinna, sõstrasilm, suikusin.
Ära nuta, eidekene!
Ära kaeba, taadikene!
Merella on minul koda,
Lainte all mul salatare,
Kalakudus kambrikene.
Läksin merda kiikumaie,
Lainetesse laulemaie,
Läksin mõõka tabamaie,
Hõbeoda otsimaie,
Vaskist ambu võttemaie;
Põlgasin vaskipeiukest:
Vaskimeesi naeratie.
Kukkusin kalakudusse,
Mereurkasse udusse.
Sinna ma, kana, kadusin,
Sinna surin, linnukene,
Sinna, noori, ma nõrkesin,
Sinna, lilleke, närtsisin,
Sinna, sõstrasilm, suikusin,
Sinna, neitsike, uinusin.
Ära nuta, eidekene!
Ära kaeba, taadikene!
Merella on minu koda,
Alla lainte salatare,
Kalakudus kambrikene,
Mereudus pesakene.
Läksin kuldamõõgakesta
Lainetesta tabamaie,
Hõbeoda otsimaie,
Vaskiambu võttemaie:
Sinna ma, kana, kadusin,
Sinna surin, linnukene,
Sinna, noori, ma nõrkesin,
Sinna, lilleke, närtsisin,
Sinna, sõstrasilm, suikusin,
Sinna, neitsike, uinusin,
Sinna, tuvike, tarretin.
Ära nuta, eidekene!
Ära kaeba, taadikene!
Merella on minul koda,
Alla lainte salatare,
Kalakudus kambrikene,
Mereudus pesakene;
Minul on vilulla voodi,
Vete niiske sängikene,
Kena kätki lainetessa.
Alevid mind viibutavad,
Kalevid mind kiigutavad,
Sulevid mind suigutavad."
Tagasi üles
