Ludvig van Beethoven (1770-1827)

                

            


                    Saksa helilooja, heroilis-dramaatilise muusikastiili looja. Alustas muusika õppimisega Bonni õukonnaorganisti C. G. Neefe juures, 12-aastaselt võeti kuurvürsti kapelli, kus sai varsti organisti abiks ja õukonnateatri kontsertmeistriks. 1792. aastal asus Beethoven elama Viini, kus sai tuntuks pianisti ja heliloojana. Elu viimastel aastatel kannatas kuulmishäirete all, mis läksid üle kurtuseks. Tema vaated põhinesid valgustusajastu humanistlikel aadetel, Prantsuse revolutsiooni sündmustel ja saksa klassikalisel filosoofial. Beethoven sai mõjutusi saksa rahvalaulust, Bachi, Händeli, Glucki ja Mozarti teostest. Tema loomingus on palju vabadusearmastust, viha rõhumise vastu ja veendumust õigluse võidus. Ta viis haripunkti klassikalise sümfoonia, edendas sonaadivormi ja lõi sellele uut tüüpi variatsioone. Tema muusika omapära avaldub eelkõige sümfooniates. Beethoveni erakordseim teos on mõttesuur ja suuremõõtmeline III sümfoonia – „Eroica“ (1804). Tema looming tipneb IX sümfooniaga (d-moll, 1824, lõpukoori tekst on F. Schilleri „Ood rõõmule“). Kirjutanud ka ooperi „Fidelio“ (1805 ja 1806), balleti „Prometheuse lapsed“, 11 avamängu, oratooriumi „Kristus Õlimäel“, 2 missat, klaverikontserte, viiulikontserdi, kammermuusikast 16 keelpillikvartetti, kvintette ja triosid, klaverimuusikast 32 sonaati („Pateetiline“, „Kuupaiste“), viiulimuusikast 10 sonaati, üle 20 kammervariatsioonitsükli, begatelle ja rondosid, soololaule ja rahvalaulutöötlusi.



Jaak Tomberg 

                    


                        

            	

                	
    
Seotud materjal

    	        
            
            
            
            
            
            
            
            
            
                            
Grupeerimata (1)

        
    



    
Sündmused (2)