A. Piirikiwi
Esimesed luuletused.
Luuletused, lehwitage!
Tuule tusud, taganage!
Sõua, päike! jõua, päike!
Walgustama nende käike!
Tartus.
Schnakenburgi trükk ja kulu.
1877.
A. Piirikiwi
Esimesed luuletused.
Luuletused, lehwitage!
Tuule tusud, taganage!
Sõua, päike! jõua, päike!
Walgustama nende käike!
Tartus.
Schnakenburgi trükk ja kulu.
1877.
Zensuri poolest lubatud. Riigas, 7. Märzil 1877.
Isamaale, ilusale.
Ikka, ikka isamaale,
Isamaale, ilusale
Saagu Su laulud lauletud,
Wiisikesed weeretatud,
Kirjad kaunid kirjutatud,
Lugud ladusad luuletud,
Kõned kenad kõwerdatud,
Jutud jumekad aetud,
Soowid soojad sobistatud,
Õnned õiged hõiskeledud,
Mõtted mõnusad mõeldud,
Asjad armsad awaldatud!
Õnnesoow isamaale.
Sulle, sulle, isamaa,
Tahan õnne soowida.
Koidu kuma kodudesse
Tõstan hardast’ laulu häält;
Mis mul tungib südamesse,
Seda sulle soowin säält.
Sulle, sulle, isamaa,
Tahan walgust soowida.
Paista talle, taewa walgus,
Paista, kus on pimedus!
Saada öö, sa elu algus,
Saada ära ämarus!
4
Sulle, sulle, isamaa,
Tahan lõikust soowida.
Lõikust, lõikust kõrgel kõrral
Tulgu sinu külwidest!
Lõikust saagu sajal wõrral
Igast kaunist seemneksest!
Sulle, sulle, isamaa,
Tahan auu soowida.
Lehkwad lillid armsal aasal
Sinu auuks õitsegu!
Walmid wiljad õitsme kaasal
Sinu auuks otsatu!
Sulle, sulle, isamaa,
Tahan ilu soowida.
Päikse paiste, pilwe wilu,
Ööpik lahke lauluga:
Kõik see olgu sinu ilu,
Kõik su ehe, isamaa!
Sulle, sulle, isamaa,
Tahan rahu soowida.
Rahu olgu sinu rajas,
Rahu merel, rahu maal;
Rahu maitse omas majas
Rahuliku taewa al.
Sulle, sulle, isamaa,
Tahan rõõmu soowida.
Rõõmu tulgu koidu läigist,
Rõõmu armsast eha a’ast!
Rõõmu tulgu pilwe käigist,
Rõõmu merest, rõõmu maast!
5
Sulle, sulle, isamaa,
Tahan truudust soowida.
Ole truu! kui sinu päike,
Armastatud isamaa;
Ole truu! siis sinu käike
Tahab taewas õnnista’.
Sulle, sulle, isamaa,
Tahan ühtmeelt soowida.
Olgu ühendus su side,
Kes sind ühes ülendab;
Olgu ühendus su pide,
Kui kõik ühest lagunab.
Sulle, sulle, isamaa,
Tahan troosti soowida.
Ära nuta külma talwe,
Kulla kallis kodumaa!
Sui on kuulnud sinu palwe,
Kaunike, sest rõõmusta!
Sulle, sulle, isamaa,
Tahan wäge soowida.
Wõtku wilja-wälja wägi
Ohak-orast lämata,
Et wõiks nisu nurme mägi
Õigeis õilmeis õitseda.
Sulle, sulle, isamaa,
Tahan wahwust soowida.
Ole wahwa! siis sa näed
Õnne õitsmeid küllaga;
Ole wahwa! siis su mäed
Wõiwad taewa tõuseda.
6
Sulle, sulle, isamaa,
Soowin sooja sõnaga:
Taewas, tuuled, maa ja meri:
Kaitske teda armuga!
Eesti süda, hing ja weri:
Isamaal sa rõõmusta!
Kaunid warandused.
Oh Eesti isamaa!
Mul kõige kallim oled sa.
Ma kõnnin sinu pinnalla
Ja uinun sinu rinnalla,
Mu kaunis Eesti isamaa!
Mu Eesti emakeel!
Sind kuuldes rõõmsaks saab mu meel.
Su kõla südand sulatab,
Su kõla taewa ulatab,
Ma kaunis Eesti emakeel!
Oh Eesti laulu waim!
Sa elad weel kui kena taim.
Sa hakkad wõsu ajama
Ja metsa piiri rajama,
Kus ükskord ööpik pesitab.
Siis elan jälle isamaal.
Mu suurem õn on isamaa,
Kus nägin päikest eesmalta,
Kus olin kätkis kiikumas,
Kus silm mul eesmalt seletas.
7
Mu suurem rõõm on isamaa,
Kus õitswad lillid aasalla,
Kus paistab päike, kumab kuu,
Ja laulab lahkest' linnu suu.
Mu suurem wara isamaa,
Kus elan, suren rõõmuga,
Kus külgi süda kaswanud,
Kus tema rahu rajatud.
Mu isamaa, mu isamaa!
Kuis wõin ma sinust lahkuda!
Su põue heidan hingama,
Su põuest tõusen rõõmuga.
Siis elan jälle isamaal
Ja kõnnin õnnistuse ra’al,
Siis, armas, kallis isamaa,
Siis õitsed ilma lõpmata!
Isamaa.
Isamaa!
Sinuga
Kõnnin mina rõõmu rada,
Kui ka wiletsusi sada.
Isamaa!
Sinuta
Kadunud mul auu ja ilu,
On mu päike külm ja wilu.
Isamaa!
Rõõmuga
Kõnnin sinu kõrgel pinnal,
Uinun sinu rikkal rinnal.
8
Isamaa!
Rahuga
Lähän sinu künkadelle
Igawese hinguselle.
Meie meri.
Kus laiad lained laksutawad,
Kus walges wahus mere pind;
Kus tuuled, tormid kohisawad,
Kus karjub kajak, laine lind:
Sääl oled, meie Eesti meri,
Sääl kaswad, kaunis kalake;
Saal rõõmusteled, Eesti weri,
Sääl lehwib priius lahkeste;
Sääl hüüan lakswaist lainetest:
Ma näen Eesti rannakest!
