Algab koolivõrgu arendamine Eestis (1803)
Vene tsaaririik jagatakse kuueks õpperingkonnaks eesotsas kuraatoriga, hakatakse looma neljaastmelist avalike õppeasutuste süsteemi. Eesti-, Liivi- ja Kuramaa koolid kuuluvad Tartu õpperingkonda. Uue koolisüsteemi madalaimal astmel asuvad elementaarkoolid linnades ja alevites ning küla- ja kihelkonnakoolid maal. Järgmisel astmel maakonnalinnades paiknevad kreiskoolid, edasi kolmandal astmel kubermangulinnadesse rajatud kubermangugümnaasiumid ning kõrgeimal astmel ülikool. Tartu õpperingkonna esimene kuraator on valgustusideede pooldaja, endine “tormi ja tungi” kirjanik F. M. Klinger. Tema juhtimisel (1803–1817) korraldatakse ümber koolivõrk kogu Eesti- ja Liivimaal: avatakse kubermangugümnaasium Tartus ja Tallinnas (1803, 1805), kreiskool Tartus, Võrus, Kuressaares, Viljandis (1804), Valgas, Rakveres, Haapsalus, Tallinnas (1805), Paides (1806). Aastaks 1806 töötab linnades ja alevites juba 17 elementaarkooli. Esimesed kihelkonnakoolid avatakse Kanepis 1804 ja Viljandis 1805.
