Edith Södergran (1892-1923)

                

            


                    
Edith Irene Södergran sündis St. Peterburis Venemaal. Perekond kolis elama Soome, Raivolasse, kui Södergran oli alles neljakuune. Hariduse sai ta St. Peterburis saksa tütarlastekoolis. 16-aastaselt sai ta oma isalt nakkuse kaudu tuberkuloosi, millest enam kunagi ei paranenudki. Seepeale jättis Södergrani kooli pooleli ning jäi koos emaga elama Raivolasse, kust nad käisid mitu korda erinevates Euroopa sanatooriumides. Matkadel välismaale tutvus Södergran moodsa Euroopa kirjanduse, m. h. Saksa ekspressionismi ja Vene futurismiga. 1913. aastal mõnevõrra paranenuna hakkas ta kirjutama omaenda luuletusi.


Södergrani esimene luulekogu pealkirjaga „Luuletused“ („Dikter“) ilmus 1916. aastal ning jäi esialgu tähelepanuta. Enne oma surma 31-aastasena jõudis Södergran avaldada veel kolm luulekogu ja lisaks ilmus üks postuumselt. Tema luules on valdav vabavärss, luuletused on ekspressionistlikud, kohati prohvetlikud ja kantud tulevikuusust (Södergran pidas pikka aega oma vaimseks isaks Nietzschet), kuid samas omamoodi müstilised ja tundeõrnad. Eesti luules on teda võrreldud „Sonettide“-aegse Marie Underi ning Viivi Luigega.


Oma tuttavate ja mõttekaaslaste, kriitiku Hagar Olssoni ja Elmer Diktoniuse kaudu sai Södergrani luule tuttavaks ka laiemale Skandinaavia kirjandusavalikkusele. Esimese modernistliku pääsukesena pühitses just Södergran sisse soome-rootsi sümbolistliku kirjandusvoolu, mis oli Skandinaavias esimene omataoliste seas.


 


Kasutatud faktiallikas: Encyclopaedia Britannica Online, Academic Edition


 


Kirjandust:


Edith Södergran. „Tuleviku vari: valitud luuletused.“ Tõlkinud Debora Vaarandi. Tallinn: Eesti Raamat, 1986


 


Mart Kuldkepp


                    


                        

            	

                	
    
Seotud materjal





    
Sündmused (1)