Jaan Bergmann (1856-1916)

Luuletaja ja kirikuõpetaja Jaan Bergmann sündis 29. dets 1856 Kolga-Jaani kihelkonnas taluentniku pojana. Ta õppis Põltsamaal kihelkonnakoolis ja saksa elementaarkoolis, seejärel Tallinna gümnaasiumis. 1877-1882 õppis Bergmann Tartu Ülikoolis teoloogiat, liitudes J. V. Eiseni jt aktiivsete üliõpilastega. Pärast ülikooli lõpetamist 1882 töötas kuni surmani Paistu koguduse pastorina. Bergmann suri 25. juunil 1916, ta maeti Paistu kalmistule.

Bergmanni kirjanduslikuks teeneks on eesti luule keele ja poeetika lihvimine, eesti luule vormi arendamine ja kriitikuna selle järele valvamine. Bergmann on kirjutanud esimese eestikeelse normatiivse poeetika käsitluse, mis pealkirja all "Luuletuskunst" ilmus 1878 Eesti Kirjameeste Seltsi aastaraamatus. Eesti luulekeele arendamist on teeninud ka Bergmanni luuletõlked kreeka keelest.

Tartu Ülikooli üliõpilasena avaldas Bergmann luuletusi, kogus J. Hurda jaoks rahvalaule, hiljem toimetas "Lastelehte". Bergmanni luuletused on koondatud raamatusse "J. Bergmanni laulud" (1901). Neist tuleb esile tõsta tema ballaade, kooliõpikutesse on püsima jäänud tema "Ustav Ülo", mis paistis silma dramaatilise sisu ja nõtke vormi poolest.

Pastorina tegeles Bergmann palju kiriku lauluraamatu redigeerimisega, tõlkis ositi uuesti Piibli ning kirjutas vaimulikku luulet.

Jaan Bergmanni teosed e-kataloogis Ester

Sirje Olesk