Õnn ja töö
Näitemäng lauludega 4 waatuses.
Kirjutanud A. Weizenberg
Jurjewis.
Hermann´i trükikoja trükk ja kulu.
1901
Hermanni trükikoja raamatukauplusest
suurel hulgal ja üksikult on saada:
kop.
Anna Haawa luuletused 20
Anna Haawa luuletused kuldköites 2. jagu. 1.20
Auulane ja Ülo. Jutt Eesti muistsest ajast.
Põnew ajalooline jutustus. K. A. Hermann 10
Ameti poolest kosilane. Ed Wilde 20
Armastuse keeled. H. Prants 20
Aleksander Läte segakoorid I. anne 40
Boeride lipu all 35
Eesti kirjanduse ajalugu. Dr. Hermann. Köidetud 2.50
Esimese Läänemaa laulupidu laulud. Miina Hermann 35
Eesti keele Lause õpetus. Dr. K. A. Hermann. 40
Eesti kodu. W. Reiman 10
Eesti Piibli ümberpanemise lugu. Meie Piibli 150.
aastase juubeli mälestuseks kirjutanud
W. Reiman, Kolga-Jaani õpetaja. Teine trükk 20
Fridtjof Nanseni reisijuhtumised Põhja-Jäämere
jääl ja pimeduses. M. Neumann.
I. ja lIl. à 20 kop., II 30
Ihnus. Moljeeri naljamäng neljas järgus. P. Toom. 20
Jaani öö. A. Kaljuwald 10
Ilu hääled. Kooli, kiriku, kodu ja pidu noodiraamat.
Dr. K. A. Hermann 30
Juula. J. Pärn'i jutt noorele rahwale ja teised õpetlikud
ja lõbusad lugemised 20
Ilma süüta. M. Barad'i järele P. Grünfeldt .. 05
Krimmi õied. G. Kalmusaar. I. II. ..... à 30
Kuda peame laulma? K. Kuhlbusch 10
Koka-raamat 1331 õpetusega. Jaan Koor.
Kõwasti poogitud 1.00
Kibuwitsa õied. Teine anne. Luuletanud Elise Aun 20
Külmale maale. Kirjutanud Ed. Wilde 30
Kodumaa marjad. J. S. Rotaalia 1.50
Kodumaa kalad. J. S. Rotaalia 1.00
Kodulaste raamat. J. Bergmann 20
Külaleib. Õpetlikud lugemised wanast ja uuest ajast.
H. Prants 20
Kirikute raamat. Rahwa jutud kirikute ehitamisest.
M. J. Eisen 10
Õnn ja töö
Näitemäng lauludega 4 waatuses.
Õnn lõbudes on küll ehk saadaw
Kuid aina tegudes on tema jäädaw
Kirjutanud A. Weizenberg
Jurjewis.
Hermann´i trükikoja trükk ja kulu.
1901
Дозволено цензурую. Юрьев 15 августа 1901 года.
OSALISED.
H i n d r i k H a n s u p o e g, rikas päriskoha omanik.
A n n, tema naene.
M i i n a, nende tütar.
H a n s, Miina poeg.
J a a n, nende sulane.
K r õ õ t, nende tüdruk.
P r i t s H i n d s o n (kadakasaks)
J ü r i, Hansupoja moonamees.
K a d r i, tema naene.
E e w a, nende tütar.
M a d i s, hää naaber.
W a l l a w a n e m.
K o h t u m e e s ja siis weel kaastegelased, lauljad ja seltsilised.
Esimene waatus Hindrik Hansupoja majas (wõi aias). Teine waatus Jüri majakeses. Kolmas waatus jälle Hindriku majas. Neljas waatus sessamas majas, kus aga nüüd juba Jüri peremeheks on.
Esimene waatus.
Hindrik Hansupoja elumajas.
Esimene etendus.
Hindrik, Ann, Miina, Prits ning lauljad.
[Noot koos tekstiga lk 5-7]
Allegretto
A. H.
Sdn. K. A. H.
