Jakob Hurt (1839-1907)

                

            


                    Eesti rahvusliku liikumise konservatiivse suuna juht, kirikuõpetaja, rahvaluulekoguja ja keeleteadlane. Sündis 22. okt 1839 Põlva kihelkonnas Himmastes koolmeistri pojana, õppis Tartu kreiskoolis ning kroonugümnaasiumis ja lõpetas 1865 Tartu Ülikooli usuteaduskonna 1865. Tol ajal ei olnud eesti rahvusest teoloogil kerge kantslisse saada, seepärast töötas ka Hurt kodu- ja gümnaasiumiõpetajana ning tõlkis hea eesti keele oskajana talurahvaseadusi eesti keelde. 1872 valiti Hurt pastoriks Otepääle, 1880 siirdus ta Peterburi suure eesti Jaani koguduse õpetajaks. Hurt suri Peterburis 13. jaan 1907, tema toodi kodumaale ja maeti Tartu Raadi kalmistule. 



Hurt oli aktiivselt tegev juba Õpetatud Eesti Seltsis ja "Vanemuise" seltsis. Ta esines programmilise kõnega I üldlaulupeol (1869), kus õhutas neljandale käsule toetudes eestlasi mitte oma rahvust maha salgama. Juhtis Eesti Kirjameeste Seltsi ja Eesti Aleksandrikooli Peakomiteed. On kirjutanud ka luuletusi ja kalendrijutte ning kokkuvõtliku ajalookäsitluse "Pildid isamaa sündinud asjust" (1878). Kaitses 1886 Helsingi ülikoolis doktorikraadi keeleteaduses. 



Hurda suurimaid teeneid on massiivse rahvaluulekogumise algatamine ja läbiviimine alates 1880-st. Saadetud materjalide põhjal alustas Hurt eesti regivärsiliste rahvalaulude seeria "Vana Kannel" väljaandmist, toimetades trükki Põlva (1875-1886) ja Kolga-Jaani (1884-1886) kihelkondade laulud ning "Setukeste laulud" I-III (1904-1907).



ALLIKAD

Rudolf Põldmäe, Noor Jakob Hurt. Tallinn, 1989.

Mart Laar, Raamat Jakob Hurdast. Tartu, 1995. 

Mart Laar, Rein Saukas, Ülo Tedre. Jakob Hurt 1839-1907. Tallinn, 1989.



Jakob Hurda teosed e-kataloogis Ester



Sirje Olesk