J. R. R. Tolkien, Sõrmuste vennaskond (1996)

                

            


                                    Ta [Bilbo] võttis kastist väikese mõõga vanas näruses nahktupes. Siis tõmbas ta selle välja ning mõõga puhastatud ja hästi hoitud tera säratas äkki külmalt ja erksalt. “See on Astel,” ütles ta ja torkas selle pingutamata sügavale puutalasse. “Võta, kui sulle meeldib. Mul ei peaks seda enam tarvis minema.” 
Frodo võttis mõõga tänulikult vastu. 

(J. R. R. Tolkien. Sõrmuse Vennaskond. - Sõrmuste isand. Tallinn: Tiritamm, 1996, lk 290)