Laine ladwal.
Sõua, jõua, laewukene,
Sinna kauni kaldale!
Lõika läbi laine ladwa!
Juba pilkneb piirike.
Oh, kui olen rõõmu rõõndul,
Igatsuse istmetel,
Siis mu õnne hõiskamine
Kõlab kõrgel ülewel.
Tõmba, tõmba, tuulekene,
Laewa masti ladwakest!
Uika randa, huulekene,
Laksuwatest lainetest!
9
Maarja maa! mu silmis sinad,
Waate wiirul walendad.
Rõõmurikas rinnakene,
Pea sina sinna saad.
Sõua, jõua. laewukene,
Sinna kalli kaldale!
Lõhu läbi laine ladwa,
Juba paistab piirike!
Lõbus laulmise koht.
Lillid õitswad aasa pääl,
Kõrgest’ kõlab laulu hääl;
Ööpik, lõo, kukulind
Kutswad laande laulma mind.
Ruttan sest siis rõõmuga
Lahket laulu ajama.
Lehte lehwitusella
Tahan lauljaid tereta’:
Tere! ööpik, lõoke,
Kes te istnud ilule;
Tere! kuulus kuku-lind,
Pikisilmi ootsin sind.
Laulge, laulge lõbusast’!
Teie laul on ülewast;
Lõo, lenda kõrgesse,
Laula tänu Loojale!
Kuule, kulla kuku-lind,
Ütle, ööpik, palun sind:
Kuhu pean istuma,
Et wõin lahkest’ laulada? —
10
Nii! Siin kõrge kiwi pääl
Laskem leiku, et me hääl
Kostab üle mere, maa,
Üle pikse pilwe raa!
Lillike, linnuke, rinnake.
Kaswa, kaunis kasekene,
Kulda kallis kuuseke!
Ehi, lehi, lillikene,
Õitse õrnast’, õieke!
Kuku, kuulus käokene,
Hüüa, ööpik-linnuke!
Liiri lõõri, lõokene,
Piiri paari, pääsuke!
Tuksu, puksu, südameke,
Kewade sind kergitab!
Rõõmustele, rinnakene,
Lille lõhn sind liigutab!
Mälestuse puule.
Kallis puu, mu nõder käsi
Omaste sind istutas;
Ei ma ial ära wäsi
Sind siin käima waatamas.
Aja wiir mind wõtab wiia
Mälestuse mättale;
Sina, kallike, jääd siia
Lehti kandma kauniste.
11
Kui sul, kaunis lehekandja,
Takistust teeb talweke:
Oota! armas talwe andja
Saadab kena kewade.
Mind ka mured muljutawad,
Kurwastused kurnawad;
Aga iga haigus haawad,
Paranemist lootwad nad.
Siis on tulus tundi nutta,
Kui on lustid luite teel;
Rõõmustuse tunnil rutta,
Et saaks rõõmu tunda meel.
Lahke lapse põlwekene!
Wanaduses ülened;
Kül see ilu igawene,
Mis sa mulle meelitsed.
Tulusamad tunde tunnid,
Noorus õitsme hõlmalla!
Tuksuw süda, sa mind sunnid
Õrnal’ õnnel’ hõiskama.
Hüüa, keeli! hüppa, meeli!
Hõiska rõõsa rõõmule!
Mõlgu meeli, kõla keeli,
Uika lehkwa lehtesse!
Waese lapse laul.
„Weere looja, päewakene”,
Kalla alla, kallikene!
„Weere looja wete kaudu,”
Kalla kase ladwa kaudu!
12
Saada rahu rammetule,
Hingust wäsind hingedele!
Wäsinud on wäetimad,
Nõrkend ära nõdrakesed.
Ei ole waesel warjukesta,
Kehwal keha kattekesta:
Kiwi külma külle alla,
Mätas märga alla pääda,
Udu tad õrna uinutamas,
Kaste kallist kaisutamas.
Karjatse laul.
Mine üle, wihma hoogu,
Kalla üle, kaunikene!
Wäsi wälkmast, wälgukene,
Lõpe pilkmast, piksekene,
Häälitsemast, äiksekene,
Tõrelemast, taewa taati!
Nüüd on märjad mättakesed,
Märjad lehkwad lehekesed.
Jõgi nüüd jookseb jõudsamine,
Oja kallab kaunimine.
Saawad siis talled tantsimaie,
Lamba karjad kapsimaie,
Saab siis lindu liikumaie,
Laulu lindu laskemate.
„Wana kandle” kaunistajale.
Laula, lahke linnukene!
Kuku, kulda käokene!
Kuku mulle muistest kulda,
13
Hõiska wanad hõbedata,
Endiste aegade eheta,
Wana aja warandusta!
Mis su põllul põdenessa,
Luule laanes luitunessa:
Seda las’ heledast’ helkida,
Kõrwadesse kõliseda!
Ladusad on wanad laulud,
Härdad wanad häälekesed,
Muistesed mõtted on mõnusad,
Kenad wanad keerutused.
Sest ma ikka igatsedes
Soowin soojast südamesta:
Laula neid lahkeste, linnuke!
Kuku kuldselt, käokene!
Tarwastu laulu-koori lipule.
Priius, waimu sära,
Hoiad igameest;
Sind ei anna ära
Kulla, hõbe eest.
Õitse minu õues,
Taewa taimeke!
Siis on minu põues
Kena kewade.
Truudus, elu päike,
Paista südames!
Kas ma suur ehk wäike —
Hiilga rindades!
14
Minu kangem kalju,
Kus wõin toeta;
Kui ka kanda palju —
Sa ei wärisa.
Ühendus, üks kaewu,
Kellest kangust saan;
Unustan kõik' waewu,
Näen sind, lusti laan.
Eesti rahwa ehte,
Kaswa kauniste!
Taara tamme lehte,
Tõuse taewasse!
Turnija laul.
Turni sõit
On mu wõit,
Ta mull' annab õiget õit;
Turnja sõud,
Turnja jõud
Leiab ikka nõud.
