Johann Heinrich Rosenplänter (1782-1846)

                

            


                    
Saksa päritolu literaat Johann Heinrich Rosenplänter sündis 12. juulil 1782 Lätimaal Valmieras postijaamapidaja pojana. Õppis Tallinna gümnaasiumis, Riia toomkoolis, lõpetas 1806. aastal Tartu ülikooli usuteaduskonna, töötas 1808–1809 pastorina Toris; 1809. aastast kuni surmani Pärnus Eliisabeti koguduses. Suri 15. aprillil 1846 Pärnus, on maetud Pärnu Eliisabeti kalmistule. 



Eesti kultuurilukku on Rosenplänter läinud peamiselt esimese eestiainelise sariväljaande toimetajana, eestikeelsete raamatute ja käsikirjade kogujana ning bibliografeerijana. Tänu tema tegevusele algas eesti keele, rahvaluule ja kirjanduse aktiivsem uurimine. Aastatel 1813–1832 andis ta oma kulul välja teaduslikku ajakirja “Beiträge zur genauern Kenntniß der ehstnischen Sprache” (“Lisandusi eesti keele paremaks tundmaõppimiseks”). See oli esimene teaduslik väljaanne, mis läbinisti oli pühendatud eesti keelele ja kirjasõnale. Ajakirjale tegid kaastööd peaaegu kõik ajajärgu tähtsamad baltisaksa estofiilid, aga siin esines juba ka eesti soost autoreid (K. J. Peterson, O. W. Masing jt.) ning kaastöölisi oli ka soomlaste hulgast. Ajakirjas avaldati uurimusi eesti keele, kirjanduse ja rahvaluule kohta, lisaks uurimustele aga ka eestikeelseid tekste – sõnavara, rahvaluulet, tõlkeid, luuletusi, kirju jm. Rosenplänteri arvates pidid kõik sakslased, kes maarahvaga pidevalt suhtlesid, valdama eesti keelt. Seetõttu pidas ta vajalikuks eesti keele õpetamist ka gümnaasiumides. Üks “Beiträge” vihik oli tervenisti koostatud gümnaasiumi õpikuks, sisaldades mitmesuguseid eestikeelseid tekste tõlkeharjutuste tegemiseks. “Beiträge’s” pandi alus eesti poeetikakäsitlusele, kirjanduskriitikale ja bibliograafiale. 

Eesti kirjandusloo kirjutamise kavatsustega hakkas Rosenplänter esimesena koguma andmeid eestikeelsete raamatute kohta. Ta koostas kõigi ilmunud eesti raamatute retrospektiivse üldnimestiku. See käsikiri on esimeseks eesti rahvusbibliograafiaks, mille koostamist jätkati Õpetatud Eesti Seltsis (ÕES). Esimesena hakkas ta koguma ka eestikeelseid ja eesti keelt käsitlevaid käsikirju. Tänu temale on säilinud G. A. Oldekopi ja K. J. Petersoni luuletused, O. W. Masingu kirjad jm. Pärast Rosenplänteri surma omandas tema kogud ÕES, praegu hoitakse neid Tartus Eesti Kirjandusmuuseumis. 



Kristi  Metste






                    


                        

            	

                	
    
Seotud materjal

    	        
                    
                
Portreed (2)

        
                    
            
                    
                
Elukohad (2)

        
                    
            
            
            
            
            
                    
                
Matus, haud (1)

        
                    
                            
Grupeerimata (2)

        
    



    
Sündmused (4)