Johannes Aavik (1880-1973)

Eesti keeleuuendaja, esseist ja tõlkija Johannes Aavik sündis Saaremaal Randvere külas vallakirjutaja peres. Õppis Kuressaares mitmes koolis ja alustas õpinguid Tartu Ülikoolis, läks aga sealt üle Ukrainasse Ne�ini Instituuti ja lõpuks Helsingi Ülikooli, mille lôpetas 1910. aastal romaani filoloogia, soome keele ja kirjanduse alal. Töötanud Jaltas ja Kuressaares õpetajana, olnud 1912–1914 Tartus Postimehe toimetuses, 1912–1919 Tartu Kommertsgümnaasiumi õpetaja ja 1919–1926 eesti ja ladina keele õpetaja Kuressaares. 1926–1934 oli Tartu Ülikooli eesti keele lektor ja õpetas Tartu koolides, 1934–1940 oli Tallinnas koolide peainspektor. 1944. aastal põgenes Rootsi, töötas Uppsala Ülikoolis ja Stokholmis Ungari Instituudis. 1947. aastast pensionär, suri 1973 ja on maetud Stokholmi. Eestis tegutseb Helgi Vihma juhtimisel Johannes Aaviku Selts.

Aaviku elutöö ja kirg oli keeleuuendus, eesti keele vormimine nõtkeks ja võimalusterohkeks kultuurkeeleks. Selle teenistuses olid kõik tema arvukad artiklid, tõlked ja muud kirjutised. Aavik kuulus Noor-Eesti tuumikusse ja avaldas Noor-Eesti väljaannetes olulisi töid keeleuuenduse tutvustuseks ja kaitseks, kuid ka kirjandusarvustusi ja esseid. Tema tuntuim teos sellest ajast on 1909. aastal J. Randvere nime all avaldatud essee ”Ruth”.
Kriitilistest teostest on olulised eri raamatuina avaldatud ”Eesti luule viletsused” (1915) ja ”Puudused uuemas eesti luules” (1921), mis näitavad Aaviku normatiivset suhtumist poeetikasse. Arvukatest keeleuuenduslikest teostest on olulisemad aastatel 1914–1916 ilmunud sari ”Keeleuuendus”, ”Uute sõnade sõnastik” (1919), ”Keeleuuenduse äärmised võimalused” (1924) jt.

Aavik on tõlkinud aastatel 1914–1928 terve hulga kriminaalkirjandust sarjas ”Hirmu ja õuduse jutte”, kus tutvustas oma uuendet keelt. Veel on Aavik tõlkinud väärtkirjandust prantsuse, inglise ja vene keelest ning avaldanud rahvuspoliitilisi artikleid, mis on kogutud väljaandeks ”Rahvustunde nõrkusest Eestis” (1988).

ALLIKAD
Pühendusteos Johannes Aavikule (Lund, 1951)
Üheksa aastakümmet. Pühendusteos Johannes Aavikule (Tallinn 1971)
Valter Tauli. Johannes Aaviku keeleuuendus (Stokholm 1982)
Kultuurilugu kirjapeeglis. J. Aaviku ja F. Tuglase kirjavahetus (koost. H. Vihma) 1990
J. Randvere "Ruth" 19.-20. sajandi vahetuse kultuuris. Artiklikogumik. Koost. M. Hinrikus. 2006

Johannes Aaviku teosed e-kataloogis Ester

Sirje Olesk