Wõit on wanast wälgu wäes
Tubli turnijate käes;
Tuule hood,
Wete wood:
Kõik tal lahked lood.
Turnime
Tubliste,
See meid saadab rammule!
Kindel meel,
Selge keel
Tõuswad turnja teel.
15
Julgest' astub turnija,
Ei wõi teda ehmata
Rootsi raud,
Surm wõi haud:
Kõik tal pidu laud.
Turnida
Tahan ma
Noore priske jõuuga.
Hüüawad
Pasunad,
Kutswad kuningad:
Raud siis rammu ülendab,
Waenlane meilt taganab:
Wahwaste
Hoiame
Oma piirikse!
Kääpa jää minek.
Kaua kauni kalda katnud
Laiad lume lademed;
Kaua lahkeid laineid matnud
Külmad jääde sademed.
Sagest’ sulatasid matte,
Astsid hange aiasse;
Aga kahekordse katte
Said su tubli turjale.
Talw su priiust pigistanud,
Oh! kuis see sul wastu werd!
Asjata sa higistanud?
Asjata sa otsid merd?
16
Pikse pilwed tõuswad üles,
Katwad kauni päikese;
Maru tuul wiib tusu süles
Pilwed kokku, laiale.
Kõue kõmin kõrges kõlab,
Pikne pilwis pilgutab.
Koledaste kaldail kohab
Tuule tuhin, mühisab.
Kange torm teeb palju paha.
Wihma jookseb lainel maha.
Weikses ojas wesi woolab,
Tõttab mäest orusse;
Teest ja maast ta läbi hoolab,
Kallab Kääpa kaldale.
Tuule tuhin,
Wõsa wuhin,
Lume lobin,
Wete sobin
Täidab Kääpa laia lainega:
Wesi walgel wahul tõusema.
Kaugel kuuluks Kääpas kirin,
Wete wirin,
Jääde pagin,
Kalda pragin:
Jää nihkub — nihkub minema!
Waljust’ hüüan järel’ rõõmuga:
Sõida, sõua!
Jõest jõua!
Mine! lahke laine mate,
Kao! kauni kalda kate.
Purustaja wälgu wäes
Wõit ja wõimus Kääpa käes.
17
Nii sind külma kütke küüsist
Päästis kena kewade;
Läksid läbi leina lüüsist,
Jõudsid pulma peole.
Nüüd sa woolad suurel sammul,
Tõused priske priius' rammul.
Kalda kantsid kaowad,
Wete wahtu waowad.
Tõuse, tõuse! tundma saa:
Kalda al su kaunis maa.
Kalda alla wesi waob,
Lained jätwad laksumist.
Tuule tuhin ära kaob,
Päike paistab rahulist'.
Waata! mis sääl laines liigub?
Kõrgel häälel kõlisab?
Kalewide mõõka kiigub,
Waikses laines walendab.
Wanemuine.
Wana isa, isetarka,
Ilma radade rajaja
Tegi tillu terakese,
Taewa tähe täpikese,
Meie pidu pesa paiga,
Jalge aluse aseme.
Wanemuine waadatelles,
Isa tegu imedelles
Hakas lugusi luulema,
18
Rõõmu wiisi weeretama;
Hüpas pilwe piiridelta,
Koidu kuma kodudesta,
Astus halja aasa pääle,
Meie maale madalale.
Kui ta tuli tuhinaga,
Laulu lindude liigiga,
Kulda kannel kaendla alla,
Tule sädemel säraja:
Kaljud tal wastu kahasid,
Wete wood wolisesid,
Metsa ladwad lainetasid,
Wilja wäljad wirmendasid.
Wanemuine, laulutarka,
Kalewide kaunim sugu,
Taadi targem tallitaja,
Ilustuste ilmutaja.
Luuletuse lunastaja:
Esimese helistuse,
Kuldse kandle kumistuse,
Hõbe hääle hõiskamise,
Taewa taadi taimekese
Tõi ta rõõmu radasilta,
Tõiste ilme ilustustest,
Kena ilme keskeelta
Meie waikse waarikusse,
Meie mustale mullale,
Taaralaiste tammikusse.
Wanemuine, laulutarka,
Kullase kandle kandaja
Laulis laial lagendikul,
19
Kaunil Emajõe kaldal;
Laulis laanes ladusaste,
Mäe otsas osawaste.
Kus ta iganes istudes,
Ilu elu ilmutades
Kena kandle keeledelle
Sõrmed säädis sõudewalle:
Sinna lillid siginesid,
Armsad taimed asusiwad,
Tammed taewani tõusiwad,
Pajod paksud paisusiwad.
Laulu linnud lehtedella
Wiisi wiiru wilistama,
Lahket laulu laksutama,
Hääle ilu ilmutama.
Laulik lääb sest laanedesse,
Laanedesse laulamaie,
Mõtsa meelta mõlgutama,
Kõrgele lingule kõndima,
Luhtadelle luulemaie.
Sääl ta tunneb tulusida,
Näeb tema nägusida
Ilma isa ilustust,
Luuletuse lunastusi
Laulu targalta tulewat,
Mõtetesse mõlgunewat.
Mõisas on mõtted mõnusad,
Laanes lahked ja ladusad,
Waprad wete weeredella,
Kaunid jõe kallastella,
Osawad mägede otsadel,
Kindlad mäe kinkudella.
20
Wanemuine, laulutarka,
Kullase kandle kandaja
Istus nüüd kauni kingule
Iie puude ilustusse
Taara mäele tammikusse;
Säädis sõrmed sõudewalle,
Käed kandle keeledelle,
Pani laulu laksumaie,
Wiisikese weeremaie
Meie waikse waarikule,
Meie mustale mullale,
Taara mäe tammikule.
Kuldne kannel tal käessa,
Tule sädemel säraja
Paistis taewa taredesse,
Pilkus pilwe piiridesse:
Sest sai kaunis wikerkaari
Pimedasse pilwedesse.
Laulud nüüd laande langesid,
Kaasikusse kahisesid;
Wiisid wetele weeresid,
Koldastelle kohisesid;
Hääled kõrwu kilisesid,
Sügawasse südamesse.
