A. Haava, Ei saa mitte vaiki olla (1890)

                

            


                                    Ei saa mitte vaiki olla, 

lauluviisi lõpeta’: 

vaikimine oleks vale, 

sunniks südant lõhkema. 



Tahan õige tasa laulda, 

tasa kannelt helista’, 

et ei sind, mu kõige kallim, 

lauluga ma tülita. 



Aga kui torm minu kandlelt 

kostab siiski kõrvu sull’, 

siis sa ise oled süüdi: 

miks nii armas oled mull’! 



1890



(Anna Haava, Ei saa mitte vaiki olla. - Sõnarine. Eesti luule antoloogia. 1. kd. Tallinn: ER, 1989, lk 300)        
                    


                        

            	

                	
    
Seotud materjal




    
Isikud (1)

    

    
Sündmused (1)