Aleksander Saebelmann (1845-1875)

Eesti rahvusliku muusika rajajaid, helilooja Aleksander Kunileid (kodanikunimega Saebelmann) sündis 22. nov 1845 Audru vallas Pärnumaal köstrikooli õpetaja peres. Köstrist isalt sai ta nii alghariduse kui klaverimängu oskuse. Seejärel lõpetas Saebelmann Karksi kihelkonnakooli ning 1868 Valgas Cimze seminaris, kus pärast lõpetamist töötas ka muusikaõpetajana (1868–1871). Aastatel 1871–1873 töötas Saebelmann köstri ja kooliõpetajana Peterburis, Gattšinas ja Kolppanas. Tervise halvenemisel sõitis Saebelmann 1873 Ukrainasse, kus töötas köstri ja organistina Poltaava saksa koguduse koolis. Suri Poltaavas 27. juulil 1875. 

Aleksander Saebelmann sai üldtuntuks C. R. Jakobsoni poolt antud heliloojanimega Kunileid. Autori esimesed ja ühtlasi populaarseimad laulud „Sind surmani” ja „Mu isamaa on minu arm” Lydia Koidula sõnadele olid ainsad eestikeelsed laulud Eesti esimesel üldlaulupeol 1869. aastal Tartus. Ühtlasi on need esimesed helitööd, mis loodud eestikeelsetele luuletekstidele. Laulude meloodiad põhinevad soome viisidel. Kunileid oli ka üldlaulupeo üks juhte. 

Kunileiu paarkümmend säilinud koorilaulu on üsna eriilmelised. Ta on palju viisistanud kaasaegset eesti isamaaluulet: peale laulupeol kõlanud L. Koidula tekstide teisigi L. Koidula luuletusi, samuti C. R. Jakobsoni, F. R. Kreutzwaldi jt loomingut. Tema laulud on põhilaadilt enamasti tõsised, paatoslikud ning annavad edasi ärkamisaja meeleolusid. Mõjutusi on nii saksa romantilisest muusikast kui ka eesti rahvalaulust. Kunileiult pärinevadki varaseimad eesti rahvaviiside seaded („Arg kosilane”, „Miks sa nutad, lillekene?” jm). Eduard Tubin on arvanud, et Kunileidi võiks pidada lausa esimeseks eesti heliloojaks. 

ALLIKAD 
Eesti muusika biograafiline leksikon. Tallinn, 2007. Lk 335. 
Imbi Kull. Eesti muusika ajalugu koolidele. Tallinn, 1997. 
Eduard Tubin, “Lõbusatest viisidest” kunstiküpse heliloominguni. – Rändavate vete ääres. Tartu, 2003. Lk 62–68. 

Aleksander Kunileiu teosed e-kataloogis Ester

Pille-Riin Larm