Est
Menüü
Tutvustus
Ajateljed
Kalevipoeg
Noor-Eesti
Kogud
Kreutzwaldi sajand
Eesti kultuurilooline veeb
Kuidas seda lehte kasutada?
Kogud
Vali kogu
Tutvustuseks
Isikud
Sündmused
Kreutzwaldi elu ja looming
Eepose saamislugu
Eesti kultuur ja olud
Eesti kirjanikud
Euroopa kirjandus ja isikud
Fotod
Kunst
Galeriid
Raamatud
Artiklid
Heli
Videod
Viited
Kriitika
Lingikogu
Talupoegadel õigus vallasvarale
(1765)
Talurahvakoolide võrku kujundav määrus
(1765)
Esimene eestikeelne ajakiri "Lühhike öppetus..."
(1766)
A. W. Hupeli „Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland“
(1774)
J. G. Herder „Volkslieder“
(1778)
A. W. Hupeli „Ehstnische Sprachlehre für beide Hauptdialekte“
(1780)
Tallinnas alustab tegevust Kotzebue teater
(1784)
H. J. v. Jannau teos orjuse ajaloost
(1786)
J. W. L. v. Luce "Juhhataja Piibli ramato sisse"
(1788)
Kotzebue teatri lavatükis räägitakse eesti keelt
(1789)
F. W. v. Willmanni "Ellamisse-Juhhataja"
(1793)
O. W. Masingu "ABD ehk Luggemise-Ramat Lastele..."
(1795)
Keiser Paul I valitsemisaeg
(1796)
G. Merkeli raamat talurahva armetust olukorrast Liivimaal – “Die Letten...”
(1796)
Balti erikorra taastamine
(1796)
G. Merkeli muinasaega idealiseeriv "Die Vorzeit Lieflands"
(1798)
Keiser Aleksander I valitsusaeg
(1801)
Keiserlik Tartu Ülikool – taastatakse ülikool Tartus
(1802)
Esimene eestikeelne lugemise õppimiseks mõeldud raamat– G. G. Marpurgi “Könne Jutto nink Juttustamisse”
(1802)
J. C. Petri raamat eesti talupoegade olukorrast - “Ehstland und die Ehsten...”
(1802)
Algab koolivõrgu arendamine Eestis
(1803)
Algab eesti ja soome keele õpetamine Tartu ülikoolis, esimene lektor F. D. Lenz
(1803)
Tartu joonistuskool
(1803)
Aleksander I kinnitab esimese impeeriumi tsensuuri reglemendi
(1804)
Ilmub J. H. H. Gresseli „Eesti-Ma Rahva Kalender”
(1804)
1805 Austerlitzi lahing – Napoléon Bonaparte võidab Venemaa ja Austria vägesid
(1805)
Esimene eesti koolilugemik – G. G. Marpurgi tartukeelne "Weikenne oppetusse nink luggemisse Ramat Tarto ma-rahwa kooli laste tarbis"
(1805)
Esimene eestikeelne aritmeetikaõpik – P. H. von Frey "Arropiddamisse ehk Arwamisse-Kunst"
(1806)
Esimene eestikeelne ajaleht – "Tarto maarahwa Näddali-Leht", üks esimesi regulaarselt ilmuvaid talurahvalehti maailmas
(1806)
Esimene eestikeelne luuletõlgete kogu – O. R. von Holtz "Monned Laulud"
(1806)
Tartu ülikooli raamatukogu avab uksed Toomemäel
(1806)
Pärisorjuse kaotamine Preisimaal
(1807)
Suur suremus
(1807)
Esimene raamat kartulikasvatuse õpetamisest – “Öppetus, kuida Kartuhwlid peawad mahhatehtud ja kaswatud sama”
(1808)
Pärnus avatakse trükikoda
(1809)
Tartu ülikooli peahoone – arhitekt J. W. Krause
(1809)
Nädalaleht „Pernausche wöchentliche Nachrichten”
(1810)
Tartu- ja Võrumaal pannakse alus kihelkonna raamatukassadele
(1810)
Esimene eesti õppekeelega elementaarkool
(1810)
Tartu Tähetorn – piiskoplinnuse varemetel Toomel
(1810)
Asutatakse Venemaa Piibliselts
(1812)
Prohvet Maltsvet
(1812)
Napoléoni sissetung Venemaale
(1812)
"Beiträge zur genauern Kenntniß der ehstnischen Sprache"
(1813)
Tartus asutatakse trükikoda
(1814)
Luuakse Eesti Koolmeistrite Kool
(1814)
Janis Cimze
(1814)
Esimene eesti luuleantoloogia – J. H. Rosenplänteri "Lillikessed"
(1814)
Esimene vasetrükikoda
(1815)
Tallinnas avatakse laenuraamatukogu
(1815)
Lõunaeestikeelse Wastse Testamendi kolmas trükk
(1815)
Põhjaeestikeelse Uue Testamendi viies trükk
(1816)
Jaani kirik Valgas
(1816)
Seitsmes hingeloendus
(1816)
Esimene eestikeelne essee – O. W. Masingu "Widerlegung einer ungegründeten und ungerechten Behauptung"
(1816)
Eestimaa talurahvaseadus
(1816)
Esimene eestikeelne tervishoiu käsiraamat – J. W. L. von Luce "Terwisse Katekismusse Ramat"
(1816)
Kuressaare Eesti Selts
(1817)
Vennastekogudused saavad tegutsemisloa, algab nende õitseaeg
(1817)
Esimene kivitrükikoda
(1818)
Valmib "Kristiani Jago Petersoni laulude" käsikiri
(1818)
Eesti populaarteadusliku kirjanduse algus – O. W. Masing "Pühhapäwa Wahhe-luggemissed"
(1818)
Esimene eestikeelne teatrietendus
(1819)
Liivimaa talurahvaseadus
(1819)
Oleviste kiriku põleng
(1820)
Kooliraamatukogude teke
(1820)
Esimene järjepidevam eestikeelne talurahvaleht – O. W. Masing "Marahwa Näddala-Leht"
(1821)
Piibli kolmas trükk
(1822)
Klaasivabrik Vändras
(1822)
Ilmub "Finnische Mythologie" – K. J. Petersoni tõlge Chr. Gananderi rootsikeelsest teosest "Mythologia Fennica"
(1822)
Talurahvarahutused Liivimaal
(1822)
Ostetakse esimesed 12 talu
(1823)
Cornelius Laaland
(1824)
Jaan Adamson
(1824)
Ilmub „Uus Kögi- ja Kokka Ramat”
(1825)
Keiser Nikolai I valitsusaeg
(1825)
Dekabristide ülestõus – 26. detsembril Peterburis
(1825)
Esimene rahvaraamatukogu – Eestimaa Üldine Avalik Raamatukogu, Tallinnas
(1825)
Uus tsensuurireglement
(1826)
Perekonnanimed talupoegadele
(1826)
Esimesed talurahva pojad ülikoolis
(1827)
Esimene joonistusõpik
(1828)
K. E. von Baeri võrdleva embrüoloogia tähtteos – "Über die Entwicklungsgeschichte der Tiere" I
(1828)
Kärdla Kalevivabrik Hiiumaal
(1829)
Uus evangeelse luteri kiriku seadus Vene impeeriumis
(1832)
Tartus avatakse kivitrükikoda
(1832)
Jaan Tammann
(1832)
Keila-Joa mõisahoone
(1833)
Joosep Kapp
(1833)
Sindi Kalevivabrik
(1833)
Ikaldused. Nälg. Epideemiad
(1833)
Ilmub C. J. Masingu „Ühhe pattust pöörnud Negri orja sündinud asjad ja ellav usk Jesusse Kristusse sisse”
(1834)
Vana-Kuuste Põllumajanduse Instituut – meie kõrgema põllumajandushariduse algus
(1834)
Ülemiste paberivabrik Tallinnas
(1836)
Hakkab ilmuma "Das Inland" (Kodumaa) – baltisaksa nädalaleht
(1836)
David Otto Wirkhaus
(1837)
Ataste vallakoolmeistrite seminar
(1837)
Tartus asutatakse Tartu Käsitööselts
(1837)
Laakmanni trükikoda Tartus – sajandi suurim trükikoda
(1837)
Esimene eestikeelne külakoolmeistrite seminar Eestimaal
(1837)
Tuletikumanufaktuur Tallinnas
(1838)
Õpetatud Eesti Selts (ÕES)
(1838)
J. L. E. Punscheli kirikulauluraamat
(1839)
Eesti esimene lasteaed
(1839)
Karskusliikumise algus
(1840)
Taastatud Oleviste kirik
(1840)
Ilmub eestikeelne aabits-lugemik
(1841)
Tartus pühitsetakse sisse Maarja kirik
(1841)
Pühajärve sõda
(1841)
Eestimaa Kirjanduse Ühingu (EKÜ) asutamine
(1842)
Keiser sekkub talurahva olukorra parandamisse Balti kubermangudes
(1842)
Aurulaevad Emajõel
(1842)
Dagerrotüüpiaportree
(1843)
Eesti keele grammatika soome keele eeskujul – E. Ahrensi "Grammatik der Ehstnischen Sprache Revalschen Dialektes"
(1843)
Ikaldus. Nälg. Epideemiad
(1844)
Massiline usuvahetusliikumine Liivimaal
(1844)
Teine eestikeelne külakoolmeistrite seminar Eestimaal
(1844)
Hugo Treffner
(1845)
Sureb Hugo Treffner
(1845)
Riia Vaimulik Kool ja seminar
(1846)
Kooleraepideemia
(1848)
Barclay de Tolly monument
(1849)
Ado Grenzstein (1849-1916)
(1849)
Seinatahvel
(1849)
Cimze seminar Valgas
(1849)
Liivimaa talurahvaseadus
(1849)
Esimene eestikeelne geograafiaõpik
(1849)
Kooliõpetuse arendamine
(1850)
Esimene suurem eesti rahvalaulude kogumik – "Ehstnische Volkslieder"
(1850)
Esimene kooliõpikute sari Lõuna-Eestis
(1852)
Kooleraepideemia
(1853)
Krimmi sõda
(1854)
Esimene eestikeelne uudisteajakiri – "Tallinna koddaniko ramat omma söbbradele male"
(1854)
J. Köler lõpetab kunstiakadeemia
(1855)
Keiser Aleksander II valitsusaeg
(1855)
Esimene kohalik laulupäev – Põlva laulupüha
(1855)
Esimene eestlaste väljarändamise laine
(1855)
Eestimaa talurahvaseadus
(1856)
L. Höflinger loob Tartusse kivitrükikoja
(1857)
Järjepideva eestikeelse ajakirjanduse algus – J. V. Jannseni "Perno Postimees ehk Näddalileht"
(1857)
Saksa laulupidu Tallinnas
(1857)
Teine eestikeelne nädalaleht – "Tallorahwa postimees"
