Juhan Weitzenberg (1838-1877)

August Weizenbergi lellepoeg Juhan Weitzenberg sündis 10. juulil 1838 Võrumaal Kanepi kihelkonnas popsi peres. 1854 sai J. Weitzenberg Tartu kreiskooli diplomi. Ta töötas Tormas koduõpetajana Adam Jakobsoni, C. R. Jakobsoni isa perekonnas, samuti Alatskivil mõisa- ja vallakirjutajana ning Narvas Zinovjevi metsatööstusfirma ametnikuna. Reisis Saksamaal, Šveitsis, Austrias, Soomes ja Rootsis. Narvas valiti ta 1874 lauluseltsi „Ilmarine” presidendiks.

J. Weitzenbergi looming on väikesemahuline, see koosneb umbes 20 uuema rahvalaulu vormis kirjutatud luuletusest, mis on heaks näiteks uuemalt rahvalaulult kunstluulele ülemineku kohta. Need ilmusid J. V. Jannseni ajalehtedes, laulikutes, antoloogiates ja koolilugemikes, osa on jäänud ka käsikirja. Tuntuimad tööd on brošüüridena ilmunud eepilised „Tönnis Laks ehk Eestlaste Isamaa” (1862) ja „Vana hopmanni Nutu-laul Mõisavalitsust käest ära andes. Jüripäeval 1861” (1864). 
19. sajandi 60. aastatel mõjusid J. Weitzenbergi värsid julgelt, tema mõisakriitilised luuletused said kiiresti väga populaarseks. Mõlemas populaarses tekstis kujutatakse konkreetseid kohalikke isikuid ja sündmuseid, ent nende luuletuste variatsioone on üles kirjutatud üle Eesti.

Peale luuletamise kirjutas J. Weitzenberg kaastöid „Pärnu Postimehele” ja „Eesti Postimehele”. Enda kogutud rahvaluulet saatis ta F. J. Wiedemannile ja F. R. Kreutzwaldile

J. Weitzenberg suri Narvas 23. oktoobril 1877 ja maeti sealsele Siivertsi kalmistule. Sealt toimus 1977 ümbermatmine sünnikohta, Kanepi Mäe kalmistule.

Luuletajast jäi maha kultuurilooliselt oluline kirjavahetus.

ALLIKAD
Rudolf Põldmäe, Ühest poolelijäänud luuletajast. – Looming, 1983, nr 2, lk 260–269.

Juhan Weitzenbergi teosed e-kataloogis Ester

Pille-Riin Larm

Seotud materjal

Portreed (1)
Sündmused (1)
Raamatud (1)
Heli (1)