K. Keskküla, Kalevipoeg tormikünnil (1986)

                

            


                                    Kalevipoeg tormikünnil 
Hundid on tapetud 
Hall karv kamina ees 
Küljeluud mullas 
Hingeharakas kuuseladvas 

Isa on mullas suure linna all 
Emast on kahju 
Ema on hall kivi pruun kivi 
mänd ja kadakas 
udune sügisenõmm 
liivik laineharja vastu 

Sortsid tuulde läinud 
sortsid tuuleks saaanud 
Kivised väravad langevad 
Tormikünd üle maa 

Variseb muld kord su rinnalt 
või on süda liig raske 

(Kalev Kesküla, Kalevipoeg tormikünnil. - Läbi linnaöö, Tallinn, eesti Raamat, 1986, lk 45)