Francis Scott Fitzgerald (1896-1940)

                

            


                    
Francis Scott Fitzgerald sündis St. Pauli linnas Minnesotas keskklassi katoliiklikus perekonnas. Nimi pandi Fitzgeraldile tema isapoolse sugulase, USA hümni autori Francis Scott Key järgi. Aastatel 1898–1901 ja 1903–08 käis Fitzgerald kuulsas Nardin Academy's New Yorgi osariigis Buffalos. 1908. aastal naases perekond Minnesotasse ning Fitzgerald läks sealsesse keskkooli. Tema esimene kirjanduslik katsetus avaldati kooli ajalehes, kui ta oli kõigest 13-aastane. 1913. aastal läks Fitzgerald Princetoni ülikooli ning sai ülikooli kirjanduslikes ringkondades peatselt silmapaistvaks kujuks. Princetonis kirjutas ta ka oma esimese romaani pealkirjaga „Romantiline egoist“ („The Romantic Egoist“), mis sai küll kirjastaja kiituse osaliseks, kuid lõpuks siiski tagasi lükati. Tundliku natuurina ülikoolielus pettunud läks Fitzgerald 1917. aastal USA sõjaväkke.


Alabamas Camp Sheridani sõjaväebaasis viibides kohtas Fitzgerald Alabama ülemkohtu kohtuniku tütart Zelda Sayre'i. Nad põgenesid koos New Yorki, et seal abielluda ja kuulsaks saada. Fitzgeraldil ei õnnestunud esmalt korralikku töökohta leida ning Zelda katkestas kihluse. Fitzgerald läks tagasi oma vanematekoju St. Paulis ja kirjutas ümber „Romantilise egoisti,“ mis pealkirjaga „Teisel pool paradiisi“ („This Side of Paradise,“ e. k. 1995) ilmus lõpuks 1920. aastal. Samal ajal Fitzgerald ja Zelda abiellusid.


„Teisel pool paradiisi,“ mis oli üks esimesi Esimese maailmasõja järgsest Ameerika popkultuurist rääkivaid romaane sai kohe väga populaarseks. Fitzgeraldile avanesid kirjandusajakirjade Scribner's ja Saturday Evening Post veerud, tema ja Zelda said hakata elama igatsetud suurilmaelu. Kirjanik Ring Lardner kutsus neid oma generatsiooni printsiks ja printsessiks. Osalt New Yorgi meeletust elustiilist oli inspireeritud Fitzgeraldi järgmine romaan, „Ilus ja neetu“ („The Beautiful and the Damned,“ e. k. 1996), mis kujutab noore eduka paari allakäiku, kuni nad ootavad suure päranduse saabumist.


Et vältida mandumist Ameerikas, kolisid Fitzgeraldid 1924. aastal koos tütre Francesiga Prantsuse Rivierasse, kus nad sulandusid sealsesse Ameerika väljarändajate kogukonda. Viimast kirjeldas Fitzgerald ka oma viimaseks jäänud romaanis „Sume on öö“ („Tender Is the Night,“ 1934, e. k. 1996). Prantsusmaal lõpetas Fitzgerald oma kuulsaima romaani „Suur Gatsby“ („The Great Gatsby,“ e. k. 1966, 1996, 2005), mis kujutab peategelase Nick Carraway kokkupuuteid müstilise Jay Gatsbyga oma materialismi ja moraalituse poolest tuntud d�ässiajastu aegses New Yorgis. „Suur Gatsby“ oli üks „suure Ameerika romaani“ paradigma loojaid ning on tänapäeval kohustusliku kirjanduse seas pea igal Ameerika 20. sajandi kirjanduse kursusel.


1930. aastatel oli Fitzgeraldil probleeme alkoholiga ning Zeldal tekkisid vaimsed häired, mis muuhulgas väljendusid kompulsiivses balletisammude harjutamises. 1930. ja uuesti 1932. aastal sai Zelda närvivapustuse, millest ta enam ei toibunudki. Oma viimase romaani „Sume on öö“ lõpetas Fitzgerald alles 1934. aastal. See räägib psühhiaatrist, kes abiellub ühega oma patsientidest, kuid oma naist aidates tühjeneb ise pikkamööda elujõust. Raamat oli läbikukkumine ning Fitzgeraldist oleks oma erinevate probleemide tõttu saanud peaaegu parandamatu alkohoolik.


1937. aastal leidis ta endas siiski jõudu, et minna Hollywoodi ja saada stsenaristiks. 1939. aastal alustas Fitzgerald seal romaani Hollywoodist pealkirjaga „Viimane magnaat“ („The Last Tycoon“), kuid suri juba mõne kuu pärast 44 aasta vanusena südamerabandusse.


Fitzgerald oli sõber Ernest Hemingwayga ning viimane kajastas nende kokkupuuteid ka mõnes oma teoses. T. S. Eliot kirjutas „Suure Gatsby“ avaldamise järel Fitzgeraldile kirja, milles ütles, et tema meelest oli „Suur Gatsby“ Henry Jamesi teoste järel esimene Ameerika kirjanduse samm edasi.


 


Kasutatud faktiallikas: Encyclopaedia Britannica Online, Academic Edition


 


Kirjandust:


F. Scott Fitzgerald, „Ilus ja neetu.“ Tõlkinud Peeter Villmann. Tallinn: Katherine, 1996


F. Scott Fitzgerald, „Rikas noormees.“ Tõlkinud Karin Suursalu. Tallinn: Loomingu raamatukogu, 2001


F. Scott Fitzgerald, „Sume on öö.“ Tõlkinud Enn Soosaar. Tallinn: Pegasus, 2007


F. Scott Fitzgerald, „Suur Gatsby.“ Tõlkinud Enn Soosaar. Tallinn: Katherine, 1996


F. Scott Fitzgerald, „Teisel pool paradiisi.“ Tõlkinud Juhan Habicht. Tallinn: Katherine, 1995


 


Mart Kuldkepp


                    


                        

            	

                	
    
Seotud materjal





    
Sündmused (1)