H. Talvik, Rabas

/---/
Kuid mudahauast pulbitsevad üles
veepärlid puhkedes kui õilmenupud.
Mu surnud pruut sääl hõljub lauka süles,
pääs rohupärg ja kaenlas vesikupud.

(Heiti Talvik. Rabas. – Luuletused. Tallinn, 1988, lk 74)