Hugo Hermann Fürchtegott Treffner (1845-1912)

Koolidirektor, õpetaja ja rahvusliku liikumise tegelane Hugo Treffner sündis 17. juulil 1845 Võrumaal Kanepi koguduse köstri peres. Algõpetuse sai kodus, õppis Kanepi kihelkonnakoolis, Tartu kubermangugümnaasiumis (1860–1863) ja Võrus Poeglaste Era Õppe- ja Kasvatusasutuses (u 1863−1865). 1865 tegi Tartu ülikooli juures ladina keele koduõpetaja eksami. Töötas koduõpetajana Poolas ja Tartus. 1868. Aastal sooritas Treffner gümnaasiumi lõpueksamid Tartu kubermangugümnaasiumis ja astus samal aastal Tartu Ülikooli ajaloo- ja filoloogiateaduskonda filoloogiat õppima, hiljem siirdus usuteaduskonda ja lõpetas selle 1880 gradueeritud üliõpilasena. Ettenähtud prooviaasta enne pastoriks saamist teenis ta Kursis. Kuigi Treffner taotles pastoriks valimist mitmetes kogudustes (Nõo, Otepää, Paistu, Tarvastu, Kroonlinn), kukutasid mõisnikud rahvusliku meelsusega C. R. Jakobsoni poolehoidja kandidatuuri läbi. Nõo kihelkonnas Treffner küll võitis esimesed valimised, ent jäi formaalsetel põhjustel ametisse kinnitamata. Kuulus Eesti Kirjameeste Seltsi. Oli selle abipresident ning president (1887−1890), Eesti Aleksandrikooli peakomitee liige (1882−1884), abikomiteede president ja kooli kuratooriumi liige. Eesti Üliõpilaste Seltsi asutajaliige ja esimees (1875), paljude Tartu seltside (tuletõrje-, karskus-, heategevusselts, Eesti Nooresoo Kasvatuse Selts, Eesti Kirjanduse Selts jt) liige. Oli juhtivalt tegev II ja III üldlaulupeol. On jätnud jälje eesti ajakirjandusse. Oli üks Eesti Postimehe väljaandjaid (1887−1893), ajakirja Linda vastutav toimetaja (1887−1888), ajakirja Oma Maa väljaandja ja vastutav toimetaja (1886−1891). Teffner suri 11. märtsil 1912 ja on maetud Tartu Uue-Jaani kalmistule.

Et Treffner oli rohkem kõne- kui kirjamees, on temalt ilmunud väga vähe artikleid. Ajakirjas Oma Maa ilmus tema avasõna „Toimetuse poolt” ja üleskutse „Üles, Aleksandri kooli tööle!” (1886), „Isamaa Kalendris” (1895) artikkel „Mälestuse sõnad Eesti Kirjameeste Seltsi kohta”. Lisaks neile on tema nime all ilmunud rohkesti mitmesuguseid väiksemaid teateid Eesti Aleksandrikoolist ja Eesti Kirjameeste Seltsist, kooli reklaame ja kuulutusi. Kirjutanud ja tõlkinud laulude sõnu, üks esimesi deklamaatoreid (1887). Treffner oli 1880.–1890. aastatel eesti ühiskonna üks liidreid ja rahva hulgas väga populaarne.

Treffneri tähtsaim töö on Hugo Treffneri gümnaasiumi asutamine (1883) ja sellest eragümnaasiumi (1907) loomine. Tegemist oli poiste progümnaasiumiga, kooli õppekeeleks oli saksa keel. Seal on saanud keskhariduse väga paljud talupojaseisusest eesti haritlased. Lisaks oma kooli juhtimisele õpetas usuõpetust Tartu Puškini Tütarlaste Gümnaasiumis. Tema pedagoogiline tegevus ja käitumine olid vastuolulised.

Treffneri markantne isik inspireeris A. H. Tammsaaret looma Mauruse kuju romaanisarja „Tõde ja õigus” II osas.

ALLIKAD
Hugo Treffneri gümnaasiumi 50 aasta juubelialbum. Tartu, 1933.
Treffoonia 110. Tartu, 1994.
Vello Paatsi, Hugo Treffner, „Eesti Hugo”. Treffoonia toimetised I. Lehekülgi ajaloost 1883−1990. − Tartu, 2005. Lk 56−81.

Hugo Treffneri teosed e-kataloogis Ester

Vello Paatsi