Juhatuseks

F. R. Kreutzwaldi peateos, eepose "Kalevipoeg"  on keerulise sünnilooga tekst, mille juures on oluline silmas pidada nii 19. sajandit kui ka  kaasaegset Euroopa-pilti, valgustuslik-romantilise kirjanduse suurt mõju. Folkloori avastamine ja selle põhjalt kirjanduse loomine oli tolle ajastu moodsamaid ilukirjanduse loomise viise. Teiseks tuleb silmas pidada 19. sajandi Eesti kirjanduse, eelkõige balti estofiilide ja Õpetatud Eesti Seltsi tegevust, milles oli "Kalevipoja" loomisel eriti suur roll. Suurkujuks, kelleta eesti rahvuseepose poleks sündinud, oli Friedrich Robert Faehlmann - "Kalevipoja" loomise idee üks algatajaid ja alguse salmide ("Soovituseks") autor. 

Siinne lehekülg sisaldab mitmeid erinevaid eepose "Kalevipoja" teksti versioone ja kõige viimasena eepose sünnioloo ehk Saamisloo-ajatelje (Kristi Metste uurimuse alusel): 

ALG-KALEVIPOEG (1853)
Sisaldab F. R. Kreutzwaldi "Kalevipoja" esimest varianti, mida ta kirjutas märtsist novembrini 1853 pärast tutvumist soome eepose "Kalevala" saksakeelse tõlkega.  Tsensori nõuete tõttu tegi Kreutzwald selle järgnevatel aastatel oluliselt ümber, kuid just seda teksti peetakse ehedaimaks tänaseni. Alg-Kalevipoja tekstiversiooni aluseks on EKM kultuuriloolises arhiivis originaalkäsikirja alusel valminud ja digiteeritud masinkirjakoopia.

ALG-KALEVIPOEG (1853, käsikiri)
EKM kultuuriloolises arhiivis säilitatav F. R. Kreutzwaldi originaalkäsikiri.

KALEVIPOEG (2003, 18. tr) - tekstiversioon avaneb menüüs olevate lugude ja teemade kaudu!
Teksiversioon vastab 18. trükile "Kalevipoeg. Üks ennemuistne jutt kahekümnes laulus" (Tallinn: SE&JS). 
Selle raamatu toimetamisel on järgitud "Kalevipoja" 5. trüki (1935) ja 17. trüki (1998) redaktsiooni, mida on mõlemaid toimetatud/parandatud võrreldes autori, F. R. Kreutzwaldi eluajal ilmunud viimase, 3. trükiga (1875).

Avaldatud õrguversioonis ei ole 18. trüki teksti muudetud, erinevusi võib olla värsiridade lugemisel. 
UUS! Teemadega on seostatud hilisemaid (peamiselt) ilukirjanduslikke tekste, pilte ja katkendeid muusikast. Lisamaterjalide olemasolu näitavad  kaks noolekest teemasildil paremas servas.

KALEWIPOEG (1857/1861)
Rariteetse eepose esmatrüki, Õpetatud Eesti Seltsi väljaandena ilmunud "Kalewipoeg, eine Estnische Sage". Esimene ja viimane, viies vihik. Eesti ja saksa keeles, teaduslike seletavate kommentaaridega. 1860 määrati väljaandele Peterburi Teaduste Akadeemia kõrge auhind.

LÜHIKENE SELETUS (1869)
F. R. Kreutzwaldi raamatuke "Lühikene seletus Kalevipoja laulude sisust" , milles Lauluisa selgitab kõikide laulude sisu, nii nagu tema seda autorina oli kavatsenud. 

KALEVIPOJA SAAMISLUGU
Esitatud ajateljel, näete, kuidas aasta-aastalt arenevad ideed ja Kalevipoja trükkijõudmisega seotud sündmused, alates K.-J. petersoni "Soome mütoloogia" ilmumisest (1822) kuni Kreutzwaldi "Kalevipoja" kordustrükkideni tema eluajal. Saate jälgida Kalevipoja saamislugu rööbiti teiste 19. sajandi sündmustega, mis on esitatud ajatelgedel menüüs Kreutzwaldi sajand. Saamisloo autor: Kristi Metste.