Taaralaiste tammikmetsa!
Enne nii ilma iluta,
Ilma kauni kandeleta,
Lõbusa linnu lauluta:
Nüüd sul tulnud õnne tunni,
Ilmunud sul ilu aega
Taadi taewase taresta,
Kalewide kamberista.
21
Kased nüüd kaharad kaswasid,
Kuused kuldse käbidega;
Tammed taewani tõusiwad,
Pihlad pikad pilwedeni;
Õilmekesed, õrnakesed,
Heinamaade ehitused,
Armsa aru aimukesed,
Karjamaade kaimukesed
Meie mustale mullale,
Mätastelle mälestuseks
Kuulsast laulu kuningasta,
Meie ilude isasta.
Taewa taadi taimekesed,
Meie pesa perekonnad
Tõtsid Taara tammikusse,
Õnnistatud õue pääle
Isast ilma läkitatud
Imelikuid ilmutusi
Wanemuiselt wastu wõtma.
Laulu linnud ta ligidal,
Rahwa hulgad hunikussa,
Hundid taltsa talle kõrwal
Hõbe häälesi õppimas,
Kulda wiisi kuulatamas.
Wanemuise wahwad wiisid,
Laulu mõnu mõlgutused
Tungisid ihusse, hingesse,
Sügawasse südamesse,
Südand suisa sulatates,
Armastusta awaldates,
Rahu riikisi rajades,
Kulda aega kuulutates.
22
Rahu tuli rõõmu rajalt,
Taadi taewase taresta,
Kalewide kamberista
Laulu sõnade siiwulla,
Kuldse kandle keeledella.
Rõõmu pisarad pilkusid
Taewa sinise silmista
Wanemuise waatamiselt.
Hääled taewani tõusesid,
Kõrgil pilwil kõlisesid;
Piksel see ime ilusa,
Müristajal meelta mööda:
Öpsiwad kõrge kõmina,
Kandle kangema kahina.
Nüüd oli tulnud tunnikene,
Õnnistatud õpi aega:
Windid õpsid wiisikesi,
Lõokesed lõõritusi,
Ööpik lahke laulamise,
Kägu kuulsa kukkumise,
Rääk ta kandle kahistuse,
Pulga käändmise kärina,
Tuul ta tuleki tuhina,
Mõts ta mineki mühina.
Emajõgi, ellakene,
Laulu linde parem paika
Kuulis ta riiete kohina,
Mööda mineki mühina:
Armastas seda awalda,
Täna päini tääwitada.
23
Kalakesed, kaunikesed,
Wete walla walitsejad
Pistsid silmad pinna pääle
Wanemuinet waatamaie,
Kulda kannelt katsumaie;
Kõrwad jäiwad wete woosse,
Laksuwate lainetesse,
Kus ei kuulnud kulda kannelt,
Hõbe hääle hõikamista.
Sest ep kaunid kalakesed
Ainult suuda ammutawad,
Lauluta lainetes elawad.
Aga ainult inimene,
Wanemuisest waimustatud,
Kenast kandlest kergitatud,
Õppis ta hääle õigemalt,
Laulu loo ladusamalt,
Õppis ta hääle helina,
Kuldse kandle kumistuse,
Wanemuise wahwa wiisi,
Mõtte mõnu mõistamise;
Laulis siis lahkeste laanedes,
Kaasiteles kaasikustes.
Kaunis kulda kandlekene,
Südamete sütitaja,
Wanemuise härda hääli,
Laulu mõnu mõlgumine
Tõusis Taara tammikusta
Iie puude ilustustest,
Kuuldi kuues kuningriigis,
Seitsme riigi serwadella.
24
Wanemuine, laulutarka,
Kullase kandle kandaja
Laulis tähte’ tähendusest,
Taewa taadi tarkusesta,
Meie ilma ilustustest,
Kauni Emajõe kaldast,
Taara mäe tammikusta,
Inimeste igatsustest,
Südamete soowimistest,
Nende muresta mullalla,
Kurwastustest kulla pääla,
Nende lustista luhalla,
Armastusest aasadella.
Tema laul nii laksutaja,
Kõrgil kinkudel kõlaja,
Südamete sülitaja,
Põhja puruks põrutaja.
Wesi woolas ta waatelta,
Halli pääga habemikul,
Woolas soojalta sorinal
Sügawasta südamesta
Läbi kuuekordse kuue,
Läbi seitsme särgikese.
Ning ta tõusis tõsiselta
Õhu õrnal hõllitusel,
Tulise tuule tiiwulla
Taara mäelt tammikusta
Ilusa Iie istmelta;
Sõudis pilwe piiridelle,
Koidu kuma kodudesse
Taewa taati talitama,
Ilustust ilmutama..
25
Pilwis ta kannel weel pilgutas
Wastu päikest walendates;
Sest sai wägew wälgu walgus
Pikse poegade pidule.
Waskjala silla piiga.
Piiga pikka peenikene,
Õnne lilli õitsmekene
Tõttab oja orgudesse,
Kauni jõe kallastelle
Jõekse kaisu end kastama,
Lahkeis laineis lahutama.
„Weere ära, päewakene!
Sõua ära, sõstra silma!
Kurna, kulda kuukene,
Õhtu rahu õekene!
Walgusta waiksest’ me waarikut,
Kaunist’ jõe kaldakesta! —
Kuldne kuu! Su ime ilu! —
Sinu waikne waatmine! —
Sinu rajamata rahu —
Imeline igatsus!”
Kuuke kuuleb piiga palwe,
Mõistab meele mõlgumise:
Kannab ta enese kaisule,
Päästab päikse palawusest.
Puhas piiga pilwe piirilt
Paistwa kuu palgekeselt
Waatab waiksest' waarikusse,
Kaunist' jõe kallastele;
Soowib oma õitswat õnne,
Ella elu ehtekesta,
26
Oma õige õdedele,
Põrmu puhta piigadele.
Kuu on walmis seda kuulma,
Kaunist põlwe kaswatama;
Aga põrmu piigakesed,
Waata ei nad wagaduses
Kuldse kuukse kumamista,
Õndsa õe õhkamista.
