John Steinbeck kasvas üles Californias, Salinas Valley piirkonnas. Aastatel 1920–26 käis ta Stanfordi ülikoolis, kuid ei lõpetanud seda. Enne kirjanikuna kuulsaks saamist teenis ta kirjutamise kõrvalt leiba talutöölisena. Steinbecki esimesed romaanid, peamiselt seikluslik-ajaloolise sisuga „Tassitäis kulda“ („A Cup of Gold,“ 1929), „Taevased karjamaad“ („The Pastures of Heaven,“ 1932) ja „Tundmatule jumalale“ („To a God Unknown,“ 1933) jäid tähelepanuta. Steinbecki esimene edu pälvinud teos oli leebelt humoorikas „Tortilla Flati agul“ („Tortilla Flat,“ 1935, e. k. 1961, 1995), mis kujutas seltskonda USAs elavaid Mehhiko immigrante kui omalaadseid rändrüütleid. Järgmine romaan „Kaheldavas lahingus“ („In Dubious Battle,“ 1936) oli aga teravalt sotsiaalkriitiline lugu põllutööliste streigist ning selle marksistlikest eestvedajatest.
Steinbecki kaks senini kuulsaimat teost on 1937. aastal ilmunud traagiline jutustus „Hiirtest ja inimestest“ („Of Mice and Men,“ e. k. 2008), mis kujutab keerukat sõprust kahe rändpõllutöölise vahel, ning 1940. aastal ilmunud romaan „Vihakobarad“ („Grapes of Wrath,“ e. k.1964). „Vihakobarad“ kujutab majanduskriisis vaesunud töölisperekonna rasket teekonda Oklahomast Californiasse ning nende sealset ekspluateerimist halastamatu agraarmajandusliku süsteemi poolt. Vaatamata naturalistlikule sü�eele kasutab Steinbeck oma tegelaste kujutamisel keerulist mütopoeetilist sümbolismi, mis püüab neis välja tuua üldinimlikke arhetüüpe. Romaan võitis Pulitzeri kirjandusauhinna ning selle alusel tehti 1940. aastal maailma filmiklassikasse kuuluv linateos (re�issöör John Ford).
Pärast „Vihakobarate“ edu viibis Steinbeck mõnda aega Mehhikos, kus kirjutas koostöös bioloog Edward F. Rickettsiga raamatu „Cortezi meri“ („The Sea of Cortez,“ 1941) California lahe faunast. Teise maailmasõja ajal töötas Steinbeck sõjakorrespondendina ning kirjutas propagandistliku sisuga teoseid nagu „Kuu on madalal“ („The Moon is Down,“ 1942, e. k. 1961), mis räägib vastupanust natside valitsuse all oleva Norra külamiljöös.
Steinbecki vahetult Teisele maailmasõjale järgnenud romaanidele „Karbitänav“ („Cannery Row,“ 1945, e. k. 1967, 2007) ja „Pärl“ („The Pearl,“ 1947, e. k. 1957) oli talle iseloomuliku ühiskonnakriitilisuse kõrval omane ka sügav huumor. 1930. aastate loomingu kõrval on need raamatud Steinbecki kõige armastatumate teoste seas.
Steinbecki hiline looming oli peaasjalikult meelelahutusliku ja ajakirjandusliku sisuga. Tema kolme viimast suurt romaani „Kirelõõm“ („Burning Bright,“ 1950, e. k. 1994), „Hommiku pool Eedenit“ („East of Eden,“ 1952, e. k. 2001) ja eepilist suurteost „Me tusameele talv“ („The Winter of Our Discontent,“ 1961, e. k. 1963, 1982, 2007) ei peeta kunstiliselt päris samaväärseteks tema varasemate töölisromaanidega. Ta kirjutas ka reisikirju nagu 1960. aastate alguse Ameerikat kujutav „Reisid Charley’ga“ („Travels with Charley,“ 1960, e. k. 1964). 1962. aastal sai Steinbeck Nobeli kirjandusauhinna. 1968. aastal suri ta New Yorgis südamerabandusse.
Kasutatud faktiallikas: Encyclopaedia Britannica Online, Academic Edition
Kirjandust:
John Steinbeck, „Hiirtest ja inimestest.“ Tõlkinud Udo Uibo. Tallinn: Pegasus, 2008
John Steinbeck, „Hommiku pool Eedenit.“ Tõlkinud Pille Runtal. Tallinn: Varrak, 2001
John Steinbeck, „Karbitänav.“ Tõlkinud Kalevi Kvell. Tartu: Elmatar, 2007
John Steinbeck, „Kirelõõm.“ Tõlkinud Vilma Jürisalu. Tallinn: Kuldsulg, 1994
John Steinbeck, „Me tusameele talv.“ Tõlkinud Harald Rajamets. Tallinn: Pegasus, 2007
John Steinbeck, „Pärl.“ Tõlkinud Edith Roks. Tallinn: Ajalehtede-Ajakirjade Kirjastus, 1957
John Steinbeck, „Teekond Charley’ga; Ameerikat otsimas.“ Tõlkinud Johannes Seppik. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1964
John Steinbeck, „Tortilla Flati agul.“ Tõlkinud Maia Planhof, Tallinn: Eesti Raamat, 1995
John Steinbeck, „Tortilla kõrgendik; Kuu on madalal.“ Tõlkinud Ilmar Külvet. Toronto: Orto, 1961
John Steinbeck, „Vihakobarad.“ Tõlkinud Juhan Lohk. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1964
Mart Kuldkepp