Kreutzwaldi sajandi. Kalevipoeg loomise idee tekkis F. R. Kreutzwaldi 200. sünniaastapäevale püh/nodatud Eesti Kirjandusmuuseumi st/nodinäitusest KREUTZWALDI SAJAND. KALEVIPOEG (kujundaja Peeter Laurits). Eesti kultuurikal/nodri Kreutzwaldi aastal 2003 rändas näitus paljudes Eestimaa suuremates ja väiksemates raamatukogudes, kuid hoolimata headest näitusetingimustest jäi külastajatel ikkagi aega napiks, et kogu st/nodidel pakutuga tutvuda. Nii suusõnalised kui ka rändnäituse külalisteraamatusse jäetud teated vihjasid vajadusele esitada näitus ka Internetis, kus seda saaks rahulikult uurida.
Tänaseks ongi kunagine paber-näitus KREUTZWALDI SAJAND. KALEVIPOEG saanud /nodale uue kodu ja on kõigile nähtav. Projekti alustati 2004 kevadel, selle aluseks on projekti vajadusi arvestav spetsiaalne arvutitarkvara, mis võimaldab jälgida Kreutzwaldi sajandi sündmusi paralleelselt mitmel ajateljel ja luua kõikide n/node vahel seoseid. Lähemalt:
Lehekülg koosneb kolmest omavahel seotud suurest "ruumist": Kreutzwaldi sajand, Kalevipoeg ja Kogud.
I. KREUTZWALDI SAJAND
Näete nelja ajatelge. Keskmeks Friedrich Reinhold Kreutzwaldi (1803-1882) elutee ja looming (I ajatelg): siin saate aastast aastasse jälgida Kreutzwaldi tööd arsti ja õpetlase, keelemehe, teadlase, publitsisti ja kirjanikuna. Sellele taustaks saate tutvuda samal ajal sündinud või siis lahkunud eesti (II ajatelg) ja ka Euroopa kirjanikega (III ajatelg): need ajateljed on üh/nodatud 19. sajandi kirjarahva leksikoniga. Üldisemat tausta Kreutzwaldi sajandi kirjanduselule pakub teave 19. sajandi Eesti- ja Liivimaa kohta (IV ajatelg).
II. KALEVIPOEG
Siia on koondatud Kalevipoja digitaalsed tekstid. Esimeseks näete ajatelge "Kalevipoja saamislugu", milles tutvustatakse eepose loomise idee kujunemist balti estofiilide seas, F. R. Faehlmannil ja F. R. Kreutzwaldi osa selle kirjutamisel, eepose trükkimisega seotud raskusi. Teiseks on esmakordselt Eestis elektrooniliselt alaldatud "Kalevipoja" täistekst- Tekst on avaldatud laulude kaupa, saate liikuda kiiresti Teid huvitava teema juurde ning tutvuda ka sellest inspireeritud hilisemate loometeostega. Tekstiversiooni aluseks on Kreutzwaldi 200. juubeliaastaks välja antud viimane, 18. trükk - täname Kirjastust SE & JS -, mille versiooni ei ole muudetud (toim Eve Pärnaste), väljaarvatud värsiridade lo/nodamisel.
Samal leheküljel veel: 1) Kreutzwaldil 1853 valminud nn "Alg-Kalevipoja" käsikiri. Lugemise hõlbustamiseks on lisatud selle trükiversiooni (mida on siiani hoitud Eesti Kirjandusmuuseumi kultuuriloolise arhiivi uurijatetoa /noamkasutatavate käsikirjaliste materjalide koopiate riiulil) ja F. R. Kreutzwaldi raamatuke "Lühik/noe seletus Kalevipoja laulude sisust" (1869), milles autor seletab eepose laulud lahti nii, nagu ta neid kirjutades oli mõelnud.
III. KOGUD
Sisaldavad ajatelgedel esitatud materjale andmebaasi vormis: Isikuid, Sündmused, Pildid, Pildigaleriid, Raamatud, Tekstid. Lisatud on ka valik uuematest veebis kättesaadavatest teaduslikematest käsitlustest (Kriitika) Kreutzwaldi-Kalevipoja aineline Lingikogu.
UUS! Pilte, Raamatuid ja käsikirju saab lugeda ja vaadata lähemalt, kui avada see "Lehitsejas": raamatut saab mugavalt arvutihiirega raamatu nurkadest lehitseda, suur/nodada, väh/nodada ja muuta pildi heledust-tumedust.
Lehekülg on teostamisel ja täi/nodamisel kuni aastani 1918