Nukker neidu seda nutab,
Kallis neidu kahmateleb:
Katab kauni palgekese,
Taewa sinise silmakse.
Koolmeistrele.
Õpetaja, sinu häädus
Enam wäärt kui kõik su täädus.
Lahti, silme ees sul loomus talitseb,
Waata, õpi, kuda tema walitseb!
Kui tahad taime uurida,
Siis wõta üles juurida.
Õpi elust enesest,
Ta on tõsi igawest.
Õpetuse terakene!
Sust saab puu, mis igawene.
Lapsed õpp'wad lahkest' laste käest.
Suured sundwad seda suurest wäest.
Ainult see, mis sa wõid anda,
Wõib sul „oma” nime kanda.
27
Tahad lapsi wiia ülesse,
Astu'warsi alla järele.
Kõik on ühte palmida,
Et wõiks ühes walmida.
Ei laps nii ruttu unusta,
Mis ise kokku punus ta.
Kui sa ainult õpid paha,
Ei sa kohe siis ei lähä;
Wõta see ka südamesse,
Siis lääd õige radadesse.
Esimene päewa walgus
Waimu harimise algus.
Kui eesmalt tuli õhk su suust:
Sa maitsid mahla elu puust;
Kui wiimselt rinda tõstab ta:
Sa jääd ta warju puhkama.
Ma aastat wiis es waleta,
Siis aga rääksin rõõmuga;
Oh, saaksin kätte esimest,
Ma jääksin rahu igawest’.
Waat! sul awaldab su lapse mäng,
Kus ta tulew töö, kus tema säng.
Palju wäärt on õpetus ja tema wiis,
Puudub aga eesmärk, kehwa lugu siis.
Eesmärk on seesmärk.
28
Kui tahad kaewu kuiwata,
Pead soone kinni toppima.
Kaswatus lääb perekonnast laiali,
Perekonda pöörab jälle tagasi.
Puud on noorelt painutada,
Juhan Jukuna juhata;
Palk' lääb katki painutates,
Juhan jambsiks juhatates.
Kaotage laste nutu pisarad!
Wihm on kahjulik, kui lillid õitsewad.
Kõwer puu on õigeks käända,
Aga käändes mitte mäända.
Puu kaswab pikaks tõiste õhinal,
Lühikeseks, kängu jääb ta lagedal.
„Mil armastad sa õpeta'?”
Kui sina hakkad küsima;
„Mil hakkan mina küsima?”
Kui mõte hakkab püsima.
Kooli tuba, kena kewade!
Siia mina istun ilule.
Aga, kewadesed külmad tuuled
Sagest' wõtwad wingu naeru huuled.
Kooliaeg on kewade,
Millal õilmeid nähakse;
Aga õitse, õrnake,
Tahab hoidmist hoolsaste.
29
Kui õilmed ära rikutud,
Siis lõikus lootus kadunud..
Oh nõua wara laste käest,
Et õpiksiwad kõigest wäest.
Kes tööle harjund lapsena,
See pärast laiselda ei saa.
Kui wihm ja soojus ühes nõus,
Siis laabub ruttu taime tõus.
Tahad taime kaswata’,
Tihti teda kasta sa.
Kurjus teeb siin kurja,
Nuhtlus ajab nurja:
Ainult arm siin awitab,
Armust ainult abi saab.
Lähäd oma sahaga
Põldu kündma pahaga:
Sala-kiwid lõhuwad su saha,
Teewad kümme korda enam paha.
Kibe wits on paha laste rohi,
Häid ei seega pahastada tohi.
Ära lapsi ähwarda,
Kui ei täna täida sa.
Pikne kül pilwedes müristab waljust',
Wihm aga äratab taimest kaljust.
Rahe, oh sula sa sadades piiskeks!
Siis sina sigitad, siis teed sa niiskeks.
30
Rahe pole üksi raske
Ta on külm ka ühtlasi;
Sest ei wõi ta kaswa laske,
Rikub taime kõigiti.
Iga asja algusel
Oled koidu walgusel:
Ole koidu walgusel
Iga asja algusel!
Nii kui priske puu end ehib,
Wiibimata kaswab, lehib
Rõõmu päiwil kewadel:
Õpi wara tundma häädust,
Enese ja tõiste säädust,
Kogu wara enesel!
Ükski sind wõi rõõmu randa
Ainult oma kuklal kanda;
Ise pead hoolega
Sinna poole tõttama.
Harjutus kül wältab kaua,
Kaewab mõnel mehel haua.
Ole truu! sa murrad raua,
Tema katab sulle laua.
Mis ei jõua osawus,
Seda jõuab usinus.
Wara jooksgu mehe higi,
Mudu nisu nurm ei sigi,
Sest et sügise on ligi.
31
Wara tööle, hilja woodi,
Nõnda rikkus maija toodi.
Kurbdus kurdab kooli tooli al,
Kui ei ole tahtmist õppijal.
Karastatud saagu tahtmine!
Ta on tera riistaks kõigile.
Tahtmine on töö riista tera,
Ta on lõime lõng ja koe kera.
Mis küünlal taht', see lapsel tahtmine;
Oh sütita neid ikka aegsaste!
Tahtmine teeb mehe meheks,
Teeb ta töö ja teo teheks;
Tahtmiseta mees on loid,
Loidu lõnga sööwad koid.
„Täädus on tahtmise käsi;
On, kellel kumbgi ei wäsi!
„Tahtmised peawad murretud saama!”
Ütle, kas kael peab terweks weel jääma?
Andke oma lastele keelt,
Sest keel äratab meelt.
Kõige armsam ema keel,
Kõige selgem tema meel;
Ema keel on keelte ema,
Sest nii mõgub meeles tema.
Ema keel, isa meel.
32
Mõtle! et sa pead lugema,
Loe! et sa wõiksid mõtelda.
Tahwel on mõtte tahk.
Kui ka rehkendus on külm ja kale,
Tema and on tõsi, mitte wale.
Täädmine, tahtmine, wõimine koos:
Liigub siis laewuke lõbusas woos.
Laulikule.
