Kogud
Vali koguGuy de Maupassant (1850-1893)
Maupassant oli prantsuse kirjanik, novelli�anri üks mõjukamaid arendajaid. Ta oli pärit vaesunud aadliperekonnast, osales Saksa-Prantsuse sõjas ning töötas pärast seda ametnikuna Pariisis. Maupassant oli Flauberti ning Zola õpilane ning Turgenevi lähedane sõber.Ta kujundas varakult oma isikupärase stiili, mille täpsus ja selgus on jäänud klassikaliseks. Esimese edu saavutas Maupassant novelliga „Rasvarull“ (1880, e. k. 1911, 1985) ning pühendus seejärel täielikult kirjandusele. Ta kirjutas kuus romaani, „Pierre ja Jean“ (1888, e. k. 1935), „Üks inimelu“ (1883), „Bel-Ami“(1885, e. k. 1986), „Mont- Oriol“ (1887, e. k. 1971), „Tugev kui surm“ (1889, e. k. 1930) ja „Meie süda“ (1890). Need romaanid kuuluvad kriitilise realismi klassikasse.
Küpsel perioodil loobus Maupassant naturalismist ja võitles selle äärmuste vastu, arusaam inimesest kui pahelisest ning pimedaist instinktidest juhitud olendist läbib kogu tema loomingut. Ta käsitleb enam kui 300 novellis talupoegade, ametnike, väikekodanlaste, kunstnike ja kirjanike elu, toob halastamatult päevavalgele valitseva labasuse, omakasupüüdlikkuse, amoraalsuse ja silmakirjalikkuse, mis teeb inimesi õnnetuks. Autori suhtumine kangelastesse küünib sarkasmist südamliku kaastundeni. Maupassant on maailmakirjanduse üks suurimaid novellimeistreid, ta avaldas novellikogud „Tellier`i maja“ (1881), „Preili Fifi“ (1882, e. k. samanimeline kogumik 1989), „Õeksed Rondoli`d“ (1884, e. k. 1930). Eesti keeles on ilmunud valikkogud „Valitud jutud“ (1925), „Hirmu ja õuduse jutud“ (1926), „Valitud novelle“ (1957) jm. Avaldanud ka kolm reisikirjelduse raamatut „Vee pääl“ (1888, e. k. 1929) jm. 1891. aastal viidi Maupassant pärast enesetapukatset vaimuhaiglasse, kus ta ka suri.
ALLIKAD
L. Listra, Guy de Maupassant. – Tiina Aunin, Lore Listra, Heli Mattisen, Väike maailmakirjanike leksikon. Tallinn, 1999, lk 128.
Jaak Tomberg
Seotud materjal
Sündmused (1)