Anton Jürgenstein (1861-1933)

Anton Jürgenstein oli mõjukas ajakirjanik ja ühiskonnategelane, Vene Riigiduuma II koosseisu ja Eesti Vabariigi Riigikogu liige, tegev paljudes oraganisatsioonides, Eesti Kirjanduse Seltsi esimees 1924–1928, “Vanemuise” Seltsi esimees 1914–1920.

Jürgenstein sündis Pärnumaal Vana-Vändras Piista talus 20. okt 1861, lõpetas Valgas J. Cimze seminari. Jürgensteni aktiivne tegevus kultuuri-, seltsi- ja poliitikategelasena algas 19. sajandi viimastel kümnenditel. 1882–1905 töötas ta kooliõpetajana Kärus, Orajõel ja pikemalt Vana-Vändras, kus oli ka koolijuhataja ja seltsitegelane. Jügenstein algatas koolis mitmeid uuendusi (tütarlaste õppimine kihelkonnakoolis, “turnipidud”). Koolitöö kõrval alustas ajakirjanduslikku tegevust. Aastast 1898 oli ta ajakirja “Linda” toimetaja ja vastutav väljaandja. 1906 sai Jürgensteinist tartlane, “Postimehe” toimetuse töötaja, hiljem aastatel 1923–1929 ka vastutav väljaandja. Jürgenstein suri Tartus, 21. veebr 1933, ta on maetud Tartu Raadi kalmistule.

Kirjanduskriitika ja kultuurilooliste kirjatööde kirjutamise kõrval esines Jürgenstein vestekirjanikuna, tõlkis (muu hulgas ka Goethe “Fausti” I osa, 1920). Ta ilukirjanduslikke pürgimusi esindavad vestekogu “Vändra jutumees” (1883) ja värssnäidend “Juta (1886). 20. sajandi esimestel kümnenditel oli Jürgenstein üks aktiivsemaid alahoidlikku suuna kriitikuid, muuhulgas opositsioonis kirjandust radikaalselt uuendava Noor-Eesti ja Siuruga. Jürgensteini kriitika paremik ilmus raamatus “Arvustuslised kirjatööd” (1919). Tähelepandavad on Anton Jürgenseini memuaarid “Minu mälestused” I ja II (1926, 1927). Rohkesti memuaarset ainet sisaldavad ka tema kuuriloolised tööd ”Postimees 1857–1907” (1909), “Carl Robert Jakobsoni elu ja töö” (1925) jpt.

Jürgenstein oli vanema põlvkonna ajakirjanduskorüfee, kellel oli suur osa ka “Postimehest“ kultuurilembelise rahvusliku ajalehe kujundamisel.

Anton Jürgensteini teosed e-kataloogis Ester

Rutt Hinrikus