George Orwell (1903-1950)

George Orwell (tegelikult Eric Arthur Blair) sündis Indias Bengalis, vaesunud kodanlasperekonnas. Tema isa oli Briti koloniaalvalitsuse ametnik ning ema Prantsuse päritolu kaupmehe tütar. Koos oma vanematega Inglismaale tagasi pöördununa läks Orwell 1911. aastal Sussexi internaatkooli, kust sai stipendiumi, et minna edasi õppima Etonisse. Sinna jäi ta aastateks 1917–1921. Etonis tegi Orwell ka oma esimesed kirjanduslikud katsetused.

Ülikooli mineku asemel otsustas ta käia oma vanemate jälgedes ning asuda riigiteenistusse. 1922. aastal sai Orwellist politseiülem Birmas. Esialgu näitas ta end seal eeskujuliku ametnikuga, kuid pettus peatselt Briti koloniaalvõimu šovinismis ja omakasupüüdlikkuses. 1927. aastal otsustas Orwell politseiülema kohast loobuda ning hakata kirjanikuks. Oma varasema kolonialistirolli pärast häbi tundes elas ta mitmeid aastaid hulkurina Londoni ja Pariisi slummides ning tegi juhutöid.

Need kogemused andsid Orwellile materjali tema esimese romaani „Pariisi ja Londoni heidikud“ („Down and Out in Paris and London,“ 1933, e. k. 1995) jaoks, mis saavutas mõningast edu. Oma iseloomuliku käekirja leidis Orwell järgmises romaanis „Birma päevad“ („Burmese Days,“ 1934). Seal kasutas ta sedasorti peategelast, mis sai iseloomulikuks pea kogu tema järgnevale loomingule – tundlikku ja kohusetundlikku, teistest isoleeritud indiviidi, kes sattub konflikti teda ümbritseva silmakirjaliku ja repressiivse ühiskonnaga. Sarnane indiviidi ja ühiskonna vastanduse temaatika esineb ka Orwelli järgmistes romaanides „Kirikuõpetaja tütar“ („A Clergyman’s Daughter,“ 1935) ja „Hoia liilia lehvimas“ („Keep Aspidistra Flying,“ 1936).

Orwelli vastumeelsus Briti imperialistliku poliitika vastu peegeldus tema enda poliitilistes vaadetes. Aastatel vahetult pärast Birmast tagasi pöördumist pidas ta end anarhistiks, kuid 1930. aastatel võttis omaks vähemradikaalsed sotsialistlikud vaated. Isikuvabaduste veendunud pooldajana ei liikunud ta siiski edasi kommunismi juurde, nagu seda tegid paljud tema kaasaegsed. Oma esimese otseselt poliitilise sisuga raamatu kirjutas Orwell 1937. aastal. Omaenda hulkuriaastate kogemuste varal käsitles ta seal terava kriitilisusega Põhja-Inglismaa kaevurite sotsiaalseid olusid.

Samal aastal läks Orwell kodusõjas Hispaaniasse. Esialgu pidi temast saama sõjakirjasaatja, kuid ta liitus peatselt vabariiklike vägedega ning võitles Aragoni ja Terueli rinnetel. Teruelis sai ta tõsiselt vigastada. 1937. aasta mais pidi ta kommunistide vastu võidelnuna oma elu pärast kartes Hispaaniast põgenema. See kogemus tekitas temas eluaegse viha kommunismi vastu, mis esmakordselt väljendus tema raamatus „Austusavaldus Katalooniale“ („Homage to Catalonia,“ 1938).

Teise maailmasõja alates Orwelli sõjaväeteenistusse ei võetud. Sõja ajal töötas ta esmalt BBCs ning seejärel vasakpoolse ajalehe Tribune kirjandustoimetajana. Sel perioodil kirjutas Orwell väga palju nii kirjanduslikel kui poliitilistel teemadel.

1944. aastal lõpetas Orwell oma jutustuse „Loomade farm“ („Animal Farm,“ e. k. 1988, 2002), loomamuinasjutu kujul esitatud poeetilise allegooria Vene Oktoobrirevolutsioonist ja Stalini võimuletõusust. „Loomade farm“ tegi Orwelli kuulsaks ning oli ka rahaliselt edukas.

„Loomade farmi“ edu varjutas aga Orwelli viimane raamat, 1949. aastal ilmunud „1984“ (e. k. 1990, 2002), stalinismi ja natsismi võidukäigust inspireeritud düstoopiline hoiatusromaan totalitaristlikust ühiskonnast ning selles elava indiviidi võimetusest pääseda valitseva re�iimi totaalse kontrolli alt. Võib öelda, et just Orwell andis suure osa mõistestikust, mida hilisemal ajal on totalitarismi kriitikas rakendatud, m. h. käibeväljendid nagu „suur vend“ ja „mõttepolitsei“. „1984“ kirjutas Orwell juba raskelt haigena. 1950. aastal suri ta Londonis tuberkuloosi.

 

Kasutatud faktiallikas: Encyclopaedia Britannica Online, Academic Edition

 

Kirjandust:

George Orwell, „Loomade farm; 1984.“ Tõlkinud Tõnis Arro, Tiit Kusnets, Mati Sirkel, Rünno Vissak. Tallinn: Tänapäev, 2002

George Orwell, „Kummardus Katalooniale.“ Tõlkinud Rein Saluri. Tallinn: Tänapäev, 2006

George Orwell, „Pariisi ja Londoni heidikud.“ Tõlkinud Sirje Veski. Tartu: KRK, 1995

George Orwell, „Valaskala kõhus.“ Tõlkinud Udo Uibo. Tallinn: Vagabund, 1995

Jeffrey Meyers, „Orwell: ühe põlvkonna painav süütunne.“ Tõlkinud Lia Rajandi. Tallinn: Varrak, 2005

 

Mart Kuldkepp

Seotud materjal

Sündmused (1)