I. Grünthal, Poja tee (1995)

                

            


                                    Suure keha, väikse pääga 
sangar sammus põhjaradu 
rüüstas, kui ei antud hääga 
mere taga relvaladu. 

Koorem vinnas käte kummi 
musklid nagu köied kiige 
kõhtu kui šamaani trummi 
tagus tõusev meheliige. 

Kuulub suure asja juure 
mõni väike verenire, 
aga Suure Tamme juure 
jõmp lõi üles mõrvakire. 

Päälehüpand sepavõsu 
tehti pärast kukke vaikseks, 
mõõga koidupunas mõsu 
muutis hõimud kahepaikseks. 

Lüües haavu lahe taha 
tihutöö kui tükitööga 
nülgis sangar lohenaha 
eesti pinnalt Soome ööga. 

Lahku minnes ugri saatus 
valis värviks väävelkolla: 
Auru all on elujaatus 
laibavirnal üksi olla. 

Ivar Grünthal, Poja tee. – I. Grünthal, Neitsirike. Tartu: Ilmamaa, 1995. Lk 209