Kogud
Vali koguEdvard Grieg (1843-1907)
Grieg oli Norra helilooja, kes sai esimesed õpetused muusikast emalt ning juba 12-aastaselt alustas komponeerimisega. 15-aastaselt asus õppima Leipzigi konservatooriumisse, kus õppis klaverimängu ja kompositsiooni. Grieg tegutses pianisti, dirigendi ning pedagoogina. Ta oli oluline norra muusikaelu organiseerija, asutas koos mõttekaaslastega Kopenhaagenis kontserdiühingu ja Oslos muusikaühingu, mida asus ka juhtima. Grieg töötas dirigendina Inglismaal, Hollandis ja Saksamaal.Griegil kujunes suur huvi norra rahvamuusika vastu. Ta oli esimene Põhjamaade helilooja, kes suutis tõsta norra muusika Euroopa klassikalise kunsti tasemele. Tema loomingus hakkasid esimesena ilmnema jooned, mis said sajandivahetusel tüüpiliseks impressionismile. Grieg oli kodumaa patrioot ja veendunud demokraat. Koos Tšaikovskiga valiti ta 1893. aasta Cambridge`i ülikooli audoktoriks. Tema loomingu populaarseima, arvukaima ja tähtsaima osa moodustavad soololaulud, klaveri- ja orkestripalad. Tema loomingus põimuvad muinasjutukujundid ja lüürika. Seal kajastub siiras kiindumus kodumaasse, Norra looduse kirgas ilu, südamlik huumor, norralase uljas karakter ja trollide ja mäevaimudega muinasjutud. Suurteoseid lõi ta vähe, tuntud on klaverikontsert (a-moll), klaverisonaat, 3 sonaati viiulile ja klaverile, sonaat tšellole. Ta lõi üle 140 soololaulu, klaveriteoseid (tsüklid „Lüürilised palad“ (10 vihku), „Albumilehed“ ja „Humoreskid“, avamängu „Sügisel“ (1866), „Sümfoonilised tantsud“ (1898), orkestrisüidi „Holbergi aegadest“ (1885), „Sigurd Jorsalfar“ muusika. Erilise kuulsuse saavutas ta muusikaga Ibseni draamale „Peer Gynt“ (1875), see koosneb kaheksast osast, kahest süidist („Hommikumeeleolu“, „Åse surm“, „Anitra tants“, „Mäekuninga loss“, „Araabia tants“, „Solveigi laul“ jt.).
ALLIKAD
I. Kull, O. Tuisk, Muusikaajalugu keskkoolile. Tallinn, 1979, lk 97–99
Jaak Tomberg
Seotud materjal
Sündmused (1)