Leon Lumière (1864-1948)

                

            


                    
Auguste ja Leon Lumière'i isa oli fotograaf ja Lyonis asuva fotoaparatuuri tehase omanik. Mõlemad vennad hakkasid oma isa äris huvi tundma fotograafilise protsessi täiustamise ja selle kasutusvõimaluste laiendamise vastu. Louis'l õnnestus juba 18-aastaselt niivõrd täiustada fotoplaatide valmistamise tehnoloogiat, et asutas isa Antoine'i stardirahadega omaenda tehase, millest omal alal sai kogu Prantsusmaa turuliider.


1894. aastal kutsuti vana Lumière Edisoni kinetoskoobi demonstratsioonile Pariisi. Pärast kirjeldas ta oma poegadele Edisoni piiluauguga vaateaparaadi toimimisprintsiipi ning andis neile ülesandeks uurida võimalusi liikuvate piltide projitseerimiseks suuremale ekraanile, mida saaks jälgida korraga rohkem kui üks inimene. Louis leidiski sobiva lahenduse, millele võeti kohe ka patent ning korraldati 28. detsembril 1895. aastal Grand Café's Pariisis avalik kinoseanss. Seda päeva peetakse mõnevõrra tinglikult kino kui nähtuse alguseks.


Lumière'ide cinématographe ühendas endas nii kaamerat kui ka projektorit ning töötas kiirusel 16 kaadrit sekundis. Erinevalt konkurentidest oli nende aparaat väike, suhteliselt odav ja kerge. Edisoni elektri jõul töötavat, massiivset ja statsionaarset kaamerat, millega oli filme tehtud küll juba mitmeid aastaid varem, sai kasutada ainult stuudios. Samuti polnud Edison astunud kriitilist sammu aknaga vaatemasina juurest linaprojektsioonini.


Louis Lumière'i 1895. aastal ülesvõetud pala „Tööliste lahkumine Lumiére'i vabrikust“ peetakse ajaloo esimeseks kinofilmiks. Juba järgmise, 1896. aasta jooksul valmis Lumière'idel enam kui 40 filmi, pea kõik dokumentaalsed ülesvõtted igapäevaelust. Draama või narratiiv polnud filmis ka veel tingimata vajalik, kuna varajane kino suutis vaatajat köita ka puhtalt liikuva pildiga. Siiski oli Lumière'ide 1895. aasta seansi kavas ka üks põhimõtteliselt narratiivne film, jämekoomiline pala „Kastetud kastja“ (1895), mis omal moel kuulutas ette filmikunsti edasist arengut.


Igal juhul vennad Lumière'id mitte niivõrd ei leiutanud kino (kui leiutamise all pidada silmas täiesti uudse tehnilise lahenduse avastamist), vaid pigem leidsid kinole praktiliselt kasutatava lahenduse. Teisi isikuid, keda võiks samamoodi mõningase tinglikkusega kino leiutajateks pidada, võib nimetada väga palju. Siiski olid just Lumière'id need, kellel õnnestus kõik erinevad kinokultuuri põhielemendid kokku tuua kujul, mis on põhimõtteliselt püsima jäänud tänapäevani.


 


Kasutatud faktiallikas: Encyclopaedia Britannica Online, Academic Edition


 


Kirjandust:


Veste Paas, „Teerajajad.“ Tallinn: Eesti Raamat, 1972


 



Mart Kuldkepp

                    


                        

            	

                	
    
Seotud materjal





    
Sündmused (1)