Lilli Suburg (1841-1923)

Lilli Suburg oli kirjanik, ajakirjanik, koolijuhataja ja pedagoog, Eesti esimesi naisõiguslasi. Sündinud 1. aug 1841 Vändras jõuka talupidaja tütrena, lõpetas ta Pärnus saksakeelse tütarlastekooli. Perekonna tihe läbikäimine C. R. Jakobsoniga kujundas Suburgist rahvusmeelse mõtleja, kes oma esimese romaani kirjutaski Jakobsoni õhutusel. See oli lugu saksastunud tütarlapse teest oma rahva juurde. Autobiograafiline jutustus "Liina" valmis autoril juba 1873, ilmus aga trükist alles 1877. Teos äratas tähelepanu oma ideoloogilise suunitluse tõttu, Suburg leidis selle läbi ka oma kutsumuse. "Liina" soomekeelne tõlge ilmus 1892. Veel on Suburg kirjutanud ajastu maitsele vastavad pikemad jutud "Leeni ehk igavene käsualune" (1887) ja "Linda, rahva tütar" (1900). Ajaproovile on paremini vastu pidanud tema mälestuslikud kirjutised Suburgite suguvõsast ja C. R. Jakobsonist.

Suburgi vanemate karjamõis laostus ja tütred pidid otsima endale elatust. Suburgi südamel oli olnud Eesti tütarlaste haridus ja ta viis täide ammuse unistuse rajada erakool tütarlastele. Ta avas selle raskustega võideldes Pärnus 1882, kolis aga 1885 ümber Viljandisse, kus kool elaski üle oma õitseaja, kuni ta venestusreformide käigus alla käis ja suleti.

1887 asutas Suburg Viljandis esimese Eesti naisteajakirja "Linda", mis oli idealistlikult vaimu hariv, mitte praktilisi naiselikke tarkusi jagav. Ajakiri oli mõneski mõttes oma ajast ees: Suburg oli haritud ajakirjanik, kelle naiste õigusi käsitlevad kirjutised on nüüd uuesti avastatud ja vääriliselt hinnatud. 1895 sattus Suburg majandusraskustesse ja loovutas "Linda" juriidilised õigused, misjärel sellest kujundati harilik perekonnaajakiri. Suburg suri 8. veebr 1923 Valgas ja on maetud Vändra surnuaiale.

ALLIKAD
Aino Undla-Põldmäe, Lilli Suburgi elust ja loomingust. - Lilli Suburg. Kogutud kirjatööd. 2002.

Lilli Suburgi teosed e-kataloogis Ester

Sirje Olesk