T. Särg, Kalevipoeg. Helisalvestus Kaika suveülikoolis 1998.

                

            


                                    Ruitlane alustas "Kalevipoja" algusridade parafraasiga, sellega tekkis assotsiatsioon (Kalevipoeg, Vanemuine) Contral, kes jätkas Ruitlase luuletusega kohast, kus nimetati Vanemuiset. Õllejoomisega seotud lõpp on pärit Contra "Tarzcani pojast", mis tervikuna ja ka lõpuridades seostub samuti "Kalevipojaga" (küll siis Tarzan tuleb koju, dzhunglirahval õnne tooma, Õnne õuel õlut jooma). Esitati retsiteerides ehk rütmiliselt lugedes; võrreldes trükitud variandiga on tekst lühem, sest alustatakse keskelt. 
Olavi Ruitlane: Laena mulle õlut Vanemuine 
kõrbend magu mõlgub meeles. 
Contra: Kaelas Vanemuise kannel 
Veiko Märka: Saia käigust väljub Anvelt 
Ruitlane: pihk kõik pirrud leeki torkab 
suitseb Marlborot, mahorkat... 
Märka: Aga… 
Ruitlane: Aga ükskord algab… 
Märka liitub: …hing saab päitsed 
Koos: valge kitli pikad käised 
Emajõkke suubub Niger 
kuni Kalev kolgib siili 
Saatses enne Hiina piiri 
ostab presidendipere 
Islandi ja Surnumere 
Aga ükskord algab aega 
valge palat kõrge laega 
küll siis Kalevite poega 
tuleb tammekepi toega 
oma rahval õnne tooma 
Eesti põlve… 
Contra: Eesti lastel õlut jooma 
Ruitlane: Jooma. 

(Taive Särg, Tänapäeva folkloor ja Tartu noorte kirjanike laulud )