Charles Darwin (1809-1882)
Darwin oli inglise loodusteadlane, teaduslikult põhjendatud ja üldiselt tunnustatud evolutsiooniteooria looja, Peterburi Teaduste Akadeemia liige. Ta õppis Edingburghis ja Cambridge`is arsti- ja usuteadust ning omandas teoloogi kutse. Ilmutas õpiaastail suurt huvi looduse vastu ja võttis osa tuntud loodusteadlaste Henslow, Sedgwicki jt. juhendatud ekskursioonidest, kogus taimi ja mardikaid, tegeles geoloogiaga. Tõeliseks looduseuurijaks kujunes Darwin purjekal „Beagle“ sooritatud ümbermaailmareisil, mille vältel kogutud materjal viis ta järeldusele taime- ja loomariikide muutumisest. Juba 1838 veendus ta, et liikide muutumise peategur on looduslik valik. Esimesed visandid valikuteooria kohta kirjutas ta 1842. ja 1844. aastal. Alles pärast 20-aastast uurimistööd avaldas Darwin oma evolutsiooniteooria: 1859. aastal ilmus tema peateos liikide tekkimisest loodusliku valiku teel („On the origin of species by means of natural selection“). See teos tähistas pööret bioloogia ajaloos ja muutis põhjalikult loodusteaduslikku maailmapilti – evolutsioon sai üldtunnustatuks. Darwini õpetus leidis kõikjal nii poolehoidjaid kui ka ägedat vastuseisu. Hiljem avaldas ta ulatusliku teose loomade ja taimede muutumisest kodustamisel („The variation of animals and plants under domestication“, 1868) ning inimese põlvnemisest ja sugulisest valikust („The decsent of man and selection in relation to sex“, 1871). Evolutsiooni-ideega seostuvad suuremal või vähemal määral ka Darwini uurimused, mis käsitlevad korallrahude ehitust ja levikut (1842), väärneljalisi vähke (1851–54), orhideede kohastumist (1862), inimese ja loomade emotsioonide avaldumist (1872), putuktoidulisi taimi (1875), taimede võõrtolmlemise tähtsust (1876), õite morfoloogiat (1877), vihmausside tähtsust aineringes (1881) jm. Darwin on maetud Westminster Abbey`sse.
Jaak Tomberg