Balti erikord on rüütelkondade ja linnade seisuslikel privileegidel põhinev omavalitsussüsteem Eesti-, Liivi- ja Kuramaal. Erikord kujuneb välja juba Rootsi ajal, Vene ülemvõimu kehtestamisel. Aastal 1710 rüütelkondade ja linnade privileegid kinnitatakse ja neid isegi laiendatakse. Keisrinna Katariina II korraldusel kehtestatakse Eesti- ja Liivimaal 1783. aastal asehalduskord, mis tugevdab keskvõimu mõju ja piirab seisuste õigusi. Keiser Paul I võimuletulekul 1796 saavutab Balti aadel asehalduskorra kaotamise ja Balti erikorra taastamise. Läänemere kubermangude eristaatuse järk-järguline kaotamine algab taas seoses venestuspoliitikaga 19. sajandi viimasel veerandil. Rüütelkondade omavalitsus püsib (küll teatud piirangutega) kuni 1917. aastani.