Laulik, sina oled looja,
Oled ilu ilmal’-tooja:
Õpi loodusest, su emast!
Kõik sind juhib, mis on temast.
Laulik, sina awaldad mull’ ilu,
Wäsimata sa siis sui ja silu!
Mõtted olgu sinul tublid tammed,
Misga sa neid katad — selge siid ja sammet.
Muusika mõnu sul juhtigu sõnu!
Kannelde kahinad kandgu neid süles,
Tõstgu neid tiiwadel täht’eni üles!
Juhtigu sõnu sul muusika mõnu!
Su töö, see õitseb iseeneses,
Ta elu on tal oma rindades.
Ööpik hüüab rõõmuga,
Kuuled sa ehk kuulmata;
Lillid õitswad lustiga,
Waatad sa ehk waatmata:
33
Laulik, lugusi sa loo!
Hiilgwaid tähti ette too!
Kõnni kõrgel, waata maha,
Oh, kes kulda taha!
Sõna on mõtete wäraw,
Sagedast' hiilgaw ja säraw.
Mõnus mõte, see on peiu,
Sõna sõlm — üks kena neiu;
Kui nad käse annawad,
Siis on pulmad ilusad.
Keele tiiwul tõuseb laulik üles,
Kiigub, liigub taewa tähte', süles.
Kaunis lind! siis kaswata neid tiibe!
Siruta ja silu oma siibe!
Laulikul mõte ta mõõtmata riik,
Sõna ta teraw ja pistaja piik.
Kõla rikastaja riimiga
Armastawad sõnad mängida;
Aga nende mäng on ime ilus,
Wiidab mõnus mõte selle wilus.
Lahkes laulus puhas riim
Maitseb nii kui rõõsalt piim;
Aga mõtte selge sisu
Ainult kustutab mu isu.
Sa tegid riimi kena, puhta,
Ja siisgi — sinu laul läks luhta;
Sa säädsid riimi õrrele
Ja jätsid mõtte kõrrele.
34
„Kuh’ ta Iäks?”
Luhta läks.
Sirge ja sile
On wiisak ja wile;
Kange ja kale
Mul puhandab pale.
Kui häädust äratasin ma,
Siis õhkus luule lustiga;
Kui katsin kurja waipaga,
Ta tahtis leegis lõkenda.
Kui sind luuletuse tiiwad
Üle maa ja mere wiiwad,
Ära mõtle kodu pääl’!
Mudu oled warsi sääl.
Kui kotkas tõuseb tuule käes,
Nii tõusku mõte luule wäes;
Kuid käigu kaugel pilwist nad,
Siis waatajad neid näewad.
Kus wõim ja waim on ühes koos,
Sääl wiis ja wägi laulu loos.
Elaw luuletuse wägi
Tõstab kõik, kas olgu mägi.
Ilu teeb imet mu südame sees,
Seisab ta selgeste silmade ees.
Kui kõrged isa mäed,
Ei mõõda sinu käed,
Kuid aga seda näed,
Et nõdrad sinu wäed.
35
Ütle hääd ja ütle wähä,
Ma ta õpin kohe pähä;
Kui sa palju juttu a'ad,
Waewalt kuuljat minust saad.
Kus pilwed paksud, pimedad,
Sääl wikerkaari näha saad;
Kus elu tunnid tumedad,
Sääl tõuswad laulud jumedad.
Nüüd on kõik jo laulu säädjad,
Suured kuulsad kunsti täädjad;
Kui üks kala wõrgu sees,
Kas jo walmis kalamees?
Palju on sul tarwis tääda,
Palju rohkem mõtelda;
Tahad aga kirja sääda:
Pead wähä ütlema.
„Kes laidab lahket laulumeest,
Ei leita head selle seest.”
Ei laida ial laulumeest,
Waid, mis ma leian laulu seest.
Mõtte salmikesed.
Tõsidus ei ole uus:
2 kord 3 on wanast 6;
Wale sagedaste uus:
6 ja 6 on 66.
Mõtlejal kui poleks keha,
Wõiks ta ilmas imet teha;
Aga ainult kehake
Sunnib teda ilmasse.
36
Kuule, ümberpaneja!
Kas sa üks kord sooja 'i saa?
Wanad õunapuud sa tahad ümber istutada.
Soowid temast siis weel õigeid õunu saada?
Sääl on ainus tulus nõu:
Kaewa, kaksa üle jõu!
Alati on sinu weskel
Tulus jahu muutmata;
Aga weske kiwi keskel
Jääwad terad puutmata.
„Kül ta ütleb pika rodi,
Ootan punkti asjata.”
Tal on wana hää nodi,
Mis tal wiga ütelda?
Üsna kaunid kestad,
Aga sees on lestad.
„Kessi kirjutas need kenad lehed?
Awaldage mulle, armsad mehed!”
Sinu poole-mees, kas mälestab?
„Aa, sest on nad nõnda räbalad!”
Kulla mees, sa oled weidi nina tark,
Söögi lauale ei kõlba ahjuhark.
„On mul nina tark, siis pääd wõid imestada;
Ahjuhargiga wõin liha küpsetada.”
Nina peab ainult haisutama,
Pää hääst ja pahast aru saama;
Hakkab nina nendest aru saama,
Peab pää jälle haisu a'ama.
37
Pane tint ja paber kappi!
Jahuta, weel wähä sappi!
Määri pipra pääle wõid:
Siis sa näitad, mis sa wõid.
Üle aru lõhub waru.
„Ei su epigramm tee selget wahet:
Ikka sadab nii kui Türgi rahet.”
Pärast wihma paistab jälle paike,
See on igawene loomu käike.
„Wõrgutama” tuleb sõnast „wõrk,”
Siisgi tema kange, ehk kül wõrk on nõrk.
„Lapsed, pange tähele!”
„Kas siis täht on süüdlane?"
Rikkus rikub,
Waesus waotab;
Kus nemad aga kaklewad,
Sääl sina aega astu’ saad.
See oli sinu rikkus,
Mis sind nii ära rikkus.
Sõnast „kole” tulla „koole”,
Sõnast „suure” tulla „sure”;
Mõru wend! oh mõtle sa,
Et sa wõiksid sureda!