(1857)
Hingeloendus
(1857)
Esimene põllumajandus- ja käsitöö suurnäitus Tartus
(1857)
C. A. Schultz loob kivitrükikoja
(1858)
Narva Kreenholmi Manufaktuur
(1858)
Mahtra sõda
(1858)
Esimene atlas
(1859)
Köstrite ja kihelkonnakoolmeistrite konverentsid
(1859)
Eesti kunst esmakordselt välismaal
(1859)
Liberaalne baltisaksa kuukiri – "Baltische Monatsschrift", Riias
(1859)
Asutatakse Tartu Käsitööliste Selts
(1860)
Tartu Ülikooli kiriku sisseõnnistamine
(1860)
Koolide olmetingimused paranevad
(1860)
Ilmuvad Kreutzwaldi "Eesti-rahva Ennemuistsed jutud" I
(1860)
Prohvet Maltsveti liikumine
(1860)
Eesti Aleksandrikooli asutamise idee
(1860)
Esimene päevaleht Eestis – "Revalsche Zeitung", Tallinnas
(1860)
Algab massiline talude päriseksmüümine
(1860)
Venemaal kaotatakse pärisorjus
(1861)
J. Köler saab akadeemiku tiitli
(1861)
Kolmas raamat eestlaste armetust olukorrast
(1861)
Ajutised tsensuurireeglid
(1862)
Martin Lutheri monumendi avamine Keilas
(1862)
Passikorralduse seadus
(1863)
Avatakse Eestimaa Kirjanduse Ühingu Provintsiaalmuuseum
(1864)
Kurttummade kool
(1864)
„Musika öppetus”
(1864)
Talupoegade märgukiri keisrile
(1864)
Asutatakse "Eesti Postimees" – J. V. Jannseni uus nädalaleht Tartus
(1864)
Balti ajakirjandussõda
(1864)
J. Köleri maal "Ärkamine nõiduseunest"
(1865)
Tallinna rajatakse gaasivabrik
(1865)
Uus tsensuuriseadus
(1865)
Asutatakse "Vanemuise" mängu- ja lauluselts
(1865)
Asutatakse "Estonia" laulu- ja mänguselts
(1865)
Ikaldus
(1865)
Lydia Koidula esimene luuletuskogu "Waino-Lilled"
(1866)
Teine baltisaksa laulupidu
(1866)
Alfred Nobel leiutab dünamiidi
(1866)
C. R. Jakobsoni "Uus Aabitsaraamat"
(1867)
Ilmub Lydia Koidula teine luuletuskogu
(1867)
C. R. Jakobsoni koolilugemik – "Kooli Lugemise raamat"
(1867)
Tallinna Jaani kiriku sisseõnnistamine
(1867)
Venestamise esimesed märgid – vene keel riigikeeleks
(1867)
C. R. Jakobsoni esimene isamaakõne – "Eesti rahva valguse-, pimeduse- ja koiduaeg"
(1868)
Raharent
(1868)
Rendikohtade seadus kroonutalupoegadele
(1869)
F. J. Wiedemanni "Eesti-saksa sõnaraamat" – 19. sajandi suurim eesti keele sõnakogu
(1869)
Balti raudtee – Paldiskist Tosnoni
(1869)
Lauluselts "Koit" Viljandis
(1869)
Esimene eesti üldlaulupidu Tartus
(1869)
Sajandi suurim suremus
(1869)
Esimesed koolitunnistused
(1870)
Eesti Üliõpilaste Seltsi asutamine
(1870)
Eesti rahvusliku teatri sünd Tartus
(1870)
Eesti Aleksandrikooli Peakomitee
(1870)
Kaarli kiriku pühitsemine Tallinnas
(1870)
Esimene eestlasest suurmõisnik – Tõnu Walk
(1870)
Eesti põllumeeste seltsid
(1870)
Kalevipoja õhtud – eesti üliõpilaste koondumine
(1870)
Esimest korda eesti keel õppeainena gümnaasiumis
(1871)
Tööliste streik Narvas
(1872)
Kunda tsemenditehas
(1872)
Eesti Kirjameeste Selts
(1872)
J. Köleri tööd Peterburi Kunstiakadeemia näitusel
(1873)
Eesti Vallakoolmeistrite Seminar, Tartus
(1873)
Üldine sõjaväekohustus
(1874)
Asutatakse "Ilmarise" selts Narvas
(1874)
Luuakse "Endla" selts Pärnus
(1875)
Eestikeelne baltisaksa ajakirjandus – "Ristirahwa Pühhapäwa Leht" Tallinnas
(1875)
J. Hurda "Vana kannel" I – esimene teaduslik eesti rahvalaulude väljaanne
(1875)
Asutatakse "Kalevipoja" selts
(1876)
Naiskäsitöökool Tartus
(1877)
Vene linnaseadus Balti kubermangudes
(1877)
Asutatakse "Lootuse" selts Tallinnas
(1877)
Vene-Türgi sõda
(1877)
Lutheri mööblivabrik Tallinnas
(1877)
Suur kunstinäitus Tallinnas
(1878)
A. Weizenbergi teoste näitus
(1878)
Käsitöökursus Tartus
(1878)
Eesti kunst Pariisi maailmanäitusel
(1878)
Tartu Õpetajate Seminar – vene õppekeelega
(1878)
Esimene koorelahutaja – Vana-Kuuste mõisas
(1878)
C. R. Jakobsoni "Sakala" Viljandis
(1878)
Hakkab ilmuma "Meelejahutaja"
(1878)
Ilmub „Üleüldine ajalugu” koolidele
(1879)
J. Pärna "Oma tuba, oma luba ehk Lahvardi Kristjani ja metsavahi Leenu armastuse lugu"
(1879)
Teine üldlaulupidu Tartus
(1879)
Kaubalaevaselts "Linda" – esimene eestlaste suurem aktsiaselts
(1879)
Hakkab ilmuma "Tartu Eesti Seitung"
(1879)
J. Hurda raamat "Pildid isamaa sündinud asjust" – esimene eestikeelne Eesti ajalugu tutvustav raamat
(1879)
Tallinna tütarlaste käsitöökool
(1880)
Esimene karskusselts
(1880)
Ilmub E. Bornhöhe "Tasuja"
(1880)
Üldlaulupidu Tallinnas
(1880)
Tallinna Raudtee Tehnikakool – tehnikahariduse algus Eestis
(1880)
Kooliõpetus peaaegu täielikult venekeelne
(1881)
Tartu Käsitööliste Kooli joonistuskool
(1881)
Hakkab ilmuma "Olewik" Tartus
(1881)
Üldine rahvaloendus Balti kubermangudes
(1881)
Keiser Aleksander III valitsemisaeg
(1881)
Balti kubermangude põllumajanduskongress Riias
(1881)
Asutatakse "Kandle" selts Võrus
(1881)
Talupoegade märgukiri keisrile – radikaalsed poliitilised nõudmised
(1881)
Viljandi Kirjanduslik Selts
(1881)
J. Järve "Wirulane" Tallinnas
(1882)
Ülelinnaline tööliste streik Narvas
(1882)
Manasseini revisjon
(1882)
Eesti Üliõpilaste Selts (EÜS) - selts registreeritakse ametlikult Tartu ülikooli juures
(1883)
Hugo Treffneri gümnaasium Tartus
(1884)
Sini-must-valge lipp – Eesti Üliõpilaste Seltsi lipu õnnistamine Otepää kirikus
(1884)
Peterburi Eesti Üliõpilaste Selts
(1884)
Tartu Peetri kirik – arhitekt V. Schröter
(1884)
M. Veske "Oma Maa. Teaduse ja juttude ajakiri"
(1884)
Alatskivi lossi ehituse lõpetamine
(1885)
Ilmub eestikeelne füüsikaõpik
(1885)
Tallinna uus sadam
(1885)
Venestuse pealetung
(1885)
K. E. v. Baeri monument
(1886)
A. Weizenbergi teoste näitus Peterburis
(1887)
Esimene naisteajakiri – "Linda"
(1887)
J. Hurda "Paar palwid eesti ärksamaile poegadele ja tütardele" – algab eesti rahvaluule suurkogumine
(1888)
Maailmanäitus ja Eiffeli torn Pariisis
(1889)
Ümberkorraldused usuelus
(1890)
A. Weizenbergi tööd Chicago maailmanäitusel
(1893)
Ikoonikirjutajate töökoda
(1894)
Keiser Nikolai II valitsemisaeg
(1894)
Rajatakse Aleksander Nevski katedraal
(1894)
"Postimehel" on uued omanikud
(1896)
Luuakse Pärnu Vanaaja Uurimise Selts
(1896)
Ülevenemaaline rahvaloendus
(1897)
A. Weizenbergi isikunäitus Peterburis
(1898)
Jalgrattaselts "Taara"
(1898)
Asutatakse korporatsioon „Vironia”
(1900)
Esimene eestikeelne entsüklopeedia
(1900)
Avatakse Tallinna uus turuhoone
(1900)
Meetermõõdustikule samasugused õigused teiste mõõdustikega
(1900)
Johann Köleri mälestusnäitus
(1900)
Alustab tööd Balti puuvillavabrik
(1900)
Laulupidu Pärnus
(1900)
Eesti sümfooniaorkestri esimene kontsert
(1900)
Valmivad Mõisaküla raudteetöökojad
(1900)
Viies Eesti karskusseltside kongress
(1900)
Kehtestatakse kroonu viinamonopol
(1900)
Aino Tamm esineb Pariisi maailmanäitusel
(1900)
Uksed avab Jakob Ploompuu raamatukauplus ja kirjastus
(1900)
Pärnus alustab tööd „Waldhofi” tselluloosivabrik
(1900)
Põllumajandusajakiri „Mesilane”
(1900)
Hakkab ilmuma „Paide Teataja”
(1900)
Sureb Jaan Jung
(1900)
Ants Laikmaa teoste näitus
(1901)
Tallinnas elab umbes 80000 elanikku
(1901)
Pühitsetakse Rapla kirik
(1901)
II Balti maleturniir Tartus
(1901)
Kinnitatakse Tallinna Jalgrattasõitjate Seltsi põhikiri
(1901)
Tallinnas alustab tööd Pärnu maantee hoburaudtee
(1901)
Kõigi aegade tähtsamate Balti kunstnike näitus
(1901)
Avatakse Viljandi-Tallinna raudtee
(1901)
Põlevkivi proovikaevamine
(1901)
Ilmuma hakkab „Lasteleht”
(1901)
Ilmuma hakkab „Teataja”
(1901)
Eesti Karskuse Seltside Aastaraamat
(1901)
"Russalka" mälestussamba avamine
(1902)
Asutatakse Eesti Laenu- ja Hoiuühisus
(1902)
„Kohustavad säädused jalgrattaga sõitmise jauks Pärnu linnas”
(1902)
Eestlane Valga linnapeaks
(1902)
Valgas asutatakse selts „Säde”
(1902)
Laevaliiklus Tallinna ja Kopenhaageni vahel
(1902)
Vene keiser Tallinnas
(1902)
Esimene raadioside
(1902)
Avatakse Eesti Üliõpilaste Seltsi uus maja
