Selma Lagerlöf (1858-1940)

                

            


                    Skandinaavia esimene tähtis naisautor sündis Kesk-Rootsis Värmlandi läänis Mårbaka mõisas. Mõned aastad halvatuse all kannatanud tüdruk kuulas meeleldi vanaema muinaslugusid. Vaesunud isa pidi loobuma perekonnamõisast. Tulevane kirjanik, saanud hariduse Stockholmi tütarlasteseminaris, hakkas endale leiba teenima õpetajana Lõuna- Rootsi sadamalinna Landskrona tütarlastekoolis. Õpetajaamet võimaldas ka esimesi kirjanduslikke plaane ellu viia, peatselt otsustas Lagerlöf vabakutseliseks kirjanikuks hakata. 



Lagerlöfi tuntumaid teoseid „Gösta Berlingi saaga“ ilmus 1891. aastal (e. k. 1932, 1958, 1971). See on süvenemine Lagerlöfi kodulääni Värmlandi legendide- ja fantaasiamaailma, kooskõlas ajastuga, kus aadlike endise hiilguse kadumisest hoolimata elati veel lõbusalt ja seiklusjanuliselt. Gösta on noor ja ilus pastor, kes lastakse joomise pärast oma ametikohalt lahti, tema päästab maagikaevanduste omanik majaproua, kes paigutab ta oma mõisa „kavaleritiiba“. Sümbolite ning hingestatud looduspiltide rohkust, personifikatsiooni sage kasutamine ja fantaasiaküllus teevad sellest uusromantilise romaani, mis vastandus selle aja realismile. Tema järgmine romaan on Kaheosaline „Jeruusalemm“ (1901–1902, e. k. 1936, 1997). Selles kujutatakse Dalarna 40 talupoja väljarännet 1896. aastal Palestiinasse, kus nad liitusid sektantliku kolooniaga. Lagerlöf oli viljakas kirjanik. Suurt edu tõi talle „Nils Holgerssoni imeline teekond läbi Rootsi“ (I-II, 1906-1907, e. k. 1911, 1932, 1958, 1971). Autoril paluti kirjutada algkooli jaoks Rootsi maateaduse lugemik, tulemuseks oli Põhjamaade kõige populaarsem noorsooraamat, mis peagi tõlgiti kümnetesse keeltesse. Vihastunud härjapõlvlane nõiub Nilsi pöialpoisiks, kes lendab haneparve seljas läbi kogu Rootsi. Nii avaneb autoril võimalus kõnelda mitmetest maakohtadest ja nende eripärast. Esimene maailmasõda ajendas Lagerlöfi kirjutama sõjavastast romaani, see sai pealkirjaks „Hüljatu“ (1918, e. k. 1931, 1939). Lagerlöfi viimased romaanid moodustavad triloogia: „Löwensköldi sõrmus“ (1925, e. k. 1940, 1994), Charlotte Löwensköld“ (1925, e. k. 1937, 1994) ja „Anna Svärd“ (1928, 1940, 1994). Need võtavad kokku autori elutöö, tema eluprintsiibid ja rõhutavad veel kord armastuse tähtsust inimeste elus. Lagerlöf oli 1907. aastast Uppsala ülikooli audoktor, 1909. anti talle esimese naisena Nobeli kirjanduspreemia, ja 1914. aastal sai esimese naisena Rootsi Akadeemia liikmeks. Lagerlöfi loomingule jätsid jälje nn stipendiumireisid Itaaliasse, Saksamaale, Belgiasse ja Lähis- Itta. 



ALLIKAD

G. Liiv, Draama ja romaan XIX sajandi lõpus ja XX sajandi alguses. – J. Talvet (koost.), Maailmakirjandus, 2. osa. Romantismist postmodernismini. Tallinn, 1999, lk 222–225. 



Jaak Tomberg

                    


                        

            	

                	
    
Seotud materjal





    
Sündmused (1)