Süda, süüda — süüta!
Mis oleks minul järel mõtelda,
Kui keegi poleks ette mõtelnud?
Kas pean aga järel ütlema,
Mis iganes on ette üteldud?
38
Waim end keeles awaldab,
Waimu keeles tunda saab,
Waim on keele tuum ja taim,
Keel on ise elaw waim.
„Mitte tera pole sinu nisu,”
Ütleb kohus ilma armuta,
„Aga luba on sul oma isu
Kustuta see wõõra toiduga.”
Ilus idu
Kuulutab
Lõikuse pidu;
Sage sari
Tuulutab
Puhtaid teri;
Kindlas kirstus
Seisab
Warandus warjul.
Tulewased tund emata tunnid
Wiitwad waikselt waiba warjulla.
Kuda sina olewikku sunnid,
Nii sul tulewik saab tulema.
Kui olewik sul hoolelik,
Siis tulewik sul tululik.
Tulewik ei tule mitte wastu,
Tema kaswab olewiku seest.
Tahad õnnelikult talle astu’,
Ära lahku õigest õnne teest.
39
Otsi õiget õnne rada,
Armastatud aimuke!
Neid on mitu, mitu sada,
Kõik ei kõlba sinule.
Juhtuwik riisub sult julguse ära,
Rikub su õnnistud õilmete sära.
Mis sinu südames, õitsma see lääb,
Mis sinu rindades, riismata jääb.
Olewik lennates kaugele tõttab,
Rõõmu ja kurwastust tiiwule wõtab.
Kiikugu taewad ja liikugu maad:
Liikmata jääwad me armastus ra'ad!
Mis on loodus säädnud mäele,
Seda ära oota orusse.
Õuna koor, sa oled wäga ilus,
Waatan päikse paistel sind ehk wilus:
Salwan sest sind suure isuga,
Aga — oh! ma wiskan ussi sisuga!
Kotkas lendand kõrgesse,
Kuhu tiiwad teda kannud;
Maast ma waatan järele:
„Sul on loomus tiiwad annud!”
Küllus külwab.
Otsid tõsiduse rada,
Wõta mind ka endaga.
Tulgu eksitust sada:
Sust ei taha lahkuda.
40
„Sa oled minu wastane,”
Nii ütles tõde walele.
Kui wastne wale ära waob,
Siis tõusew tõde ära kaob.
„Ise mees, ise meheke,”
Ise leht, ise leheke,
Ise puu, ise puuke
Nagu päike ja kuuke.
„Kes kannatab, see kaua elab.”
Kes kaua elab, see kannatab.
Sa pidid pea saama toime,
Ja siisgi: sinu töö läks loime.
Kust tuli see? See tuli sest:
Sa kartsid weikest waewukest.
Tahtmine awaldab meest,
Sest tema tuleb su seest.
„Kus walgust, sääl warju,”
Kus õilmeid, sääl — marju.
Maailm on kaalu sarnane,
Kus kerge tõuseb ülesse.
Ei sind hellitada taha waenlane,
Ei sind hellitada tohi sõbrake:
Tülis ja tules sa kaswatad jõudu,
Saad oma siiwadel' suuremat sõudu.
41
Ojud sina wastu jõge,
Siis sind woolas kinni peab;
Ojud sina risti jõge,
Siis sind wesi wiltu weab;
Purjutad ja peri jõge:
Lähäd alla nii kui sõge.
„Mis ma pean siis tegema?”
Wõid jo kaldal kõndida,
Wagusaste waadata,
Selges seisu wees supelda,
Õnne järwes õngitseda.
Mõõk, mis ainult kiidab sõa käike,
Weel ei tää, kus paistab rahu päike.
Inime, kes elab ilmaga,
Weel ei tää, kus päris isamaa.
Kuda pea wait jääb kena kägu,
Nõnda lõpeb iga ilus nägu.
Nii kui mustas mulla pinnas
Õied ellad õitsewad,
Nõnda rõõmurikkas rinnas
Lootus’ luuled lõbusad.
Laine ütles lahkest’ laine wastu:
„Oh, mis rõõmuline aeg meil astu'!”
„Hiilgaw kroon mul pääs, ma tõusen üles,
Pea puhkan sügawuse süles.”
„Mida warem, seda parem.”
Mida karem, seda parem.
Mida rõõsam, seda rõõmsam.
Mida hulgem, seda julgem.
Mida silem, seda wilem.
42
Mida noorem, seda toorem.
Mida sorem, seda torem.
Mida sagem, seda magem.
Mida lähem kaew, seda wähem waew.
Mida laiem õu, seda suurem nõu.
Mida laiem kabi, seda suurem abi.
Mida suurem mõis, seda kõwem köis.
Mida suurem lind, seda kõrgem hind.
Mida kallim kala, seda parem pala.
Mida parem rasu, seda suurem kasu.
Mida suurem hoid, seda rohkem koid.
Mida suurem jagu, seda laiem magu.
Mida raskem töö, seda waiksem öö.
Mida kitsam, kehwem põld,
Seda sandem saan ja tõld.
Mida kitsam kirstu laud.
Seda awaram su haud.
Mida suurem koidu walgus,
Seda suurem jõud mul jalgus.
Mida suurem seina pragu,
Seda rohkem küti hagu.
Mida enam kotis raha,
Seda rohkem majas paha.
Mida rohkem kaupa poodis,
Seda kehwem uni woodis.
Mida jämem warga kael,
Seda lühem wõlla pael.
Sisu.
Lehek.
