Gustav Suits (1883-1956)

Gustav Suits on üks eesti 20. sajandi kõige mõjukamatest kirjanikest, Noor-Eesti liikumise juht ja ideoloog, modernistlik luuletaja, kellest 1921 sai Tartu Ülikooli esimene eesti ja üldise kirjanduse professor.

Suits sündis 30. nov 1883 Tartu lähedal Võnnus põlises kooliõpetajate perekonnas. Kaotanud seitsme aasta vanuselt isa, kasvas ta ema, õe ja õemehe peres. Käis Võnnu külakoolis, jätkates Tartus algkoolis ja 1896-1904 Tartu Aleksandri gümnaasiumis.

Varaküpse noorukina andis ta juba aastatel 1901-1902 välja albumit "Kiired", millest 1905 kujunes põlvkondliku rühmituse "Noor-Eesti" väljaanne. Tundes suurt huvi hõimumaa Soome vastu, töötas Suits alates 1901 suviti keeleõpetajana Soomes ja siirdus 1905 õppima Helsingi ülikooli, mille lõpetas 1910 cand philos kraadiga. Järgmisel aastal, 1911 abiellus Suits oma õpingukaaslase soomlanna Aino Emilia Thauvóniga.

Kuni Eesti Vabariigi sünnini 1918 elasid Suits ja tema perekond Soomes, elatudes mitmetest ametitest. 1914 viibis Suits Helsingi ülikooli stipendiaadina Pariisis. 1917-1919 võttis osa esseeride partei liikumisest ja koostas läkituse "Eesti töövabariik" (1918). Vabariigi alguses oli EV välisdelegatsiooni koosseisus Stokholmis.

Eestisse asus Suits elama pärast Tartu Ülikooli loomist, kuhu ta kutsuti nov 1919 professoriks, 1921 asus Suits seda kohta täitma luues oma kirjandusajaloo uurijate koolkonna, kuhu kuulus enamus hilisemaid mainekamaid teadlasi. 1920-30-tel käis Suits korduvalt teaduslikel välisreisidel (Soomes, Norras, Pariisis, Saksamaal, Hollandisl Rootsis, Moskvas), oli Rootsi Uppsala ülikooli audoktor (1935) ja Eesti Teaduste Akadeemia liige (1938). Kaotades sõjapõlengus enamuse oma teaduslikest käsikirjadest, põgenes Suits 1944 aprillis Soome kaudu Stokholmi, kus püüdis seniseid uurimisteemasid jätkata. Suits suri 23. mail 1956, ta on maetud Stokholmi Metsakalmistule.

Luuletajana oli Suits eesti esimesi moderniste, kes tundis hästi soome kirjandust ja õppis palju Eino Leinolt. Tema esikkogu "Elu tuli" (1905) oli kaasaegse nooruse kultusraamat, milles autor ülistas noort armastust ja revolutsioonilist hoogu. Suitsu esseistika oli algusest peale rahvusvahelise haardega, ta pidas kirjavahetust ajastu suure kirjandusliku autoriteedi Georg Brandesega, oli mõjustatud Nietzsche ideedest ja pidas oma suureks ideaaliks euroopaliku kultuuri kodustamist Eesti noores kirjanduses.

Aastatel 1905-1915 oli Suits "Noor-Eesti" albumite ja ajakirja toimetaja, kelle kirjutised määrasid kaasaegse eesti kultuuri rahvusvahelise nivoo. 1908 avaldati tema ülevaade eesti kirjanduse kohta Berliinis koguteoses "Die Kultur der Gegenwart". Luuletuskogu "Tuulemaa" (1913) peetakse eesti luule üheks kõige meisterlikumaks koguks läbi aegade. Viimane kogu kodumaal "Kõik on kokku unenägu" ilmus 1922; viimane, hilisluule kogu "Tuli ja tuul" ilmus 1950 Stokholmis.

Suits on olnud novaatorlik kirjandusloolane, kes uuris peamiselt eesti kirjanduse varast perioodi ning F. R. Kreutzwaldi loomingut. Raamatud "Eesti kirjanduslugu" I (1953) ja "Nuori Kreutzwald" (1953).

ALLIKAD
Aino Suits, Gustav Suitsu noorus. Lund, 1964; Tallinn, 1997.
Helga Suits-Kangro, Aino ja Gustavi lugu. Lund, 1987.
Nigol Andresen, Suits ja tulI. Tallinn, 1983.
Gustav Suits, Noor Kreutzwald. Lund 1983; Tallinn, 1984.

Gustav Suitsu teosed e-kataloogis Ester

Sirje Olesk