(1902)
Valmib Neobaltia hoone
(1902)
Keiserlik Tartu Ülikool 100
(1902)
Esimene auto
(1902)
Pilkeajakiri „Meie Mats”
(1902)
Eesti kunstnikud balti kunsti ülevaateteoses
(1902)
Uus Eestimaa kuberner Aleksei Bellegarde
(1902)
A. Laikmaa ateljeekool
(1903)
August Busch saab loa avada raamatukaupluse
(1903)
David Bergmanni abiraha
(1903)
Avatakse Saaremaa Eesti Põllumeeste Selts
(1903)
Aino Tamme kontserdid
(1903)
Tallinna Nikolai gümnaasiumis lubatakse õpetada eesti keelt
(1903)
Jean Sibeliuse autorikonserdid Tallinnas
(1903)
Laulupidu Pärnus
(1903)
10 tunniga Peterburist Tallinna
(1903)
Uus telegraafiliin Riia ja Pärnu vahel
(1903)
Viina ei tohi müüa alla 15-aastastele
(1903)
Maha põleb Vanemuise seltsimaja
(1903)
Õhusõiduk Abjas
(1903)
Eesti näitus Tartus
(1903)
Eesti naised lähevad õppima Berni ülikooli
(1903)
Maksim Gorki „Põhjas” Estonias teatris
(1903)
Valgas koonduvad põllumehed seltsiks
(1903)
F. Karelson avab raamatukaupluse
(1903)
Eestimaa kubermangu esimene arstide päev
(1903)
Avatakse Seevaldi vaimuhaigla
(1903)
F. J. Haydni oratoorium
(1903)
Õnnistatakse Tartu Peetri kiriku torn
(1903)
Tähistatakse F. R. Kreutzwaldi 100. sünniaastapäeva
(1903)
Avatakse uus tapamaja
(1903)
Ilmub tartukeelse piiblilugude kogumiku 17. trükk
(1903)
„Üleüldine ajalugu”
(1903)
Arstiteaduslik ajakiri „Tervis”
(1903)
Ilmuma hakkab tööliste leht „Uudised”
(1903)
Ilmuma hakkab „Kristlik Perekonna leht”
(1903)
Mart Jänese esimene kalender
(1903)
Sureb Eduard Magnus Jakobson
(1903)
A. Adamsoni skulptuurid St. Louisi maailmanäitusel
(1904)
Kristjan Raud avab Tartus kunstistuudio
(1904)
Eesti laul laia maailma
(1904)
Tallinna linnavolikogu valimised võidavad eestlased
(1904)
Artur Kapp lahkub kodumaalt
(1904)
Vene-Jaapani sõda
(1904)
Kroonu viinapoodidest saab edaspidi ainult 95° piiritust
(1904)
Suurel reedel põleb maha Räpina paberivabrik
(1904)
A. Adamsoni skulptuurid St. Louisi maailmanäitusel
(1904)
Keiser Tallinnas
(1904)
Eestlannad lähevad välismaa ülikoolidesse
(1904)
Avatakse Keila-Haapsalu raudteeliin
(1904)
Heinrich Koppel eradotsendiks
(1904)
Sümfoonia- ja laulukontsert
(1904)
„Lühike näitemängu õpetus”
(1904)
„Lühike eesti näitemängu ajalugu”
(1904)
Sureb Andreas Kurrikoff
(1904)
Asutatakse Eesti Rahvameelne Eduerakond
(1905)
Trükisõna ajutine tsensuurivabadus
(1905)
Asutatakse Balti Konsitutsiooniline Erakond
(1905)
Üle-eestiline rahvaasemike koosolek Tartus
(1905)
Verine pühapäev Peterburis
(1905)
Töölisrahutused Eestis
(1905)
Üliõpilaste meeleavaldused
(1905)
Eestlased lähevad misjonäriks Hiinasse
(1905)
Maal käärivad mõisatöölised ja taluperemehed
(1905)
Uus Eestimaa kuberner A.Lopuhhin
(1905)
Georg Friedrich Händeli oratoorium
(1905)
Ajaleht „Postimees” avaldab reforminõudmiste tüüpmärgukirja
(1905)
W. A. Mozarti ooper „Don Juan”
(1905)
Aritmeetikat võib õpetada ka kohalikus keeles
(1905)
Kirjandusrühmitus Noor-Eesti
(1905)
Uus Liivimaa kuberner N. Zvegintsev
(1905)
Venemaa ja Jaapan sõlmivad rahu
(1905)
Tartu Ülikooli uus rektor Jevgeni Passek
(1905)
Esimesed naisüliõpilased Tartu Ülikoolis
(1905)
Valmib Ammende villa Pärnus
(1905)
Tööliste tulistamine Tallinnas Uuel turul
(1905)
Vabaduse manifest
(1905)
Töölissalgad siirduvad maale
(1905)
Uus Eestimaa kuberner N. von Bünting
(1905)
Sõjaseisukord Liivimaal, Tallinnas ja Harjumaal
(1905)
Läänemere kubermangude ajutine kindralkuberner V. Sollogub
(1905)
Karistussalkade tegevus
(1905)
Venekeelsetes linnakoolides lubatakse õpetada eesti keelt
(1905)
Ilmub „Kooli Lugemiseraamat”
(1905)
„Postimehe” Pärnu-väljaanne
(1905)
Tallinnas hakkab ilmuma Päevaleht
(1905)
Sureb Burchard Leonhard Sperrlingk
(1905)
Sureb Maximilian Põdder
(1905)
Esimene eesti kunstinäitus
(1906)
Kutseline Vanemuise teater
(1906)
Ajakiri "Eesti Kirjandus"
(1906)
Tallinnas avatakse kutseline teater „Estonia”
(1906)
Tartus asutatakse Eesti Nooresoo Kasvatuse Selts
(1906)
Volikogu valimised Võru linnas võidavad eestlased
(1906)
Eesti haritlaste protest karistussalkade tegevuse vastu
(1906)
Suletakse Eesti Aleksandrikool
(1906)
Uus Eestimaa kuberner P. Bašilov
(1906)
Lubatakse emakeelsete erakoolide asutamist
(1906)
Vene Riigiduuma valimised
(1906)
Tallinna linnapeaks valitakse eestlane
(1906)
Vene riigiduuma saadetakse laiali
(1906)
Eesti kunstnikud Ahvenamaal
(1906)
Asutatakse Eestimaa Rahvahariduse Selts
(1906)
Kinnitatakse Eesti Kunstiseltsi põhikiri
(1906)
Kahel esimesel kooliaastal võib peaaegu kogu õppetöö toimuda emakeeles
(1906)
Asutatakse üliõpilasselts „Ühendus”
(1906)
Ärkamisajast saadik populaarse „Kooli Lugemise raamatu” viimane trükk
(1906)
Satiiriajakiri „Kaak”
(1906)
Kuressaares hakkab ilmuma „Hääl”
(1906)
Ajakiri „Õigus”
(1906)
Baltisaksameelne ajaleht „Isamaa”
(1906)
Sureb F. N. Russow
(1906)
Sureb Jakob Hurt
(1906)
Ilmuvad Karl August Hindrey illustreeritud lastevärsslood
(1906)
Asutatakse Eesti Kirjanduse Selts
(1907)
Tapetakse Otto von Budberg
(1907)
Tööd alustab Peterburi Eesti Haridusselts
(1907)
Rudolf Tobiase kantaat „Johannes Damaskusest”
(1907)
Asutatakse Riia Eesti Üliõpilaste Selts „Laene”
(1907)
Ilmub raamat õigeusu ajaloost
(1907)
Ilmub raamat 1905.–1906. a rahutustest
(1907)
Peterburis eestikeelne päevaleht
(1907)
Kohtupidamine I Vene riigiduuma saadikute üle
(1907)
Ilmuma hakkab ajaleht „Elu”
(1907)
Sureb Jakob Tamm
(1907)
Materialistliku maailmavaate levitamine
(1907)
Riias ilmub Läänemere provintside kunsti aastaraamat
(1907)
Ilmub esimene eestikeelne taimemääraja
(1907)
VI Eesti karskusseltside kongress
(1907)
Tallinnas alustab tööd tütarlaste eragümnaasium
(1907)
Eesti näitemängu II ajalooline õhtu
(1907)
Eesti näitemängu III ajalooline õhtu
(1907)
II Vene riigiduuma valimised
(1907)
Avatakse eesti lasteaed
(1907)
Tööd alustab Jakob Westholmi poiste eraalgkool
(1907)
Kinnitatakse Eesti Rahvameelse Eduerakonna põhikiri
(1907)
Asutatakse üliõpilaskorporatsioon „Fraternitas Estica”
(1907)
50 aastat eesti pideva ajakirjanduse algusest
(1907)
Viljandimaa laulupidu
(1907)
Suletakse ajaleht „Postimees”
(1907)
Ilmuma hakkab ajaleht „Meie Aastasada”
(1907)
Eesti näidendite I ajalooline õhtu
(1907)
Aino Tamme kontserdid
(1908)
Eesti näitemängu IV ajalooline õhtu
(1908)
Põlengus hävivad Ants Laikmaa maalid
(1908)
Üleskutse annetada Tailovo raamatukogule eestikeelseid raamatuid
(1908)
Harry Jannsen tsensoriks
(1908)
Artur Lemba helitööde õhtud
(1908)
Ants Laikmaa kunstikursus
(1908)
VII Eesti karskusseltside kongress
(1908)
Eesti esimene jalgpallimeeskond
(1908)
Tallinnas kohtuvad Nikolai II ja Prantsusmaa president A. Fallières
(1908)
Luuakse spordiselts „Lurich”
(1908)
Tallinnasse luuakse paikkino
(1908)
Taas hakkab ilmuma „Sakala”
(1908)
Viiburi üleskutsele alla kirjutanud vabanevad vanglast
(1908)
Jaan Tamm valitakse professoriks
(1908)
Registreeritakse Moskva Eesti Seltsi põhikiri
(1908)
Johann Kõpp valitakse Laiuse koguduse õpetajaks
(1908)
Karl Augusti Hermanni ooper (lauleldus) „Uku ja Vanemuine”
(1908)
Sureb Johannes Eglon
(1908)
Ilmub „Ristikoguduse ajalugu”
(1908)
Ilmub illustreeritud füüsikaõpik
(1908)
261 organiseerunud eesti üliõpilast
(1908)
Ilmub eestikeelne keemiaõpik
(1908)
Sureb Karl August Hermann
(1908)
Sureb Peeter Org
(1908)
Kiiruisutamisvõistlused
(1908)
Tartus luuakse Eesti esimene paikkino
(1908)
Tallinnas kohtuvad Nikolai II ja Briti impeeriumi kuningas Edward VII
(1908)
Tapa keelekonverents
(1908)
Avatakse M. Rostovsevi eraülikool
(1908)
Avatakse Tartu Kõrgemad Naiskursused
(1908)
Läänemere kubermangudes kaotatakse sõjaseisukord
(1908)
Registreeritakse Eesti Rahva Muuseumi põhikiri
(1908)