1. Meie Mihkel mullu juba
pidi kosja minema,
pidi kosja minema,
aga polnud pruuti teada,
mis ta pidi tegema,
mis ta pidi tegema?
2. Ülemullu Mihkel muidu
oleks saanud joonele,
oleks saanud joonele;
aga ajad olid kallid, –
asi jäi siis pooleli,
asi jäi siis pooleli.
3. Mitu aastat enne seda
Mihklil ikka õnnetus,
Mihklil ikka õnnetus;
millal saan ei saanud walmis,
millal muidu äpardus,
millal muidu äpardus.
4. Nõnda´p siis need ajad läh´wad,
hallakas ju Mihkli pää,
hallakas ju Mihkli pää;
iga talw ta kosja ehib,
nõuu ei ial korda läe,
nõuu ei ial korda läe.
5. Mihkel, Mihkel, mina usun,
peiuks jääd sa igavest,
peiuks jääd sa igavest;
ialgi ei too sa koju
endal kallist kaasakest,
endal kallist kaasakest.
Anna Haawa
(Laulu lõpul naerawad kõik ha ha ha ha, ja hüüawad: Rumal Mihkel, ei oska omale pruuti kosida.)
8
Prits (wõtab Miina ümbert kinni ja ütleb): Mina aga seda küll mõistma! (Kõik laksutawad käsi ja hüüawad) Hurra!
(Hindrik ning Ann, kes kõrwal istudes oma keskel näiwad rääkiwat, awaldawad rõõmu noorte inimeste upsakusest ning püüawad uhkustades näpunäitamise waral üksteise tähelepanemist oma terawa waimuga tütre pääle juhtida.)
Eewa astub sisse ja toob Miinale ta tellitud tööd, mõned naesterahwa riided ja pitsid, ühe korwikesega kaasa. Ta terwitab weidi kummardades ja ligineb siis Miinale.)
Teine etendus.
Eewa ja endised.
Eewa: Miina, ole lahke ja waata, kas ma siin oma tööga sinu rahulolemist ära olen teeninud.
(Miina waatleb, ja teised tulewad ka Eewa töösid ja pitsisid waatlema ja neid pitsisid Miinale proowima.)
Esimene: Oh mis ilus!
Teine: Wäga kena!
Prits: Ah wie üps!
(Kui teised jälle kaugemale läewad, jääwad Miina ning Eewa üksinda.)
Miina: (nagu oma wahel Eewale): Kuule Eewa, sina ei peaks minuga ju ometi nii wäga lihtlabaselt ümber käima ning ühtepuhku minu nime nimetama, ja sedagi wõõriti. Minu nimi ei ole enam Miina, waid Minna, sest seda soowib minu peidmees sääl, herr Hindson.
Eewa (Imestades kaunis kõwasti): See kadakasaks sääl, sinu peidmees!?
Miina (wiskab Eewale pitsidega wastu silmi): Aha! Sina julged minu peigmeest teotada!?
(Kõik astuwad nüüd Eewa kallale, ka Miina wanemad liginewad sinna poole.
Eewa käest rebitakse ta korw ära, ta wisatakse wälja ja pillutakse ta tööd temale tagajärele. Nüüd astub Jaan, kes hiljem oli sisse tulnud ja seda tegu ju eemalt oli waadelnud, ligemale.)
9
Kolmas etendus.
Jaan (oma peremehele): Auus peremees, miks Teie sarnast tüli omas majas sallite, kus juures üks waene tüdruk nõnda põlastusega wäljawisatakse, nagu see siin nüüd sündis?
Hindrik: Kuula poissi, wõi sina, Jaan, tahad siis mind tulla õpetama? Kas sina oled siis peremees wõi mina? Kas seesama tüdruk ise ei andnud selle ootamata tülile põhjust!
Jaan: Ei mitte nii, armas peremees, mina olen Teie alandlik ning sõnakuuleline sulane, aga selles tükis ei wõi mina Teiega ometi mitte ühes nõuus olla. Eewa on auus tüdruk, ta ei ole kudagi seda laimu ning teotust ära teeninud, mis temale nüüd siin osaks sai.
