Kazimir Malevitš (1878-1935)

Kazimir Severinovitš Malevitš sündis Kiievi lähedal Ukrainas. Tema mõlemad vanemad olid poolakad. Malevitš õppis Kiievi kunstikoolis (189596) ning Moskva Kaunite Kunstide Akadeemias (19041910). Oma varases loomingus oli ta mõjutatud impressionismist ja fauvismist. Ta suhtles tihedalt teiste Vene avangardistidega ja võttis osa nende ühisnäitustest. Reisil Pariisi 1912. aastal tutvus Malevitš ka kubismi ning Picassoga. Nn. Ruutusoldati rühmituse (1909. aastal Moskvas asutatud Vene avangardistlikke kunstnikke koondav ühing) liikmena sai temast seejärel Vene kubistliku liikumise üks liidreid Vladimir Tatlini kõrval.

Siiamaani on segane, miks edukas kubist Malevitš edasi suprematismi juurde siirdus. 1913. aastal hakkas ta igal juhul maalima abstraktseid geomeetrilisi mustreid, mida ta ise nimetas suprematistlikeks. Sel ajal valmis ka tema tänapäevani kuulsaim töö: valgel taustal asetsevat musta ruutu kujutav „Must ruut“ (1913). 1915. aastal avaldas ta mitmete kirjanike, m. h. Vladimir Majakovski kaasabil kirjutatud manifesti „Kubismist suprematismini,“ milles väitis, et kogu kunst on seni olnud allutatud looduse vormidele ning ainult suprematism võib anda kunstile oma eripärase, välistest asjaoludest sõltumatu keele. 19151916 levis tema „kunst kunsti pärast“ idee ka teiste samades ringkondades liikuvate kunstnike seas ning suprematismist sai esimene puhtale geomeetrilise abstraktsioonile keskenduv kunstivool. Representatsioonivaba kunsti loomise püüete loogiliseks lõpptulemuseks oli Malevitši teine kuulus suprematistlik maal, ühevärviline „Valge valgel“ (1918). Pärast järgnevat isikunäitust 1919. aastal kuulutas Malevitš suprematistliku liikumise lõppenuks.

Aastatel 19191921 õpetas Malevitš Moskvas ja Leningradis maalimist. 1926. aastal külastas ta Weimarit, kus kohtus teise kuulsa Vene abstraktsionisti Vassili Kandinskyga (viimane oli ka kuulsaim Malevitši kaasaegne kunstnikest, kes oli suprematismist mõjutatud) ja avaldas oma teoreetilisi arutlusi sisaldava teose „Mitteobjektiivne maailm“ („Die gegenstandslose Welt“). 1927. aastal reisis ta oma retrospektiiviga Varssavis, Berliinis ja Münchenis ning jõudis nii esimest korda rahvusvahelise tuntuseni. Hiljem, kui Nõukogude Liidus leidis aset partei reaktsioon modernistliku kunsti vastu, määrati hukule ka Malevitš ja tema looming ning mõneks ajaks ta isegi arreteeriti. 1935. aastal suri ta oma kodus vähki.

 

Kasutatud faktiallikas: Encyclopaedia Britannica Online, Academic Edition

 

Kirjandust:

Ants Juske, Jaak Kangilaski, Reet Varblane, „20. sajandi kunst.“ Tallinn: Kunst, 1994

Jaak Kangilaski. „Üldine kunstiajalugu.“ Tallinn: Kunst, 1998

Norbert Lynton. „Moodsa kunsti lugu.“ Tõlkinud Ulrika Ploom ja Tiina Randus. Tallinn: Avita, 2001

 

Mart Kuldkepp

Seotud materjal

Sündmused (1)