Ilmub teine eesti entsüklopeedia „Hariduse sõnaraamat”
(1908)
Ilmub almanahh „Ääsi tules” I
(1908)
Ilmub „Eesti vanem ilukirjandus”
(1908)
Ilmub raamat kohtumõistmisest Viiburi üleskutsele allakirjutanute üle
(1908)
Ilmuma hakkab uus „Üleüldine ajalugu”
(1908)
Sureb Jaan Nebokat
(1908)
Läänemere kubermangude kindralkuberneri A. Möller-Zakomelski kirjad peaminister P. Stolõpinile
(1908)
Asutatakse Eesti Rahva Muuseum
(1909)
Tööd alustab esimene raadiojaam
(1909)
Esimene eesti ajakirjanike kongress
(1909)
Jalgpallimatš Tallinnas
(1909)
Esimene eesti muusikapäev
(1909)
VIII Eesti karskusseltside kongress
(1909)
„Säde” seltsimajale nurgakivi
(1909)
Eesti näitus
(1909)
Balti arstide kongress
(1909)
Maksim Gorki „Põhjas” „Vanemuises”
(1909)
Eesti näitemängude VIII ajalooline õhtu
(1909)
Õhulaeva ülelend
(1909)
Jaan Jõgever ülikooli eesti keele lektoriks
(1909)
Esimene eesti oratoorium
(1909)
Hobusevaras sunnitööle
(1909)
Jaan Koort Pariisis
(1909)
Ilmub Noor-Eesti III album
(1909)
Ilmub Wilhelm Ostwaldi „Keemiakool”
(1909)
Ilmub ülevaade tsensuurist Vene impeeriumis
(1909)
Ilmuma hakkab „Petseri Postimees”
(1909)
Ilmuma hakkab esimene eesti teatriajakiri
(1909)
New Yorgis hakkab ilmuma töörahva häälekandja
(1909)
Eesti Kirjanduse Seltsi kirjandusauhinnad
(1909)
Asutatakse üliõpilasselts „Liivika” ja Riia Eesti Üliõpilaste Selts
(1909)
Eesti õigekirjutamise koosolek
(1909)
Kõik Liivimaa automobiilid saavad numbrid
(1909)
Eesti kunsti näitus
(1909)
Liivimaa pastorid kogunevad juubelisinodile
(1909)
Avatakse korporatsioon „Sakala”
(1909)
Peterburi Eesti Üliõpilaste Seltsi loodusteaduslikud väljaanded
(1909)
Peeter Suure ausamba avamine Tallinnas
(1910)
Ilmub „Eesti luule” antoloogia
(1910)
Suure-Jaanis avatakse postkontor
(1910)
Viinajoomine tänavatel keelatud
(1910)
Tööle hakkab Mõisaküla linaketrusvabrik
(1910)
Nuustaku alevi raamatukauplus
(1910)
Avatakse Valga kino
(1910)
Nurgakivi „Endla” teatrihoonele
(1910)
Võrumaa laulupidu
(1910)
Pärnumaa laulupidu
(1910)
Üheksas karskuskongress Valgas
(1910)
Hariduspäev Tartus
(1910)
Tartu Eesti näitusel 27 000 külastajat
(1910)
Avatakse saksa teatri uus hoone
(1910)
Valmib Holdre mõisa peahoone
(1910)
Eesti Kunstiseltsi näitus
(1910)
Tallinna Eesti näitus
(1910)
Õigeusust taganejad
(1910)
Uus spordiala – rulluisutamine
(1910)
Vennad Parikased saavad loa avada fotoäri
(1910)
Elektrijaam
(1910)
Siseministri ringkiri muulaste seltside asjus
(1910)
Eesti Kirjanduse Seltsi kirjandusauhinnad
(1910)
III Eesti laulupidu Tallinnas
(1910)
Telefoniühendus Tartu ja Riia vahel
(1910)
200 aastat Riia langemisest
(1910)
„Othello” esmakordselt „Estonias”
(1910)
„Postimehe” numbrid aresti alt vabad
(1910)
Avatakse Peeter I ausammas Heinaturul
(1910)
Kolmas eesti kunstinäitus Tartus „Vanemuise” teatrimajas
(1910)
Ilmuma hakkab „Tallinna Teataja”
(1910)
Algkoolide loendus
(1911)
Rahwas, ohwerdage oma weeringud Wenemaa õhulaewastiku hääks!
(1911)
Etendub esimene eesti operett
(1911)
Avatakse „Säde” seltsi uus maja
(1911)
Avatakse Tallinna Linna Tütarlaste Kommertskool
(1911)
August Weizenbergi skulptuuride näitus Tallinnas
(1911)
Tallinnas elab üle 100 000 inimese
(1911)
Asutatakse kodumaa tundmaõppimise osakond
(1911)
Tartu lähedal Sahkapuul avatakse põllutöö- ja majapidamiskool
(1911)
Eesti Naisüliõpilaste Seltsi asutamine
(1911)
Asutatakse spordiselts „Tervis”
(1911)
Jaapani teater
(1911)
Etendub August Kitzbergi „Libahunt”
(1911)
Ilmub kodulooline „Oma Maa”
(1911)
Ilmub „Maadeteaduslik sõnastik”
(1911)
Ilmub fotograafiaõpik
(1911)
Sureb F. A. Saebelmann
(1911)
Sureb Erik Obermann
(1911)
Avatakse „Endla” teater
(1911)
Sureb Hans Wühner
(1911)
„Mustlasparun” „Estonias”
(1912)
Registreeritakse Eesti Kunstiseltsi põhikiri
(1912)
Tallinna üldplaneeringu konkurss
(1912)
Lennuk Eesti taevas
(1912)
Päevapiltnike võistlus
(1912)
Kristjan Raua õpilaste tööde näitus Tartus
(1912)
Rahvusvaheline automobiilide keisrisõit
(1912)
Nikolai II ja Wilhelm II kohtuvad Paltiskis
(1912)
Eesti Kunstiseltsi joonistuskursused
(1912)
Valgas etendub „Nahkhiir”
(1912)
F. J. Haydni oratoorium
(1912)
Valmib Taagepera mõisa peahoone
(1912)
Narva-Jõesuus valmib kuursaal
(1912)
Ruhnu saarel valmib uus kirikuhoone
(1912)
Asutatakse korporatsioon „Ugala”
(1912)
Ilmub „Eesti Kultura” esimene raamat
(1912)
Proletaarne ajaleht „Kiir”
(1912)
Sureb Peeter Hellat
(1912)
Sureb David Otto Wirkhaus
(1912)
„Kalevipoja” illustreerimise võistlus
(1912)
Johannes Pääsukese esimesi filme
(1912)
Eesti asunduste laulupidu Narvas
(1912)
„Noor-Eesti” kunstinäitus
(1912)
Tartusse püstitatakse N. Pirogovi ausammas
(1912)
Ilmub „Eesti kirjanduseloo peajooned” 1. jagu
(1912)
Populaarteaduslikud „Maa” ja „Looduse imed”
(1912)
Sureb Märt Mitt
(1912)
Avatakse Narva Linnamuuseum
(1913)
Avatakse „Estonia” teatri- ja kontserdihoone
(1913)
Vabrikukino Kärdlas
(1913)
Romanovite valitsemise 300. aastapäev
(1913)
Liivimaa uus kuberner Lavrinovski
(1913)
Jaan Poska valitakse Tallinna linnapeaks
(1913)
Ülevenemaaline karskusepäev
(1913)
Tallinna avalik jalgpalliväljak
(1913)
Tallinnas elab 123 098 elanikku
(1913)
II Läänemaa laulupidu
(1913)
Esimene eestlasest õhusõitja
(1913)
Avatakse Põhja-Liivimaa Põllutöö Keskselts
(1913)
Tartus avatakse Ernst von Bergmanni monument
(1913)
Õnnistatakse Kuradisild
(1913)
Saaremaal avatakse vaimuhaigla
(1913)
„Estonias” Eduard Vilde „Tabamata ime”
(1913)
Tulekaitse automobiil
(1913)
Korporatsioon „Ugala” pidulik avamine
(1913)
Valgas 16 194 elanikku
(1913)
Asutatakse korporatsioon „Rotalia”
(1913)
Avatakse Laiuse seltsimaja
(1913)
Rudolf Tobias saab saksa kodakondsuse
(1913)
Avatakse Tallinna-Peterburi telefoniliin
(1913)
Ilmub „Eesti luuleilm”
(1913)
Ilmub „Eesti muistsed jumalad ja vägimehed”
(1913)
Ilmub „Teatriraamat”
(1913)
Ilmuma hakkab „Võru Teataja”
(1913)
Ilmuma hakkab „Vaba Sõna”
(1913)
Eesti Kirjanduse Seltsi kirjandusauhinnad
(1913)
Tallinna elektrijaam alustab tööd
(1913)
Gustav Suitsu kõned Jaan Tõnissonist
(1913)
Vähemusrahvuste algkoolide põhimäärus
(1913)
Maetakse Juhan Liiv
(1913)
José Raul Capablanca Tartus
(1913)
Sureb R. J. von zur Mühlen
(1913)
Sureb R. G. Kallas
(1913)
Sureb H. V. A. (Harry) Jannsen
(1913)
Avatakse Eesti Kunstiseltsi Tallinna Kunsttööstuskool
(1914)
Aleksandri kiriku pühitsemine Tartus
(1914)
Saksamaa kuulutab Venemaale sõja
(1914)
Valmib saksa teatri uus hoone Tartus
(1914)
Asutatakse EKS kodumaa tundmaõppimise toimkond
(1914)
Avatakse Eesti Aleksandri alampõllutöökool
(1914)
„Noor-Eesti” kunstinäitus „Vanemuise” teatrimajas
(1914)
A. Weizenbergi teoste näitus Tallinnas
(1914)
Algab Tartu Ülikooli varade evakueerimine
(1914)
Sõjapõgenikud valguvad Eestisse
(1914)
Aineline kitsikus
(1914)
K. Mägi joonistus- ja maalikursus Tartus
(1914)
Õnnistatakse Aleksandri kirik
(1914)
Ilmuma hakkab „Keeleline Kuukiri”
(1914)
Ilmuma hakkab „Üliõpilaste Leht”
(1914)
Ilmuma hakkab „Jõu-ilm”
(1914)
Ilmub neljakeelne arstiteaduse sõnastik
(1914)
Ilmub „Ungari antologia”
(1914)
Ilmub koguteos „Loodus ja Inimene”
(1914)
Ilmub raamat kaubalaevaseltsi „Linda” ajaloost
(1914)
J. Pääsukesel valmib film „Karujaht Pärnumaal”
(1914)
Eesti Kirjanduse Seltsi ilukirjandusauhinnad
(1914)
Kodumaad kirjeldama!
(1914)
Viljandi II muusikapäev
(1914)
Avatakse Eesti Kunstiseltsi Tallinna Kunsttööstuskool
(1914)
Ilmuma hakkab „Keelelise Uuenduse Kirjastiku” raamatusari
(1914)
Sureb Aleksander Eisenschmidt
(1914)
Ülemjuhataja päevakäsk
(1915)
Telefoniga tohib kõnelda üksnes vene keeles
(1915)
Eduard Vilde õhtu
(1915)
25 aastat Mihkel Veske surmast
(1915)
Palve „Noor-Eesti” kaastöölistele!