Hindrik: Ja ometi on tema süüdlane! Mõtle ometi, tema julges seda noort herrad sääl, minu tulewast wäimeest, kadakasaksaks nimetada!
Jaan: Ah! nii seisawad asjad? No kui sel mehekesel siin majas midagi ütlemist peaks olema, siis pole ma enam Teie sulane. Sarnase kadakasaksa-linna-hulguse pärast peaks auus tüdruk naeruwääriliseks tehtud ning teotatud olema!?
Hindrik: Kuda sa julged seda rääkida!? Wälja!
(Kõik tormawad nüüd Jaani kallale.)
Jaan (hüüab aga oma rusikat ülesse tõstes): Kellel oma elu armas on, see hoidku ennast eemale! Mina lähen ise wälja ja ei lase ennast mitte sarnasel linna wurledel wälja wisata. (Jaan läheb wälja.)
10
Neljas etendus.
Hindrik: Seda peaks minu majas ette tulema! (Ütleb siis lauljatele:) Lapsed, Teie wõite nüüd minna, jällenägemiseni (siis käänab ennast Prits'i poole). Palun andeks, armas Prits, et minu sulane nii pööraselt sind püüdis teotada!
Prits: Ei see wiga, ei see wiga keski, mina olema harjunud rumalusena inimesena.
Ann (oma mehe poole): Waata, kui wiisakalt ta räägib (siis Pritsu poole pöörates.) See on ju wäga ilus sinust, armas Prits, et sa sarnasest toorusest midagi wälja ei tee. Jaan on nüüd kord säärane Eesti Mats, kellel peenemad kombed puuduwad.
Prits: Armas Sweegermama, ära karda minule midagi. Toorust ei woorust mul ei olema, aga mu soontes tuksuma Deits Blut. Teie seltsis ma ei pelgama Eesti Matsisi sugugi. Nad olema ju nii hulluna, et ei lähema ukse otsima kui tahama wälja minna ilma waatama, waid tormama otseteel peaga seinast läbi teisele poole wälja. Saab siis pea märjaks, siis sadama wihma, kui mitte, siis olema hea ilm.
Ann: Aga, armas Prits, ega sina ometi ei mõtle, et kõik eestlased nii hullrumalad on?
Prits: Seda mitte, ei kaugeltgi, Sweegermama, olete Teie ju head inimesed, ning kõige pealt Teie Tohter Minna, kellega mina wististi õnnelik saama olema. (Wõtab Miina ümbert kinni.) Minu wanema olema ka Eestlasena olnud, aga minu soondes olema wist Deits Blunt. Ma olema ju Peterburis elamas olnud, ja Riias ning Wõrusgi käinud ja olema ilmas palju näinud ja kõik kunstid ära teinud. Nüüd ma olema meie Universiteedi liinan kõigesuurema kaupmehe Bukanuhwi juures esimesena sellina.
Hindrik: Ja Prits, sa oled küll wist palju näind ning õppinud, aga sinu maakeel ei taha mulle
11
sugugi meeldida, see läheb sinul just kui karkude pääl edasi.
Ann: Oh Hindrk, mis sina nüüd nii räägid, eks meie harjume ning üksteisest õpi!
Prits: Ja Sweegerpapa, sinul õigus olema, ja siisgi olema asjal ka tõine külg, sest aig kõik asjad muutuma. Kui Teist kedagi nii palju nädalisi, kuusi ning aastasidgi linnas wiibima kui mina, päälegi linnades, kus kõik keeled: Pudapikid, Voerisitid, Kinesi ning Japuneesi keeled räägitakse, siis Teil ei olema maakeelest enam haisugi järele jäänud. Ja teiseks, ei woima Eesti keelt mitte wana wiisi edasi rääkima, sest ta ei olema sugugi õige, teda pidama täiendama ning ilustama, ehk muidu ta kaduma õige pea ilmast wälja.
