Napoléon Bonaparte (1769-1821)

                

            


                    
Napoléon Bonaparte on pärit vaesunud aadliku perest mees, kes hiljem sai Prantsuse keisriks (1804-14 ja 1815). Ta õppis Brienne`i sõjakoolis ja Pariisi kõrgemas sõjakoolis ning astus Jakobiinide klubisse. Teda iseloomustas erakordne auahnus, suur tahtejõud, töövõime ning tujukus. Ta soosis teaduste ja kunstide arengut, tema seadusandlus oli eeskujuks paljude teiste riikide seadusandluste kujundamisel. Napoléon uuendas sõjaväge ning komplekteeris selle lahinguteenete, mitte päritolu järgi. 

     

Napoléon Bonaparte alustas oma karjääri juhtides Põhja-Itaalia sõjakäiku juhtides; ta oli ka Egiptuse sõjakäigu algataja. 1799. aastal sooritas ta Pariisis Kaheksateistkümnenda brümääri riigipöörde (9.- 10. September), rajas Konsulaadi ning sai esimeseks konsuliks, piiras riigis valitsevat anarhiat, tegi lõpu kodusõjale, kehtestas tugeva keskvõimuga sõjalis-bürokraatliku diktatuuri, millega kaasnes demokraatia piiramine. Pidas palju sõdu. 1804. aastal kuulutati ta Senati poolt pärandatava võimuga keisriks, dünastia rajamiseks lahutas Napoléon Josephine de Beauharnais`t ja abiellus Marie-Louise`ga, Austria keisri tütrega. 

     

Napoléoni-aegsete kodanlike suhete õiguslikud alused fikseeriti koodeksites (nt „Tsiviilkoodeks“, „Kommertskoodeks“, „Kriminaalkoodeks“). Napoléon tahtis vallutustega suurendatud Prantsusmaa muuta feodaaligandeist vabaks ja rangelt tsentraliseeritud võimuga riigiks. Tema suurimaks võiduks oli Austerlitzi lahing (1805) Venemaa ja Austria vastu. 1805. aasta Trafalgari lahingus sai ta aga inglastelt lüüa. Napoléoni suur sõjakäik Venemaale (1812) hukutas prantsuse armee ning pärast lüüasaamist Leipzigi lahingus (1813) pidi ta troonist loobuma. Ta pagendati Elba saarele, kust tal õnnestus põgeneda ning truuks jäänud väikese väesalga toel võim Prantsusmaal uuesti tagasi võtta. Napoléoni teine võimuloleku aeg oli üürike, ta sai Waterloo lahingus (1815) ülekaalukatelt liitlastelt lüüa ning saadeti Saint Helena saarele, kus ta viibis oma surmani. 

     

Napoléon Bonaparte oli üks kõigi aegade silmapaistvam riigimees, väejuht ja sõjaline strateeg. 

 

Jaak Tomberg