(1915)
Nurgakivi Tartu Pauluse kirikule
(1915)
„Vanemuise” seltsi 50. aastapäev
(1915)
Lasteaed Jõgeval
(1915)
Piibli uus tõlge
(1915)
Tulekahju Mõisakülas
(1915)
Automobiilide ülevaatus
(1915)
Saksa seltsid suletakse ja sakslased saadetakse riigist välja
(1915)
Asutatakse Petrogradi Eesti Üliõpilaste Selts „Põhjala”
(1915)
Tsepeliin pommitab Paldiskit
(1915)
Eesti üliõpilaste I spordipäev
(1915)
Vaenlase aeroplaani kinnivõtjale 1000 rubla
(1915)
Uus telefonijaam
(1915)
Kiievi Eesti Seltsi jõuluõhtu
(1915)
Sureb T. J. Altermann
(1915)
Sureb M. Tõnisson
(1915)
Sureb M. Vares
(1915)
Eesti üliõpilaste ja vilistlaste üldarv
(1915)
„Noor-Eesti” kirjanduslik kõnekoosolek
(1915)
Keelatakse saksa keele kasutamine
(1915)
August Kitzbergi õhtu
(1915)
Sureb A. Erlemann
(1915)
Sureb N. A. Johanson-Pärn
(1915)
Avatakse uued postiasutused
(1916)
Helmi Reiman etnoloogiks
(1916)
Vaateakendele ei tohi panna saksakeelseid raamatuid
(1916)
Miina Härma „Kalev ja Linda”
(1916)
Giuseppe Verdi „Traviata”
(1916)
Konstantin Süvalo personaalnäitus Pärnus
(1916)
„Hää juhus odavalt kunstitöid osta”
(1916)
Eesti rahvalaulude õhtu Moskvas
(1916)
Eesti Kunstiseltsi näitus
(1916)
Kaitske loodusharuldusi!
(1916)
Uued lasteaiad Liivimaale
(1916)
Pjotr Tšaikovski õhtu
(1916)
Mihkel Veske toetuskapital
(1916)
Läänemere kubermangude mõisnikud kaotavad eesõigusi
(1916)
Tähistatakse Lilli Suburgi juubelit
(1916)
Sunduslikud jalanõude hinnad
(1916)
Tähistatakse Friedrich Kuhlbarsi 75. sünnipäeva
(1916)
Tähistatakse „Vanemuise” teatri 10. tegevusaastat
(1916)
„Pandorini” avaetendus
(1916)
„Estonia” teater 10
(1916)
Tallinna Eesti näitus
(1916)
Tartu Eesti näitus
(1916)
Teatripiletitele lisamaks
(1916)
Õnnistatakse Rakvere Õpetajate Seminari uus maja
(1916)
Ülevenemaaline karskuspüha
(1916)
Priimabaleriin Tartus
(1916)
„Onu Vanja” „Vanemuises”
(1916)
Saksa laevad tulistavad Paldiskit
(1916)
Üleskutse kunsti asjus
(1916)
Helmi Neggo kõne rahvakunstist
(1916)
Eesti helitööde kontsert
(1916)
Muhamediusuliste jumalateenistus
(1916)
Jaan Koorti spulptuur müüdud
(1916)
Heebria rahvamuusika õhtu
(1916)
Keiserliku Avaliku Raamatukogu kingitus
(1916)
Aino Tamme jõulukonsert
(1916)
Konrad Mägi pildid müügil
(1916)
Ilmub raamat keeleuuendusest
(1916)
Ilmub raamat talurahva vabastamisest
(1916)
Ilmub „Eesti lugemiseraamat”
(1916)
Sureb F. H. S. Rosenthal
(1916)
Sureb Ado Grenzstein
(1916)
Sureb Jakob Kõrv
(1916)
Sureb Jakob Pärn
(1916)
Prostitutsiooni piiramine
(1916)
Tartus 61 713 ja Tallinnas 121 200 elanikku
(1916)
Terav tarbe- ja toidukaupade puudus, hinnad tõusevad
(1916)
J. V. Jannseni mälestuskoosolek
(1916)
Eestimaa Põllumeeste Keskseltsi märgukiri
(1916)
Endised Saksa riigi alamad tuleb 7 päeva jooksul välja saata
(1916)
Liivimaa kuberneri määrus koerte kohta
(1916)
Eestimaa talurahva vabastamise 100. aastapäev
(1916)
Määrus auto- ja jalgrattasõidu kohta
(1916)
Saksa aeroplaanid pommitavad Tallinna
(1916)
Lihamüügi keelupäevad
(1916)
Artur Kapi helitööd „Vanemuises”
(1916)
Pärg Aleksander I hauale
(1916)
Kodumaa ajalugu uurima!
(1916)
Sureb Mihkel Suigusaar
(1916)
Sureb Jaan Bergmann
(1916)
Sureb Jaan Spuhl-Rotalia
(1916)
Tartu Pauluse kiriku pühitsemine
(1917)
Eestlaste manifestatsioon
(1917)
Toimub kirikukongress
(1917)
Leivakaardid Viljandis ja Tartus
(1917)
Artur Lemba professoriks
(1917)
Veebruarirevolutsioon Venemaal
(1917)
ERM-i muuseumipidu
(1917)
Jaan Poska Eestimaa kuberneri kohusetäitjaks
(1917)
Rahvakoosolek „Vanemuises”
(1917)
Telefoniga rääkides võib kasutada eesti keelt
(1917)
Vabaduspüha Tallinnas
(1917)
Asutatakse Tallinna Eesti Naisselts
(1917)
Esimene eesti üliõpilaste kongress
(1917)
Üleskutse eesti kooliõpetajatele
(1917)
Ludwig van Beethoveni oratoorium
(1917)
Õigeusuliste eesti vaimulike ja ilmikute nõupidamine
(1917)
Kinnitatakse Eestimaa kubermangu komissar ja tema abi
(1917)
August Weizenbergi austamisõhtu
(1917)
Organiseeritakse eesti polkusid
(1917)
Eesti Demokraatlik Erakond
(1917)
Avatakse Krimmi Eesti Selts
(1917)
Friedebert Tuglase kõneõhtu
(1917)
Eesti Kooliõpetajate Keskliit
(1917)
Villem Reimani matus
(1917)
Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu tagandab J. Poska
(1917)
Köstrite koosolek
(1917)
Tartus kunsti müüginäitus
(1917)
E. Vilde paljaks varastatud
(1917)
P. Tšaikovski Kuues sümfoonia
(1917)
Eesti sõjaväelaste kongress
(1917)
Vangistatakse Kaarel Parts
(1917)
Krimmi Eesti asunike kongress
(1917)
Kokku tuleb maanõukogu
(1917)
Eestimaa tööliste, soldatite ja talupoegade I kongress
(1917)
Põhjarajooni Eesti asunduste kongress
(1917)
Emakeelne õppetöö koolides
(1917)
Linnavolikogude valimised
(1917)
Valitakse eesti õigeusu piiskop
(1917)
Maatameeste konverents
(1917)
Moskvas Kesk-Venemaa asunduste ja Eesti organisatsioonide kongress
(1917)
Musta mere ranna asunduste kongress
(1917)
Lilli Suburgi austamisõhtu
(1917)
F. R. Kreutzwaldi „Tuletorn” „Estonias”
(1917)
Eesti Maavalitsuse raamatukogu
(1917)
Asutuste evakueerimine
(1917)
Eesti Tööerakonna esimene kongress
(1917)
Peterburi kubermangu Eesti asunike konverents
(1917)
Eestlased soovivad Eesti demokraatlikku vabariiki
(1917)
Eesti Maarahva Liidu kongress
(1917)
Maanõukogu saadetakse laiali
(1917)
Eestimaa ja Liivimaa rüütelkond kuulutavad end Venemaast lahkulöönuks
(1917)
Moodustatakse 1. eesti diviisi staap
(1917)
Tallinnas suletakse „Päevaleht”
(1917)
Õigeusu piiskopiks Platon
(1917)
„Estonia” on kontrrevolutsiooni pesa!
(1917)
Ilmub eesti-soome sõnaraamat
(1917)
Ilmub „Kodumaa taimed”
(1917)
Ilmub koolikatekismuse 54. trükk
(1917)
Ilmub „Kommunistlise partei manifest”
(1917)
Ajaleht „Kiir”
(1917)
Ajaleht „Sotsiaaldemokraat”
(1917)
Professor Johann Kõpp annab ülikoolis avaloengu
(1917)
Uus Ajutine Valitsus
(1917)
Veebruarirevolutsioon Tallinnas
(1917)
Tallinna Tööliste ja Sõjaväe Saadikute Nõukogu toetab uut valitsust
(1917)
Eesti maakondade ja linnade esindajate nõupidamine
(1917)
Eestlaste asuala omavalitsuse projekt
(1917)
Rostovi Eesti asunduste koosoleku otsused
(1917)
Eestlaste meeleavaldus Petrogradis
(1917)
Vabaduse püha tähistamine Tartus
(1917)
Eesti maavalitsuse ja kohaliku omavalitsuse ajutine seadus
(1917)
Eesti Föderalistlike Vabariikliklaste Liit
(1917)
Ühendage Petserimaa kihelkonnad Eestimaa kubermanguga!
(1917)
Peipsi rannik tuleb liita Petrogradi kubermanguga!
(1917)
Rahvahariduse kongress
(1917)
Aleksander Kerenski Tallinnas
(1917)
Gustav Suitsu kõne ülikooli asjus
(1917)
Eesti Kunstiseltsi III kunstinäitus
(1917)
Esimene eesti näitlejate ja teatritegelaste kongress
(1917)
Eduard Vilde austamisõhtu „Estonias”
(1917)
Kaukaasia ja Lõuna-Venemaa Eesti asunduste kongress
(1917)
Eesti Naiskongress
(1917)
I Eesti kirikukongress
(1917)
II Eesti hariduse kongress
(1917)
Kirjanduslik rühmitus „Siuru”
(1917)
Eesti rahvuskongress
(1917)
„Siuru” õhtu
(1917)
Sakslased vallutavad Lääne-Eesti saared
(1917)
Luuakse Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee
(1917)
Riigipööre ja Talvepalee vallutamine
(1917)
Eesti Maanõukogu koosolek
(1917)
„Päevalehe” juhtkiri „Eesti iseseisvuse võimalus”
(1917)
Oleviste kirik on rahva oma!
(1917)
Kuukiri „Kasvatus ja Haridus”
(1917)
Ajaleht „Edasi”
(1917)
Trükitööde levitamiseks on vaja luba
(1918)
Kunstiühing "Pallas"
(1918)
Eesti Vabariigi sünd
(1918)
Avatakse korporatsioon „Fraternitas Liviensis”
(1918)
Kinnitatakse kunstiühingu „Pallas” põhikiri
(1918)
K. Süvalo maalid Pärnus
(1918)
Sakslaste pealetung
(1918)
Sakslased tungivad Mandri-Eestisse
(1918)
Manifest kõigile Eestimaa rahvastele
(1918)
Sakslased okupeerivad mandri-Eesti linnad
(1918)
Saksa võimud Eesti Vabariiki ei tunnista
(1918)
Brest-Litovski rahuleping
(1918)
Eesti on täielikult okupeeritud
(1918)
Kunstiühing „Pallase” esimene kunstinäitus
(1918)
Tartus avatakse saksa teatri uus hoone
(1918)
Sureb Jaan Oks
(1918)
Sureb Rudolf Lepik
(1918)
Sureb Alfred Hirv
(1918)
Sureb Aleksander Uurits
(1918)
Sureb Jüri Vilms
(1918)
Ilmub ülevaade Eesti asundustest Venemaal
(1918)
Ajaleht „Vaba Maa”
(1918)
Ajaleht „Kommunist”
(1918)
Palve moodustada hertsogiriik
(1918)
Saksa teadlaste loengud Tartu ülikoolis
(1918)
Eesti välisdelegatsiooni protest
(1918)
Siuru-simman
(1918)
Kunstiühingu „Pallas” esimene kunstinäitus Tartus
(1918)
Ilmub „Kümme aastat. Noor-Eesti 1905–1915”
(1918)
Ella Ibak „Vanemuises”
(1918)
Sureb Jakob Tülk
(1918)
Tsaariaegse Tartu Ülikooli nõukogu viimane koosolek
(1918)
Uued teosed mais
(1918)
Asutatakse Eesti Rahva Muuseumi Tallinna osakond
(1918)
Kunstiseltsi „Lennok” eesti kunsti näitus Petrogradis
(1918)
Uued raamatud juulis
(1918)
Sureb maalikunstnik ja graafik Aleksander Uurits
(1918)
Hukatakse August Nigol
(1918)
Avatakse saksakeelne ülikool
(1918)
Richard Rohu „Siluetid ja dekoratsioonid”
(1918)
„Siuru” teine album ja Aino Kalda „Tähelend”
(1918)
Sureb Rudolf Tobias
(1918)
Avatakse saksa teatrihoone Tartus
(1918)
Kunstinäitus Tallinna Provintsiaalmuuseumis
(1918)
Eesti Kunsti Seltsi 6. kunstinäitus Tallinnas
(1918)
Läkitus Eestimaa rahvastele
(1918)
Kaitseliidu loomine
(1918)
Hendrik Visnapuu „Jumalaga, Ene!”
