August Alle (1890-1952)

August Alle on eesti kirjanduslukku läinud luuletaja ja publitsist-följetonistina.

Sündis Viljandis väikeettevõtja pojana. Õppis Viljandis ja Narvas, gümnaasiumi lõpueksamid sooritas Orjolis. Varakult omal käel elanud Alle elu oli kirju, ta pidas nii Eestis kui välismaal mitmeid ameteid (karjus, apteekriõpilane, üliõpilane, koduõpetaja, ajalehtede kaastööline jne). 1937 lõpetas Tartu ülikooli õigusteaduskonna. 1940. aasta riigipöörde järel sai tast haridusministeeriumi nõunik ja Kunstide Valitsuse juhataja. Sõjapäevil elas Venemaal. Eestisse naastes töötas 1946–1952 ajakirja Looming peatoimetajana.

August Alle loometee algas Noor-Eesti ja Siuru albumites. Alle tuli kirjandusse romantiliste värssidega, melanhoolsed on ka esikkogu „Üksinduse saartele” (1918) luuletused. Alates teisest kogust „Carmina barbata” (1921) leidis ta sapises rahutute kujunditega värssides oma isikupärase luulelaadi. Kogu ta järgnevat loomingut iseloomustab sotsiaalne ärksus: poeem „Laul kleidist helesinisest ja roosast seelikust” (1925) ning kogud „Ummiklained“ (1930) ja „Karmid rütmid” (1934). Tunnustatud epigrammide autorina, oli ta teravakeelne följetonist. Följetonide kogus „Lilla elevant” (1923) naeruvääristas kirjanduse ümber sebimist, aga ka oma endisi kaaslasi – siurulasi.

August Alle oli boheemlik loomus, suure eruditsiooniga ja keelteoskusega, originaalne, kuid väheproduktiivne. Suur osa Alle loomingust on unustatud. Koolikirjandusse ja eesti luule raudvarasse on jäänud Alle krestomaatiline luuletus „Eesti pastoraal”.

August Alle teosed e-kataloogis Ester

Rutt Hinrikus