James Joyce (1882-1941)

                

            


                    James Joyce oli iiri suurmodernist, kes sündis Dublinis vaeses perekonnas. Ta sai hariduse jesuiitide koolides ja Dublini ülikoolis. Ütles lahti katoliiklusest ning otsustas tõde otsida vabaduses, eemal dogmadest ja fanaatilisest mõtteviisist. 1902. aasta veetis Joyce Pariisis suures vaesuses ning kirjutas seal sümbolistlikku luulet, mis ilmus 1907. aastal, pealkirja all „Kammermuusika“. Ema haiguse tõttu pöördus Joyce õige pea tagasi Dublinisse, kuid siirdus pärast seda koos tulevase elukaaslase Nora Barnacle`iga uuesti tagasi mandri-Euroopasse. Seal teenis ta Triestes leiba inglise keele tundide andmisega ning kirjutas oma esimese menuka proosateose, novellikogu „Dublinlased“ (1914, e. k. 1969). Selles kirjeldab ta Iirimaa pealinna psühholoogilisi seisundeid kirjaniku lapsepõlve- ja noorusaegadest. Kuigi kirjeldused on enamasti intiimsed, peegeldub neis täiel määral ka tollase Iirimaa ühiskondlik seisund – pinged briti impeeriumi ja iiri rahvusaatelise liikumise vahel, Joyce`i kodumaa katoliiklik-vanameelse elanikkonna ning selle suletusest väljakiikavate vaimuinimeste vahel. Tema novellides ei toimu eriti midagi, enamasti antakse edasi üsna banaalseid olukordi nn väikeste inimeste elus. Siin-seal kohtab sümbolistlikke varjundeid. 



Joyce`i noorus langes kokku iiri rahvusliku liikumise tõusuga. Teda mõjutas palju selle üks juhttegelasi Charles Stewart Parnell. Esimese maailmasõja eest läks Joyce pagulusse Zürichisse, siis ilmusid tema romaan „Kunstniku noorpõlveportree“ (1916) ja näidend „Pagulased“ (1918). „Kunstniku noorpõlveportree“ on kolmandas isikus kirjutatud kujunemisromaan. Joyce`i jutustuskunst on seal omapärane, antakse edasi peategelase Stepheni teadvust ja alateadvust. Jutustus on katkendlik. 1920. aastal siirdus Joyce edasi Pariisi, kus ilmus tema suurromaan „Ulysses“ (1922). See tekitas konservatiivsetes ringkondades kohe pahameeletormi. Väidetava amoraalsuse tõttu ei saanud teos Inglismaal ilmuda enne 1936. aastat. Romaan kujutab üht päeva Dublinis ning on üles ehitatud muinaskreeka eepose „Odüsseia“ faabulale. Romaani peategelane on ajalehe väikekodanlasest kuulutuseotsija Leopold Bloom, sümboolselt Odysseus, naine Marion Bloom aga meest koju ootav Penelope. Muistne müüt laiendab enamiku „Ulyssese“ episoodide tähendust. Igapäevane ja triviaalne kaasajategelikkus müüdistub, ajalikule leiduvad rööpjooned üleajalikus müüdis. Joyce`i järgnevat loometeed tumestas süvenev silmahaigus, mis viis lõpuks kirjaniku pimeduseni. 1939. aastal ilmus tema viimane teos, keelemängudest ja sümbolitest tulvil, tõlkimatu pealkirjaga „Finnegans Wake“. Joyce suri 1941. aastal Zürichis. 



ALLIKAD

J. Talvet, Romaaniuuendused XX sajandil. – J. Talvet (koost.), Maailmakirjandus, 2. osa. Romantismist postmodernismini. Tallinn, 1999, lk 243–251. 

T. Aunin, James Joyce. – Tiina Aunin, Lore Listra, Heli Mattisen, Väike maailmakirjanike leksikon. Tallinn, 1999, lk 102. 



Jaak Tomberg

                    


                        

            	

                	
    
Seotud materjal





    
Sündmused (1)