Henry Barbusse (1873-1935)

                

            


                    
Barbusse oli prantsuse kirjanik ja publitsist. Ta oli pärit kirjaniku perekonnast, sündis Pariisi lähedal väikeses Asniéres`i linnas, sai hea humanitaarhariduse ning ilmutas koolipõlves mitmekülgset andekust. Juba 1895. avaldati Barbusse’i esimene luulekogu „Halisejad“, milles valitsevad tollal moes olnud sümbolistlik-dekadentlikud meeleolud. Tema sõjaeelse loomingu tipuks on naturalismi sugemetega, kuid sotsiaalse ülekohtu vastu teravalt protesteeriv romaan „Põrgu“ (1908) ja novellikogu „Meie“ (1914). Sõja puhkedes soovis Barbusse nõrgast tervisest hoolimata rindele minna. Kaks aastat sõjas mõjutasid teda kirjutama romaani „Tuli“, mis ilmus 1916. aastal suurte kärbetega ajalehe joone all, järgmisel aastal täielikul kujul raamatuna. Raamat saavutas suure populaarsuse, selle kangelasteks on sõdurisinelis talupojad ja töölised. Teose stiilis domineerib lakoonilisus ja elust võetud sõduriargoo. Ainsaks teost läbivaks ideeks on lihtsate rindemeeste muutumine teadlikeks sõja tõelistest eesmärkidest. Teos sai Goncourti`i auhinna. 1917. aastal asutas ta Endiste Rindevõitlejate Assotsiatsiooni, mis peagi muutus rahvusvaheliseks organisatsiooniks. 1919. a. ilmus temalt romaan „Selgus“. See on jutustus väikese tagasihoidliku ametniku kujunemisest võitlejaks. Samal aastal sündis Barbusse`i eestvõttel ülemaailmne progressiivsete haritlaste organisatsioon „Clarté“, millega ühinesid sellised suurkirjanikud nagu Anatole France, Romain Rolland, Herbert George Wells, George Bernard Shaw jt. Barbusse kirjutas pärast Venemaal käies teosed „Vaadake, mis on tehtud Gruusias“ (1929) ja „Venemaa“ (1930). Avaldanud ka jutustuskogu „Mitmesugust“ (1928), romaanilaadse biograafia „Zola“ (1932) ja publitsistikat. Barbusse suri 1935. aastal Moskvas kopsupõletikku.  



Jaak Tomberg


                    


                        

            	

                	
    
Seotud materjal





    
Sündmused (1)