F. Tuglas, Maailma lõpus-1 (1915)

                

            


                                    /---/
Vara hommikul, kui päikeseketas vaevalt taevarannal kerkis, hiivasime ankru. 
Sõudsime välja lahest ja tõmbasime lahesuul purjed üles. Tuul paisutas purjesid, köied pingutusid, mastid naksusid, - sõitsime avarale merele. 
Kakskümmend meest olid aerudel, kümme kummalgi pool. 
Kerkisid punased mõlad, sinised pisarad jooksid mööda mõlasid, - laulsid punased huuled, heitsid nalja habesuud. 
Nõnda kulus esimene päev, - rand kadus, - õhtu jõudis. 
/---/

(Friedebert Tuglas, Maailma lõpus. - Novelle ja minatuure. Tallinn: Eesti Raamat, 1978, lk 80-110)         
                    


                        

            	

                	
    
Seotud materjal




    
Isikud (1)