Villem Reiman (1861-1917)

                

            


                                                    19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse silmapaistvamaid rahvuslikke tegelasi.

Villem Reiman õppis Tartu ülikooli usuteaduskonnas. Temast sai 1890. aastal Kolga-Jaani kirikuõpetaja.

Villem Reiman pühendas oma elutöö eesti rahvale. Ta püüdis üles ehitada eestlaste rahvuslikku eneseväärikust ja usku tulevikku; oma rahvusest äralangemist pidas ta madalaks. Venestamise perioodil 19. sajandi lõpul, kui koolides emakeel kõrvale tõrjuti, suunas Reiman tähelepanu laste kodusele õpetusele. Ta asutas küladesse lugemisringid koolieelsetele lastele, et neil kooli minnes oleks emakeele lugemine juba selge.

Reiman oli kogu elu ühiskondlikult aktiivne – oli üks Eesti Üliõpilaste Seltsi asutajaid, toetas ajalehe Postimees minekut J. Tõnissoni kätte, kutsus ellu Eesti Kirjanduse Seltsi, võttis osa Eesti Rahva Muuseumi loomisest; edendas ühistegevust oma kodukihelkonnas, asutas karskusseltsi, korraldas vaeste hoolekande ja seadis sisse koguduse raamatukogu.                        
                    


                        

            	

                	
    
Seotud materjal




    
Isikud (1)