Algab massiline talude päriseksmüümine (1860)

                

            


                                                    Talusid hakatakse massiliselt päriseks müüma, tekivad eestlastest maaomanikud, kellele toetudes saab jõudu ulatuslik rahvuslik liikumine. Liikumise keskuseks kujuneb majanduslikult jõukam Lõuna-Eesti, eriti Holstre, Paistu, Tarvastu kihelkonnad Viljandimaal. Taluomanike arv tõuseb järsult. Nende kõrvale hakkab tekkima eestlastest maaharitlaste (vallakirjutajate, köstrite, koolmeistrite) kiht. Eestimaal algab talude päriseksmüümine kümmekond aastat hiljem.                         
                    


                        

            	

                	
    
#related content#

    	        
            
            
            
            
            
            
            
            
            
                            
#ungrouped# (1)