(1918)
Tööd alustab Haridus- ja Töö-Hoolekandeministeerium
(1918)
Sundeksemplari seadus
(1918)
Võimu üleminek Eesti Ajutisele Valitsusele
(1918)
Eestimaa Ajutise Revolutsioonikomitee käskkiri
(1918)
Usuõpetuse vabatahtlikus
(1918)
Esimesed postmargid
(1918)
Peeter Põld määratakse ülikooli kuraatoriks
(1918)
Eesti Ajutine Valitsuse otsus kaitsta Eestit Punaarmee vastu
(1918)
Ilmub Riigi Teataja
(1918)
Vabadussõja algus
(1918)
Karl Luts haridusministriks
(1918)
Kuulutatakse välja Eesti Töörahva Kommuun
(1918)
Eesti Ajutine Valitsus kuulutab välja sundmobilisatsiooni
(1918)
Deklaratsioon rahvahariduse kohta
(1918)
Rahaühikuks Eesti mark
(1918)
Kunstiühingu „Pallas” teine kunstinäitus
(1918)
Tartu saksakeelse ülikooli võtab üle Eesti Ajutise Valitsuse komisjon
(1918)
Punaarmee vallutab üle poole Eesti mandriosast
(1918)
Ilmub Vaba Maa
(1918)
Siurulaste ringreis Lõuna-Eestis
(1918)
Sureb Adam Peterson
(1918)
Inglise eskaader jõuab Tallinna
(1918)
Johan Pitka Eesti merejõudude juhatajaks
(1918)
Eesti delegatsioon Pariisi rahukonverentsile
(1918)
Eesti Rahvaerakonna kongress
(1918)
Sõjavägede ülemjuhataks Johan Laidoner
(1918)
Maanõukogu kriisikoosolek
(1918)
Esimesed Soome vabatahtlikud Tallinnas
(1918)
Ilmub koguteos „Sõna”
(1918)
Arutelud Eesti tuleviku üle
(1918)
Ülevenemaaline Asutav Kogu
(1918)
Teine Ülevenemaaline Eesti sõjaväelaste kongress
(1918)
Eesti välisdelegatsioonid
(1918)
Eesti Asutava Kogu valimised
(1918)
Uus kalender
(1918)
Eestimaa Päästmise Komitee
(1918)
Eesti kunstiseltsi „Lennuk” näitus Petrogradis
(1918)
Sureb Jakob Tülk
(1918)
Sureb Oskar Kallis
(1918)
Ilmuma hakkab Eesti riigi ametlik väljaanne „Riigi Teataja”
(1918)
Peeter Põld haridusministriks
(1918)
Rahvavägi tõkestab Punaarmee rünnakud
(1919)
Sõjatsensuur
(1919)
Avatakse „Grand Marina”
(1919)
Eesti Töörahva Kommuni kunstikaitse toimkond
(1919)
Jaan Sarv Tartu Ülikooli juhatajaks
(1919)
Ilmub „Fata-Morgana”
(1919)
Tartu vabastamine ja Platoni surm
(1919)
Sureb Andres Pert
(1919)
Vaimulikud kaotavad õiguse koole revideerida
(1919)
Narva vabastamine, enamlaste võimu lõpp
(1919)
Võru, Valga ja Petseri vabastamine, Paju lahing ja Kuperjanovi surm
(1919)
Alustab Tartu Naisühingu Käsitöökool
(1919)
Eesti kunsti album
(1919)
Eesti Kristliku Rahvaerakonna kongress
(1919)
Sureb Johann Wilhelm Carl Neumann
(1919)
Uueks haridusministriks Harald Laksberg
(1919)
Eesti Maarahva Liidu kongress
(1919)
Eesti õigeusu kiriku kongress
(1919)
Eestirootslaste kongress
(1919)
Alustab Tartu Õpetajate Seminar
(1919)
Sureb Reinhold Sachker
(1919)
Sureb August Wiera
(1919)
Jaan Tõnissoni kõned
(1919)
Alustab ajakiri Sõdur
(1919)
Hukkub Anton Õunapuu
(1919)
Taani vabatahtlikud jõuavad Eestisse
(1919)
Valitakse Eesti Asutav Kogu
(1919)
Uus ajakiri Uudismaa
(1919)
Kunstikaitse määrus
(1919)
„Siuru” III ja „Vana laterna”
(1919)
Ilmub ajakiri Odamees
(1919)
Pastorid kaotavad koduõpetuse õiguse
(1919)
Eesti Asutava Kogu esimene istung
(1919)
Ametisse asub Eesti Vabariigi valitsus
(1919)
Haridusministriks Juhan Kartau
(1919)
Kolmas kunstiühingu „Pallas” kunstinäitus
(1919)
Eesti on iseseisev ja rippumatu!
(1919)
Eesti väed Pihkvas
(1919)
Igor Severjanin Tartus
(1919)
Siuru õhtu
(1919)
Eesti Vabariigi ajutine põhiseadus
(1919)
Eesti Töörahva Kommuuni lõpp
(1919)
Algab sõda Landeswehriga
(1919)
„Uute sõnade sõnastik”
(1919)
Registreeritakse Eesti Ajakirjanike Liit
(1919)
Alustab ajaleht Saaremaa
(1919)
Sõjategevuse lõpp Eesti ja Saksa vägede vahel
(1919)
Ilmuvad „Lendavad sead”
(1919)
Eesti kunsti ülevaatenäitus
(1919)
Kirjandusõhtu Toilas
(1919)
Ilmub ajakiri Kasvatus
(1919)
Sureb Hans Leoke
(1919)
Ilmub K. Rumori „Tuled-sügisöös”
(1919)
Kolmas Eesti õpetajate kongress
(1919)
Avatakse Draamateater
(1919)
Eesti Näitlejate Liidu teine kongress
(1919)
Esimene kirjanikkude kongress
(1919)
Kõrgem muusikakool avab ukse
(1919)
Teine luteri kiriku kongress
(1919)
Kolm korda nädalas saia
(1919)
Nelja-aastase koolikohustuse kehtestamine
(1919)
Avatakse Tallinnas Õpetajate Seminar
(1919)
Kirjanike sügisringreis
(1919)
Tallinna Kõrgem muusikakool
(1919)
Jaan Tõnissoni kõne
(1919)
Alustab kunstikool „Pallas”
(1919)
Barbaruse „Inimene ja sfinks”
(1919)
Algab õppetöö Rakvere Õpetajate Seminaris
(1919)
Esimene karskuskongress
(1919)
Maaseaduse vastuvõtmine
(1919)
Rahvalugemine Valgas
(1919)
Igor Severjanin Tallinnas
(1919)
Eesti Teaduste Akadeemia seadus
(1919)
Oskar Wilde Draamateatris
(1919)
Tartu Ülikool alustab
(1919)
Johannes Aaviku kõne
(1919)
Ilmub ajaleht Kaja
(1919)
Aleksander Kuprin Tallinnas
(1919)
Alustab kuukiri Ilo
(1919)
Alustab Tallinna Eesti Muuseumi Ühing
(1919)
Haridusministriks Konstantin Treffner
(1919)
Avatakse eestikeelne Tartu Ülikool
(1919)
Ilmub Richard Rohu „Kolm näokatet”
(1919)
Toetused kirjanikele
(1919)
Tähistatakse Miina Härma juubelit
(1919)
Tartu ülikooli raamatukogu juhajaks Friedrich Puksoo
(1920)
Relvarahu Vabadussõjas
(1920)
Sünnib „Ugala” teater
(1920)
Avatakse lasteaednike seminar
(1920)
Asutatakse EKS keeletoimkond
(1920)
Sureb Georg Lurich
(1920)
Eesti maamõõtjate kongress
(1920)
Rahuleping kirjutatakse alla
(1920)
Ametisse määratakse Tartu Ülikooli rektor H. Koppel
(1920)
„Säärane mulk” Draamateatris
(1920)
Sureb Aleksander Aberg
(1920)
Eesti Üliõpilaste Selts Veljesto
(1920)
Alustab Eesti-Läti piirikomisjon
(1920)
Arhiivinduse algus
(1920)
Sureb Jaan Poska
(1920)
Asutatakse Akadeemiline Ajaloo Selts
(1920)
Ilmub Hendrik Visnapuu „Talihari”
(1920)
Alustab Eesti Kirjanduse Seltsi kodumaa tundmaõppimise toimkond
(1920)
Asutatatakse Emakeele Selts
(1920)
Sureb Aleksander Kaelas
(1920)
Ilmub Eesti Spordileht
(1920)
Kirjanike kevadine ringreis
(1920)
Piirituse ja alkohoolsete jookide seadus
(1920)
Eesti ajakirjanikkude kongress
(1920)
Avalikkude algkoolide seadus
(1920)
Alustab tegevust Eesti kontroll-opteerimiskomisjon
(1920)
Eesti Naisüliõpilaste Selts „Ilmatar”
(1920)
Üleskutse „Asugem kodumaad kirjeldama!”
(1920)
Valgas põleb „Säde” teatrimaja
(1920)
Eesti teaduse asutuse seadus
(1920)
Ilmub F. Tuglase „Raskuse vaim”
(1920)
Eesti kirjanike ja kriitikute teine kongress
(1920)
Soome tunnustab Eestit
(1920)
Trükitööliste kongress
(1920)
Eesti põhiseadus vastu võetud
(1920)
Määratakse kindlaks Eesti ja Läti vaheline piirijoon
(1920)
Ilmub Albert Kivika „Maha lüüriline shokolaad!”
