August Wiera (1853-1919)
Sündis 28. märtsil 1853 Tartu lähedal Jaama mõisas sepa pojana. Pärast kihelkonnakooli lõpetamist õppis ta L. Bandelieri mööblitöökojas tisleriks. 1869 hakkas Wiera laulma
„Vanemuise” kooris, 1878 valis selts ta koori-, orkestri- ja näitejuhiks. „Vanemuise” seltsi teatritegevus, mis algas
Lydia Koidula juhtimisel, sai Wiera eestvedamisel 1878–1903 sisse suure hoo. Tema näitetruppi kuulusid käsitöölised, poesellid, koduperenaised, kes enamasti olid kindlate rollide kehastajad (ema, armunu jt). Ta ise juhtis eelkõige etenduste muusikalist poolt.
Teatri repertuaar oli lai: mängiti kõike jandist ooperiteni, klassikast kaasaegsete draamadeni. Palju tuli lavale saksa või vene keelest tõlgitud ja mugandatud jante, melodraamasid, laulumänge, „ilunäitlusi” ja kirevaid naljanäitlusi. Esmakordselt Eestis tulid „Vanemuises” lavale W. Shakespeare’i, Molière’i jt klassikute näidendid.
Wiera teatris armastati mängida ka eesti algupäraseid tükke, sealhulgas J
. V. Jannseni,
M. J. Eiseni jt naiivsevõitu naljandusi.
A. Kitzbergile on Wiera kirjutanud: „Jaa, – kirjutage mulle üks algupärane posse, lõõtspilli ja lauludega, siis hakkame rääkima.”
Peale uute teoste taasetendati
Lydia Koidula ja
C. R. Jakobsoni näidendeid.
Wiera algatas 1883 muusika- ja külalisetenduste korraldamise. Samuti paistis Wiera teater silma uute �anride lavaletoojana. 1889 etendus
Johann Straussi operett „Mustlasparun”, 1885 Carl Maria von Weberi ooper „Preziosa ehk Mustlase tüdruk”.
Kui 1891 Tartus teatritegevus keelati, sai Wiera loa anda etendusi omal kulul. Trupp tegutses edasi „Vanemuise” seltsi juures kuni
seltsimaja põlemiseni 1903, hiljem „Bürgermusse” laval. Wiera suri 26. märtsil 1919.
Wiera teatri poolkutseline trupp ei mängitud küll alati kunstiliselt silmapaistvaimaid tükke, ent lavastajana kujundas Wiera välja teatri kui kunstiasutuse. Tema lavastustes mängis teatris kaasa ka
E. Vilde, kes hiljem kujunes ise silmapaistvaks dramaturgiks ja kirjanikuks.
ALLIKAD
Kalju Haan, Wiera, August. – Eesti teatri biograafiline leksikon. Tallinn, 2000, lk 788.
Karin Kask, Teatritegijad, alustajad: eesti teatrilugu. Tallinn, 1970.
Pille-Riin Larm