J. Malin, Kodumaal rändava Saarepiiga...  (1989)

                

            


                                    Ma tulen külla just sulle, 
su riski sean paljuga, 
sest tapan vaid sääraseid hulle, 
kel Etos on valju va. 

Kuid samas tean liigagi hästi, 
kuis malbust saab võrgutada. 
Sul süütuna püsida kästi, 
ei langeda nõrkuvana. 

See hukkub, kes allutab hinge 
ning puhas on, vesiselt hall. 
Keel haavas teeb himuraid ringe, 
ilm rabiseb ülal ja all. 

Ma mõistan - su ihu on ihar, 
mind ootab, mu libavat kätt. 
Mu asemel hea ümber piha 
sul sirutab Kalevipätt. 

Jaan Malin, Kodumaal rändava Saarepiiga katkiste hammaste laul. Käsikiri, 1989