(1920)
Ott Krusteni karikatuurinäitus
(1920)
Eesti esimene vabaõhuetendus
(1920)
Haridusministriks Friedrich Sauer
(1920)
Sureb Peeter Süda
(1920)
Artur Adsoni „Roosikrants”
(1920)
A. Kitzbergi „Laurits” Estonias
(1920)
Ülikooli vara jõuab tagasi
(1920)
Asutatakse Valga maakond
(1920)
Ilmub Villem Reimanni „Eesti ajalugu”
(1920)
W. S. Maugham Draamateatris
(1920)
August Weitzenbergi teoste näitus Kadriorus
(1920)
Teine põllumeeste kongress
(1920)
Narvas avatakse kunstikool
(1920)
Peaministri kõne
(1920)
KinnitatakseTartu ülikooli koosseis
(1920)
Ilmub Üliõpilasleht
(1920)
Paul Sepa draamastuudio
(1920)
Registreeritakse korporatsioon „Vironia”
(1920)
Esimene kirikupäev
(1920)
Jakob Kukk piiskopiks
(1920)
Akadeemiline Hõimuklubi
(1920)
Asutatakse „Filiae Patriae”
(1920)
Ilmub ajakiri Õigus
(1920)
Luuakse Eesti Kristlik Üliõpilasühing
(1920)
Uued raamatud oktoobris
(1920)
Näitus Mihkel Ulemanni kunstikogust
(1920)
O. Wilde’i „Ideaalne abikaasa”
(1920)
Ülikoolile raamatud tagasi jõudnud
(1920)
Naiste kongress
(1920)
Vabadussõjas võidelnud saavad tasuta maad
(1920)
Haridusministriks Jüri Annusson
(1920)
Ülempiiskop pühitsetakse ametisse
(1920)
„Pallase” neljas näitus
(1920)
Maetakse Jüri Vilms
(1920)
Eesti Asutav Kogu lõpetab tegevuse
(1920)
Kunstinäitus Viljandis
(1920)
Riigikogu valimised
(1920)
Uued raamatud
(1920)
Asutatakse kirjastus „Loodus”
(1920)
Moodustatakse teaduse ja kunsti osakond
(1921)
Riigikogu avaistung
(1921)
Ilmub ajakiri Laste Rõõm
(1921)
Võru Õpetajate Seminar alustab
(1921)
Avatakse Läänemaa Õpetajate Seminar
(1921)
Maalinäitus Pärnus
(1921)
Haridusministriks Heinrich Bauer
(1921)
Registreeritakse Eesti Foto-Klubi
(1921)
Ilmub ajakiri Murrang
(1921)
Hommikuteater alustab
(1921)
Teine Eesti karskuskongress
(1921)
Kevadkunstinäitus Viljandis
(1921)
Ilmub Ajalooline Ajakiri
(1921)
Uued raamatud märtsis-aprillis
(1921)
Riigiarhiiv alustab
(1921)
Kunstinäitus Narvas
(1921)
Asutatakse Akadeemiline Usuteadlaste Selts
(1921)
„Kolm õde”” „Vanemuises”
(1921)
Kunstinäitus Rakveres
(1921)
Ajakirjanike kongress
(1921)
Kunstinäitus Pärnus
(1921)
Esimene Vabadussõja mälestussammas
(1921)
Keskarhiiv alustab
(1921)
Ilmub A. Alle „Carmina barbata”
(1921)
Peapiiskop pühitsetakse ametisse
(1921)
„Pallase” viies kunstinäitus
(1921)
Luteri kiriku teine kirikupäev
(1921)
Vastu võetakse Eesti apostliku õigeusu kirikuseadus
(1921)
Viies üleriiklik õpetajate kongress
(1921)
Ilmub Albert Kivika „Jüripäev”
(1921)
Kunstinäitus Haapsalus
(1921)
Lennuliin Tallinna ja Riia vahel
(1921)
Sureb Andres Dido
(1921)
Ilmub A. H. Tammsaare „Juudit”
(1921)
Kunstiühingu „Pallas” sügisnäitus Tallinnas
(1921)
„Wilhelm Tell” „Estonias”
(1921)
Ilmub ajakiri Tarapita
(1921)
Eesti võetakse Rahvasteliidu liikmeks
(1921)
„Juudit” Draamateatris
(1921)
Õigeusu kirik katkestab alluvuse Vene õigeusu kirikule
(1921)
Vabadussõja mälestussammas Narvas
(1921)
Eesti Arhitektide Ühing
(1921)
Teine kunstnike kongress
(1921)
Setude kongress
(1921)
Asutatakse Eesti Lauljate Liit
(1921)
Riigikogul uus esimees
(1921)
Eesti Bibliograafia Asutus alustab
(1921)
Sureb skulptor August Weizenberg
(1921)
„Pallase” kuues kunstinäitus
(1921)
Ilmub ajakiri Loodus
(1921)
Uued raamatud detsembris
(1921)
Bussiliin Tallinn-Pärnu
(1922)
Tartus 50947 elanikku
(1922)
Ilmumist alustab ajakiri Agu
(1922)
Ilmub „Palamuse kihelkond”
(1922)
B. Shaw Draamatearis
(1922)
Oskar Kallas suursaadikuks
(1922)
H. Kjellini avaloeng
(1922)
Kunstinäitus Pärnus
(1922)
Uudisteosed jaanuaris
(1922)
Perekonnanimed Petserimaal
(1922)
Sureb Ado Reinvald
(1922)
Uus ajakiri Sireen
(1922)
Meestelaulu Selts Narvas
(1922)
E. Vilde Draamateatris
(1922)
Sureb Arved Eichhorn
(1922)
Peetri platsist Vabaduseplatsiks
(1922)
Asutatakse „Raimla”
(1922)
Uudisteosed veebruaris
(1922)
Ilmub Ajalooline Ajakiri
(1922)
Gustav II Adolfi portree ülikoolile
(1922)
Raamatunäitus Tartus
(1922)
Registreeritakse Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühing
(1922)
Registreeritakse Eesti Arhitektide Ühing
(1922)
Uus ajakiri Romaan
(1922)
Loodi Tartu linna uurimise toimkond
(1922)
Sureb Wilhelm Gottfried Eisenschmidt
(1922)
M. Saare helitööde õhtu
(1922)
Lastehaigla Tartusse
(1922)
Ajakiri Eesti Keel
(1922)
Akadeemiline Arstiteaduse Selts
(1922)
Eesti kunstnike kolmas kongress
(1922)
Algkooliõpeatajate arv
(1922)
Õigusteadlaste päev
(1922)
Kirjanikkude au kaitseks
(1922)
Peeter I ausammas võetakse maha
(1922)
Uudisteos aprillis
(1922)
Arreteeritakse Viktor Kingisepp
(1922)
Sureb Udo Ivask
(1922)
Konstantin Päts Soomes
(1922)
Sureb Juhan Kurrik
(1922)
Määratakse Petserimaa valdade piirid
(1922)
Avatakse bussiliin Tallinnas
(1922)
Uudisteosed mais
(1922)
Narva kunstnike näitus
(1922)
Eesti tööstus-kaubandusnäitus
(1922)
Asutati Eesti Esperanto Liit
(1922)
Viljandi muusikapäev
(1922)
Vabadussõja sammas Vändrasse
(1922)
Karskuskongress Viljandis
(1922)
Riigilipu seadus
(1922)
Sureb Hain Henno
(1922)
Vabadussõja ausammas Pärnu
(1922)
Esimene Eesti kasvatusteaduslik nädal
(1922)
USA tunnustab Balti riike
(1922)
Tallinna elanike arv
(1922)
Ilmub K. J. Petersoni päevaraamat
(1922)
Võrumaa muusikapäev
(1922)
Vabadussõja ausammas Maarja-Magdaleenasse
(1922)
Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühingu kunstinäitus
(1922)
Tartu tööstus- ja põllumajandusnäitus
(1922)
Ilmub Esmaspäev
(1922)
Ilmub Odamees
(1922)
Eesti Põllumajandusnäitus
(1922)
Uus Riigikogu hoone
(1922)
Avatakse geoloogiamuuseum
(1922)
Ausammas Pärnu-Jaagupisse
(1922)
R. Tagore „Estonias”
(1922)
Eestimaa Kommunistliku Partei kongress
(1922)
„Estonias” esietendub „Coppelia”
(1922)
Uudisteosed septembris
(1922)
Eesti kirjanike kolmas kongress
(1922)
Eesti Kirjanduse Selts
(1922)
Rahvalaulikute pidu Petseris
(1922)
Kodakondsusseadus
(1922)
Asutatakse Narva Linnaarhiiv
(1922)
Jaan Tõnissoni kõne
(1922)
Akadeemiline Filosoofiline Selts
(1922)
Aarne Michaël Tallgreni loeng
(1922)
Haridusministriks A. Veiderman(n)
(1922)
Asutatakse tervishoiumuuseum
(1922)
Teine ametiühingute kongress
(1922)
Kultuurkapitali eelnõu
(1922)
Avalike keskkoolide seadus
(1922)
Moliėre’i mälestusõhtu
(1922)
Sándor Petöfi õhtu
(1922)
”Pallase” seitsmes kunstinäitus
(1922)
Omnibuss Tartust Viljandi
(1922)
Esimene naisjurist lõpetab ülikooli
(1922)
Ilmub ajaleht Teataja
(1922)
Esimene rahvaloendus Eesti Vabariigis
(1922)
Uudisteosed detsembris
(1922)
Sureb Eduard Bornhöhe
(1923)
Toetussummad kultuurile 1923. aastaks
(1923)
Esimene eesti keele õpetajate kongress
(1923)
Eesti metsateadlaste päev
(1923)
Eesti Rahvaerakonna kongress
(1923)
E. Viiralti teosed Dresdenis
(1923)
W. S. Maugham Draamateatris
(1923)
Lüdigite kontsert Pariisis
(1923)
Austria kunstinäitus
(1923)
Usuteadlased Tartus
(1923)
Avatakse Riiselja-Orajõe raudtee
(1923)
Uudisteosed jaanuaris
(1923)
„Aida” „Estonias”
(1923)
„Orléans’i neitsi” Draamateatris
(1923)
Kunstinäitus Võrus
(1923)
Sureb Lilli Suburg
(1923)
„Sootuluke” ja „Mahajäetud maja” „Estonias”
(1923)
Taasilmuvad Sädemed
(1923)
Pajuk vanadele kirjanikele ja kunstnikele
(1923)
Rahvaküsitlus usuõpetuse küsimuses
(1923)
Koguteos „Iseseisvuse tuleku päevilt”
(1923)
Õpilaste arv
(1923)
XIII karskuskongress
(1923)
Asutatakse Raamatukoguhoidjate Ühing
(1923)
Akadeemiline Keemia Selts
(1923)
Põllumeeste kongress
(1923)
Uus trükiseadus
(1923)
Sureb Martin Lipp
(1923)
Pühitsetakse Tatu Pauluse kiriku altarikuju
(1923)
J. Kärneri „Ainus idealist” „Vanemuises”
(1923)
EKS-i kõneõhtu
(1923)
Naiskarskuspäev Tartus
(1923)
Tabatakse Jaan Kreuks
(1923)
Uudisteosed märtsis
(1923)
Hakkab kehtima trükiseadus
(1923)
Loodusloo ja maateaduse õpetajate esimene kongress
(1923)
Asutati Eesti Noorsoo Karskusliit
(1923)
„Elektra” „Estonias”
(1923)
Balti riikide ja Soome üliõpilaskonna konverents
