Ilmub Lydia Koidula "Emmajöe Öpik" (1866)

Isamaatundest pakatav elujaatav luulekogu, mitmeski mõttes maamärk hilisematele autoritele, kus noore naise rõõmsate silmade läbi paistab maailm enamasti lahke ja päikeseline. Armastust oodatakse, otsitakse, leitakse ja kaotatakse, domineerivad looduskujundid ja küsimine õnne järele, sekka leinagi. Kirglikud luuletused, millest paljud on tuntuks saanud lugemike kaudu ja lauludena, annavad võimaluse vaadata 19. sajandi haritud naise võimsast elutundest ja tegutsemisjanust kantud maailma, kus poliitiline maastik ja eluolu panevad küsima õigluse ja lahenduse järele.