I. Grünthal, Poja osa (1995)

                

            


                                    Soomlased sind tegid sandiks, 
aga Taara andis kargud – 
Viimsepäeva moosekandiks 
põrgu ukse taha argud. 

Nahk veel marraskil ja krussis, 
kubemeteks pronksist konksud 
elu niikuinii on vussis. 
Nagu sandil viinalonksud. 

Vanaisa lauluõli 
roogib puhtaks roostes kurgu. 
Hõiskad: – Otsas ohupõli, 
Vanasarvik, tule turgu! 

Koguv järelvägi pooldab 
kangelase kõrget mängu, 
mälestust kui mõõka hooldab, 
kahel teral leek ei kängu. 

Aga sangar ise tuulab
tühjust põrguvürstidega.
Tudi samba südant kuulab
pargis pange, pürstidega.

Sõkalsõnad, muiduhuvid
pole auväärt hallpääd hajand.
Nühib, öeldes: - Neetud tuvid,
poisi jälle täis on ajand.


Ivar Grünthal, Poja osa. - I. Grünthal, Neitsirike. Tartu: Ilmamaa, 1995. Lk 210