Mihkel Martna (1860-1934)

                

            


                    Ajakirjanik ja poliitik Mihkel Martna sündis 17. sept 1860 Läänemaal Veltsa vallas. Õppis kohalikus külakoolis ja tegi talutöid. Ta osales aktiivselt rahvuslikus liikumises, kogus rahvaluulet, avaldas kaastöid Eesti Postimehele ja Sakalale. 1880. aastatel asus Martna Tallinna ning õppis selgeks maalri elukutse, sel alal tegutses aastaid. Tallinnas tutvus ta euroopa töölisliikumise, sotsiaaldemokraatlike ja marksistlike vaadetega, hakates neid ka propageerima, esialgu Tallinnas. 1880. aastate lõpus kolis Tartusse, tutvustas uusi ideid üliõpilaste seas, aga sattus Tartu sotsiaaldemokraatide vaadetega vastuollu ja kolis tagasi Tallinna. Et Martna oli Eestis üks esimesi, kes sotsiaaldemokraatlikke ideid laialt levitama hakkas, on teda nimetatud „Eesti sotsiaaldemokraatia isaks”. Martna võttis aktiivselt osa 1905. aastal Vene tsaaririiki haaranud rahutustest, mistõttu oli sunnitud aastatel 1906–1917 elama poliitilises paguluses Soomes, Saksamaal ja Šveitsis. Olles lähedalt tutvunud iseseisva Soome oludega, asus Martna 1918. aasta alguses toetama Eesti iseseisvuse ideed. Oli siin üks Eesti Sotsialistliku Tööliste Partei rajajaid, hiljem, erakonna lõhenedes, sai temast selle pahempoolse tiiva juht. Iseseisvas Eestis moodustas Martna koos J. Tõnissoni ja K. Menninguga välisdelegatsiooni juhatuse, oli Eesti Vabariigi esimene saadik Saksamaal (1919). Samuti oli Martna Eestimaa Kubermangu Ajutise Maanõukogu, Asutava Kogu ja I–V Riigikogu liige, IV ja V Riigikogu abiesimees. Martna oli eesti sotsiaaldemokraatia juhtivaid teoreetikuid ning poliitikuna on tal suuri teeneid Eesti Vabariigi poliitilise elu kujundamisel. 1930 valiti Tartu Ülikooli audoktoriks. Mihkel Martna suri 24. mail 1934. 



Aktiivse poliitilise tegevuse kõrval osales Martna innukalt ka eesti kultuurielus. Martna sulest on ilmunud mitmeid kirjandus- ja kultuuriloolisi kirjutisi: „C. R. Jakobson: üksikuid küsimusi meie lähemast minevikust” (1903), „Ernst Petersoni „Rahvavalgustaja”” (1905, kogumikus „Edasi. Tööliste jõulualbum”), ülevaade Soome riigikorraldusest jmt. Ohtralt on Martna avaldanud ajakajalisi tekste, nagu „Külast” (1914), „8-tunniline tööpäev” (1924), „Mälestused iseseisvuse võitluspäevilt I–II” (1927, 1930), „Tallinna sündmusi 1905 ja 1906” (1930) jm, M. Jürissoni varjunime all „Punased aastad Eestis 1905–1906” (1907). 



ALLIKAD 

[Autor teadmata] Mihkel Martna. 1860–1934. Tallinn, 1935. 

Nigol Andresen, Adalbert J. Toom, Mihkel Martna. Eluloolisi jooni. Tallinn, 1935. 

Juhan Luiga, Karl Menning. – Hingejõu ilmed. Tartu, 1995. Lk 212–219. 



Mihkel Martna teosed e-kataloogis Ester 



Pille-Riin Larm

 


                    


                        

            	

                	
    
Seotud materjal

    	        
            
                    
                
Grupifotod (1)

        
                    
            
            
            
            
            
            
            
                            
Grupeerimata (3)

        
    



    
Sündmused (4)