(1923)
Moliėre’i mälestusõhtu Tartus
(1923)
Ilmumist alustab ajakiri Looming
(1923)
Ilmub ajakiri Raamatukogu
(1923)
Valmib avalike raamatukogude seaduseelnõu
(1923)
EELK neljas kirikupäev
(1923)
Avatakse Vabadussõja mälestussambad
(1923)
Sureb Aggio Bachmann
(1923)
Hävib Tartu puusild
(1923)
Eesti metsateadlaste päev
(1923)
Uudisteosed juunis
(1923)
VIII Eesti üldlaulupidu
(1923)
Elanike arv Valgas ja Võrus
(1923)
Dannebrog Tallinnale
(1923)
Otsevagunid Tallinnast Moskvasse
(1923)
Otsustatakse riigivapi küsimus
(1923)
Üleskutse Friedrich Reinhold Kreutzwaldi mälestuse jäädvustamiseks
(1923)
Asutatakse Eesti Vene kaubanduskoda
(1923)
Uudisteosed juulis
(1923)
Laulupeod Narva-Jõesuus ja Elvas
(1923)
Vabadussõja mälestussammas Põltsamaal
(1923)
„Neetud talu” „Estonias”
(1923)
Autode arv
(1923)
Narvas, Narva-Jõesuus ja Eesti-Ingeris perekonnanimed pandud
(1923)
Kuues õpetajate üleriiklik kongress
(1923)
Saaremaa põllumajandusnäitus
(1923)
Uudisteosed augustis
(1923)
Eesti Rahvaerakonna kongress
(1923)
Eesti vähemusrahvuste küsimus Rahvasteliidus
(1923)
Eesti Põllumeeste Seltsi näitus Tartus
(1923)
Eesti Kunstnike Liidu esimene näitus
(1923)
„Estonia” maja avamist 10 aastat
(1923)
„Hamlet” „Estonias”
(1923)
Sureb Nikolai von Glehn
(1923)
Eesti kunstnike neljas kongress
(1923)
Toetus setu laulikutele
(1923)
August Kitzbergi „Tuulte pöörises” ja Eduard Vilde „Pisuhänd” ”Vanemuises”
(1923)
Kaarle Leopold Krohn Tartus
(1923)
Näitus Petseris
(1923)
Vabadussõja monument Tudulinna
(1923)
Jaan Koorti näitus
(1923)
Koguteos „Mõtteid valmivast intelligentsist”
(1923)
Valmis Villem Reimani mälestussamba kavand
(1923)
Uus ajakiri Ronk
(1923)
Avatakse uus raudteeliin
(1923)
K. A. Hermanni 75. aastapäeva pidustused Tartus
(1923)
Eduard Vilde tagasi Tallinnas
(1923)
Pidulik jumalateenistus Tallinnas
(1923)
Raamatunäitus Tartus
(1923)
Riigiarhiivi üleskutse arhiivimaterjalide kogumiseks
(1923)
Aino Kallas Eestis
(1923)
Vabadussõja ausammas Raplasse
(1923)
Ilmub Ralf Rondi „27”
(1923)
Üleskutse koostada raamat „Eesti avalikud tegelased”
(1923)
Avalike raamatukogude seadus
(1923)
Lennuühendus Tallinna ja Helsingi vahel
(1923)
Õpetajate seminaride seadus
(1923)
Tööd alustab EKS rahvaviiside toimkond
(1923)
Carl Timoleon v. Neffi näitus
(1923)
„Revident” „Estonias”
(1923)
„Nõmmekingsepad” „Vanemuises”
(1923)
Eesti vaipade näitus
(1923)
Avatakse Tallinna hipodroom
(1923)
Eduard Taska õppetöökoda alustab
(1923)
Sureb Nikolai Pärna
(1923)
Pärnu elanike arv
(1923)
Eesti Olümpiakomitee põhikiri kinnitatakse
(1923)
Kõnerekord Riigikogus
(1923)
Toetus Petserimaa raamatukogudele
(1923)
Uus raudteesild Narvas
(1923)
Õnnistatakse Tartu Pauluse kiriku kellad
(1923)
Eesti Kunstnike Rühm alustab
(1923)
Õnnistatakse Tallinna Kaarli kiriku orel
(1923)
Jaan Koorti skulptuurid Pariisis
(1923)
Ilmub Eesti Kiriku proovinumber
(1923)
Esimene hariduskongress
(1923)
Ajalooõpetajate esimene üleriigiline kongress
(1923)
Naiste teine karskuskongress
(1923)
Laiuse kirik 500 aastane
(1923)
Detsembris ilmuvad
(1923)
„Nukitsamees” „Vanemuises”
(1923)
Ants Laikmaa õpilaste tööde näitus
(1923)
Asutatakse Eesti Kunstnike Liit
(1923)
V karskuspüha
(1923)
Uudisteosed aprillis
(1923)
Riigikogu valimised
(1923)
Ilmub Helikund
(1923)
Avatakse Eesti Rahva Muuseum Raadil
(1923)
Uudisteosed mais
(1923)
Eesti kaubandus-tööstusnäitus
(1923)
Emadepäev
(1923)
Laulupidu Mustvees ja Põltsamaal
(1923)
Riigikogu avamine
(1923)
Kubistid Pärnus
(1923)
EAÕ kirik vahetab alluvust
(1923)
Pärnumaa laulupidu
(1923)
Välismaalased Eestis
(1924)
Uudisteos jaanuaris
(1924)
Balti riikide kubistide I kunstinäitus Tartus ja Tallinnas
(1924)
Proovisaade Haapsalu raadiojaamas
(1924)
Kommunistide arreteerimine
(1924)
Üleskutse teadete kogumiseks kirjanike, heliloojate, kunstnike ja avalike tegelaste kohta
(1924)
Tallinnas 129975 elanikku
(1924)
Tallinna Juudi Gümnaasiumi uus hoone
(1924)
Akadeemiline Majandusteaduse Selts
(1924)
Registreeritakse Akadeemiline Õigusteaduse Ühing
(1924)
Telefoni otseühendus Tallinna ja Riia vahel
(1924)
Miina Hermann 60
(1924)
Lennuühendus Tallinn–Helsingi
(1924)
Haridusministri kohusetäitjaks R. G. Gabrel (Gabriel)
(1924)
Konstantin Päts 50
(1924)
Muusikaleht ja Kevadik
(1924)
Uudisteosed märtsis
(1924)
Villem Reimani mälestuspäev
(1924)
Asutatakse korporatsioon „Indla”
(1924)
Johannes Pitka lahkub Eestist
(1924)
Tegevust alustab Akadeemiline Kirjandusühing
(1924)
Sureb Hans Oldekop
(1924)
August Alle üksikvangistusse
(1924)
Haridusministriks H. B. Rahamägi
(1924)
II Eesti noorsoo kongress
(1924)
Nädal
(1924)
IV üleriigiline matemaatika-, füüsika- ja kosmograafiaõpetajate kongress
(1924)
III õigusteadlaste päev ja geograafiaõpetajate päev
(1924)
Saatke päevapilte kodumaa loodusest ja inimestest
(1924)
Sureb Miku Ode
(1924)
Ilmub Johannes Aaviku „Keeleuuenduse äärmised võimalused”
(1924)
Uudisteosed jaanuaris
(1925)
Järvamaa
(1925)
Eesti Kollektsionäär
(1925)
Haapsalu Teated
(1925)
Kaitse Kodu ja Kratt
(1925)
Virumaa Teataja
(1925)
Võrumaa Elu
(1925)
Uudisteosed jaanuaris
(1926)
Austatakse August Kitzbergi
(1926)
Raadio
(1926)
Ajaleht Põltsamaa Teataja
(1926)
Eesti Rohuteadlane
(1926)
Uudisteosed juulis
(1926)
Uudisteosed augustis-septembris
(1926)
Uudisteosed veebruaris
(1927)
Piiritülide rahumeelne konventsioon
(1927)
Narva Postimees
(1927)
IV noorsoo karskuskongress
(1927)
E. Wiiralti näitus Philadelphias
(1928)
Eduard Wiiralt Pariisis
(1928)
Sureb Juhan Lilienbach
(1928)
Jaan Tõnisson Rootsis
(1928)
Kaubandusleping Nõukogude Liiduga
(1929)
"Pallasele" uus juhataja
(1929)
Peeter Grünfeld 65/50
(1929)
Pallase XII kunstinäitus
(1930)
Koertenäitus Tallinnas
(1930)
Suletakse Võru Õpetajate Seminar
(1930)
Ülikooli raamatukogu taas avatud
(1930)
Sureb Peeter Põld
(1930)
Peeter Grünfeldi juubel
(1930)
XIII „Pallase” kunstinäitus
(1931)
XII karskuspüha
(1931)
Sureb Andres Saal
(1931)
Mälestussammas Villem Reimanile
(1931)
Mälestussammas Hugo Treffnerile
(1933)
Sureb Eduard Vilde
(1933)
„Pallase” XV kunstinäitus
(1934)
Sureb Mihkel Martna
(1934)
Peapiiskopiks Hugo Bernhard Rahamägi
(1934)
Selguvad k/ü „Loodus” VII romaanivõistluse tulemused
(1934)
E. Viiralti tööd Pariisis
(1934)
Aleksander Läte Tartu Ülikooli audoktoriks
(1935)
Setud on eestlased
(1935)
Sureb Jakob Westholm
(1935)
Jaan Tõnisson professoriks
(1935)
Mälestusmärk Karl August Hermannile
(1935)
Eduard Viiralti näitus Tallinnas ja Tartus
(1936)
E. Viiralti tööd Chicagos
(1936)
Mälestusaktused A. S. Puškini 100. surmapäeva puhul
(1936)
Mesinik
(1937)
Uudisteosed jaanuaris
(1937)
Oskar Luts 50
(1937)
E. Viiralti teosed Helsingis
(1937)
Akadeemia
(1937)
Avatakse taas Tallinna ja Tartu õpetajate seminar
(1937)
E. Viiralti teosed Viinis
(1937)
Hukatakse Jaan Anvelt
(1937)
Sureb Jakob Liiv
(1938)
„Pallase” meesõppurite rändnäitus
(1938)
Kunstinäitus „Pallase” XX
(1938)
Kirjanikud Virumaal
(1938)
„Looduse" VIII romaanivõistlus lõppenud
(1938)
Aino Kalda austamisõhtu "Vanemuises"
(1938)
Kunstikooli „Pallas” õppurite kunstinäitus
(1938)
Jaan Tõnisson 70
(1938)
Kavatsetakse osta Fr. R. Kreutzwaldi endine maja Võrus
(1939)
Miina Härma 75
(1939)
Sureb Jaan Lõo
(1939)
Aino Tamm 75
(1939)
Eesti-Nõukogude kirjandusõhtu
(1940)
Aino Tamme austamisõhtu
(1940)
Priit Põldroos Draamateatri peanäitejuhiks
(1940)
Alma Tomingas – esimene naisprofessor ülikoolis
(1940)
Mälestussammas Anton Õunapuule
(1940)
IV k/ü „Loodus” lasteraamatute võistlus
(1940)
„Estonia” teatri näidendite võistlus
(1940)
Juhan Simmile oma kodu
(1940)
Avatakse Iru rahvamaja
(1940)
Nõukogude Liit okupeerib Eesti
(1940)
Andrei Ždanov saabub Tallinna
(1940)
Eesti Vabariigi asemele Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik
(1940)
Näita lehekülgi