Marta Sophia Lepp (1883-1940)
Proosakirjanik, publitsist ja ühiskonnategelane Marta Sophia Lepp (a-st 1913 Marta Kirschbaum, a-st 1927 Marta (Maarda) Utuste) sündis 12. novembril 1883 (vkj) Harjumaal Vardi (Varbola) vallas kooliõpetaja peres. Õppis Tallinnas saksakeelses algkoolis ja 1897–1899 kõrgemas tütarlastekoolis, sooritas 1904 Peterburis koduõpetaja eksamid, õppis Peterburis Tšernjajevi üldhariduslikel kursustel, 1907–1909 kõrgematel kommertskursustel ja 1912–1916 pedagoogilistel kursustel. 1902–1904 töötas guvernandina Moskvas ja Peterhofis. 1905. aastal võttis Tallinnas osa revolutsioonilisest tegevusest ja saadeti detsembris 1905 Siberisse. Põgenes sealt 1906 Peterburi, viibis jätkuva revolutsioonilise tegevuse pärast taas vanglas, vabastati 1910 kautsjoni vastu, töötas Soomes, saadeti uuesti Siberisse, põgenes taas. 1912–1916 elatus tundide andmisest. Veebruarirevolutsiooni ajal võttis osa poliitilisest tegevusest, varjas end Saksa okupatsiooni ajal. Aastatel 1919–1928 töötas eesti keele õpetajana Tallinnas ja mujal. Asutas 1925 taaralaste ringi ja oli selle ebaregulaarselt ilmuva ajakirja Hiis toimetaja ning taaralaste uususundilise liikumise aktiviste.
Kirjanduslikku ja ajakirjanduslikku tegevust alustas aastal 1902. Lühiproosa kogumikes ”Esimesed tuuled” (1914) ja ”Seisates” (1919) käsitleb sel ajal ka Eestisse jõudnud naisõigusluse varasemaid küsimusi. Kirjutas romaani ”Haabvere” (1926) ja armastusdraama ”Dekoratsioon” (1922). Avaldanud ka dramaatilisi miniatuure ja rahvakommete ainelisi näidendeid taarausu riituste jaoks. Marta Lepa 3-osalised mälestused ”1905. aasta romantika” jt (1922–1927) on esimeste eesti memuaaride seas. Avaldanud ka mahuka käsitluse ”Eesti sotsiaaldemokraatia sünd” (1927). Ilukirjanikuna kasutas varjunime Sophia Vardi. Marta Lepp suri 11. novembril 1940 Tartus.