1. Isamaale, ilusale............................................................. 3
2. Õnnesoow isamaale....................................................... 3
3. Kaunid warandused...................................................... 6
4. Siis elan jälle isamaal..................................................... 6
5. Isamaa............................................................................ 7
6. Meie meri....................................................................... 8
7. Laine ladwal.................................................................. 8
8. Lõbus laulmise koht....................................................... 9
9. Lillike, linnuke, rinnake............................................... 10
10. Mälestuse puule........................................................... 10
11. Waese lapse laul........................................................... 11
12. Karjatse laul................................................................. 12
13. „Wana kandle” kaunistajale......................................... 12
14. Tarwastu laulu-koori lipule.......................................... 13
15. Turnija laul................................................................... 14
16. Kääpa jää minek.......................................................... 15
17. Wanemuine.................................................................. 18
18. Waskjala silla piiga...................................................... 25
19. Koolmeistrile............................................................... 26
20. Laulikule...................................................................... 32
21. Mõtte salmikesed......................................................... 35
H. Laakmann’i ja W. Just'i (pagar Hoffmann'i majas wene poodide wasta) Eesti raamatupoodides, nii kui E. J. Barow'i (Tartus ja Willandis) ja Th. Hoppe Saksa raamatupoodides, meie trükikojas Konditor Borki majas, raadikoja kõrwal Tartus, ja ka Schnakenburg'i trüki, ja kiwitrüki-kojas. Marstalli-uulits Nr. 5 Riias ja pääle selle weel Kluge ja Ströhm'i, Wassermanni ja Nasthali juures Tallinas. Jakoby & Co.: Pernus. Seidelbera: Paides J. Winker: Rakweres. M Rudolff: Walgas. Th. Lange: Kuresaares. Põdder Narwas. Trey: Wolmaris ja Wolsram'i juures Pihkwas on saada
Abelliino, suur bandiit ehk eluwõtja. Hind 16 kop.
Adwokat tohtri ametis. Lustmäng neljas waatuses. H. 25 k,
Ameerika metsades. Hind 16 kop.
Ärakadunud poeg. Wiis jutlust saksakeelest ümbertõlkitud. Hind 25 kop.
Bosko Kunstükid. Hind 15 kop.
Eestirahwa õhtone juttustaja. Hind 12 kop.
Eesti, Liiwi ja Kuura maa ajalugu. Muistest ajast meie ajani. Hind 60 kop.
Essimene noor juttomees. Hind 25 kop.
Iggapäiwane koddone Jummalatenistus. Hind 5 kop.
Ilus Mageloone. Wäga armas ja hale jutt noore ja wanale jutustanud. Hind 10 kop.
Josep Haideni ellokäik. Üks illus jut. Hind 20 kop
Jutustused Wenemaalt. Hind 20 kop.
Kaks sõjawangi. Hind 20 kop.
Kalewi poeg. Üks ennemuistene Eesti jut. Kaheskümnes laulus. Kolmas trük. Hind 1 rubla 20 kop.
Kassuline kögi- ja majapiddamise ramat. Hind köidetud 1 rubla 20 kop.
Klein estn. Handgrammatik. Hind 50 kop.
Kodu-kool. Esimene raamat. Hind 25 kop.
Kodu-kool. Tõine raamat. Hind 25 kop
Kooli-kaart, Liiwi-, Eesti- ja Kuura-maa. Saksa-, eesti- ja läti-keeti. Hind 20 kop.
Kooli-seina-kaart. Liiwi-. Eesti- ja Kuura-maa. Saksa-, eesti- ja läti-keeli. Lakeeritud ja rulli pandud. Hind 5 rubla 50 kop. Linase riide pääl mapi sees. Hind 4 rub. 50 k.
Kooli-teadus. Hind 30 kop.
Kulla wõimus. Hind 20 kop.
Lagle Leno laul. Hind 3 kop.
Lehekuu õied. Hind 18 kop.
Lille põõsas ehk elu ja armastus. Hind 10 kop
Loomise saladused. Hind 6 kop.
Mesilastest ning nende pidamisest. Hind 30 kop.
Metsa roosid. Lille põõsa ehk elu ja armastuse tõine jagu. Hind 8 kop.
Mo Isamaa. Hind 15 kop.
Mõistlik majapidaja ja laste kaswataja. Hind 50 kop.
Nalja Sõber. Hind 18 kop.
Neegri kuningas Kambuda. Hind 12 kop.
Neljas Eesti juttotooja. Hind 18 kop.
Neljas Eesti laulutooja. Hind 18 kop.
Oberon, ehk see wägew waimukuningas. Hind 20 kop.
Öitsi Ööpik ehk Naljakad laulud, noorde poiste ja neiudele. Hind 8 kop.
Õppetus kuida sa wõid rikkaks saada. Hind 12 kop.
Piibli salmid katekismusse seletusseks. Hind 12 kop.
Saksakeele õppimise juhhatamine. Tõine trük. Hind 25 k.
Särane Mulk ehk sada wakka tangusoola. Hind 40 kop.
Sioni meetilgad ehk süddame toidus. Tõine jagu. Essimene ja tõine pool. Hind 40 kop.
Sõa sannum ja terretamine ehk 10 kaunist laulo sõa ajal. Hind 7 kop.
Tuletorn. Üks kurblik näitemäng kahes waatuses. H. 50 k.
Üks assi on tarwis Uus jutluse ramat. Hind köitmata 1 rubla 60 kop., köidetud 2 rubla.
Üks ramat wannast rahwast. Hind 5 kop.
Unenägude seletaja. Kõik öösiste nägemuste, wiirastuste ja unenäude proowitud seletused. Hind 15 kop.
Uus saksakeele õppimise-ramat marahwale. l. jagu. Tõine trük. Hind 30 kop.
Uus teekäia ramat, kus sees on ilmalikud näggemissed aga waimolikud tähhendamissed. 3. jaggo. Hind 20 kop.
Wabaduse wõitlused. Historialik jutustus Hispaniamaa kaheksamast aastasajast. Hind 24 kop.
Wanne ja õnnistus. Kurblik näitemäng, kahes waatuses. H. 60 kop.
Weike jutto ramat, kus sees on nelli kentsakat jutto H. 10 k.
Weike külwimees. Hind 40 kop.
Weike makele sannaramat. Hind 90 kop.
Wene-Saksa-Eesti keeli kõneajud. nende keelte rutuseks kättesaamiseks. Hind 60 kop.
Willandi Jutupuhuja. Neli imeliku tõeste sündinud lugu. Hind 12 kop.
Willandi laulik. Tõine parandatud trük. Hind 25 kop.
Willi. Jutustus Ameerika maalt. Hind 24 kop.