Jacob Grimm (1785-1863)

                

            


                    Jacob Grimm oli saksa rahvaluule- ja keeleteadlane, üks germaani filoloogia rajajaid. Ta sai Marburgis juriidilise hariduse, oli 1830–37 Göttingeni ülikooli professor, kuid vallandati sealt poliitilistel põhjustel. 1841. aastast oli Grimm Berliinis Preisi Teaduste Akadeemia liige ja professor. Uuris saksa keele ajalugu, rahvajutte, vana saksa luulet ja tavaõigust; huvitus „Kalevalast“ ja „Kalevipojast“. Tema erialaks erinevalt vennast oli põhiliselt germaani keeleteadus ja muinasaeg. Koos venna Wilhelm Grimmiga kogus ja avaldas ta kogumiku saksa muinasjutte „Kinder- und Hausmärchen“ (2 kd 1812–15), eesti keeles on ilmunud hulk Grimmi tõlkevalimikke. Ta kogus muistendeid kogumikku „Deutsche Sagen“ (2 köidet, 1816-18). Avaldanud ka teosed „Reinhard Fuchs“ (1834, sisaldab muuseas 6 eesti rebasejuttu), „Deutsche Mythologie“ (1835), „Deutsche Grammatik“ (4 köidet, 1819–37, esimene teaduslik saksa keele ajalooline grammatika) ja „Gesichte der deutschen Sprache“ (2 köidet, 1852-1860). Vendade Grimmide töö on oluliselt mõjutanud rahvajuttude uurimist ja avaldamist ning leidnud kasutust kirjanduslikus loomingus kogu Euroopas.



Jaak Tomberg