Miina: Aga Prits, see ei näita minule ometi mitte meeldiwat, siis on ju linnades just kui Pabeli torni ehitamise ajal kõik keeled läbi segi. Kas meie Eesti keel teiste keelte kohta siis wististi nii waene ning sant peaks olema?
Prits: Ei sugugi, Minnakene, aga siisgi Deits klingima parem. Sellest saad sa siis paremini aru, kui meie Jurjewis oleme, sääl õppima sa pea keele ära ja siis woime meie mõlemad Deits prechen.
Miina: Sääl ometi ka maakeelt räägitakse?
Prits: Ja muidugi, nii palju kui sina seda soowima, aga mina seda küll nii wäga ei soowima, sest kõik prostoi inimesed kõnelema maakeelt ning peenemad saksad prechen üksnes Deits.
Miina: Kes need prostoi inimesed siis on?
Prits: Oi Minnakene, sina unustama ju ära, kas Jaan ei olnud küll prostoi mind wastu?
Miina: Ja, Jaan oli küll jäme sinu wastu (See siis ongi wist prostoi?).
Prits: Ja siis, Eesti nimed ja sõnad kudas nad klingima: Mats ja müts, pütt ja patt. Wuich! das klinstema ja wirichterlich! Waata, mu kallike, kas Minna ei klingima mitte parema kui Miina?
12
Miina: See wõib küll olla, mina sellest aga weel suurt aru ei saa.
Prits. Kuulge Sweegerelterid! Kas Teie ei woiks omast nimest ka ehk midagi ilusat wälja tegema? Kas Hansuson ei olema palju ilusam kui Hansupoeg? Ka minu wanemate nimi oli Hindupoeg, aga ma panin nime lõpuks poja asemele saksa soonu – ning waata Hindson, ning sellega saksanimi, oligi walmis.
Kõik ilma parandused olema ju wäga aegapidi edasi läind.
Ann: Ei seda ilmaparandust ma küll ei soowiks. Meile wanadele inimestele on meie wanemate nimi hää küll, aga minu tütre nimi muutub ju muidugi kui ta sinu naeseks saab.
Prits: Ja muidugi proua Hindson! sellest olema minule küll. (Ta wõtab Miina ümbert kinni, kõik rõõmustawad.)
Miina: Kas linnas ka nii ilus on, kui meil siin maal?
Prits: Oi Minnakene, sääl olema meie kui taewas. Sääl pole mitte enam tõprid, elajaid ega sigu, waid üksnes inimesi. Iga uulitsa nurga pääl istuma sääl saianaene, saiakorw nina all, kust igaüks wõib kringlid ning kõiksugu saiasid wotta ning süüa, nii palju kui kõht wastu wõtab.
Miina: Aga looduse iludus maal on ju ka midagi wäärt.
Prits: Ja muidugi olema loodus ilus, seda ma imestama siin iga päewi. Eila käisin ma patseerimas ja nägemas, kus sead porise wee sees suplema ja omale muda ülepää ajama kui hullud, mis mind immestama panema. Kuldsed päikese kiired tegema selle pildi weel iseäralikult ilusas ja minus ärkas üks imelik iseäralik liigutaw, mälestuse tundmus ja mina mõtlema, „Siin olema mina ju just kui kodus.“
Miina: Kas Sina sääl ligidal jões ka meie anesid ning partisid ei waadelnud?
13
Prits: Ei, neid ma ei näinud.
Miina: No Prits, siis läheme nüüd, ma tahan sinule meie looduse iludust näidata.
Prits: Ja muidugi, aga lubama, et ma enne wanematele „Adjö“ ütlen. (Käänab enda wanemate poole). Teie lubama ju, armsad wanemad, et ma Teie tütrega patseerima lähen?
Ann: Ja muidugi, meil on ju sinu wastu täis usaldus.
(Prits ja Miina lähewad).
Wiies etendus.
Ann: Waata Hindrik, kui wiisakas ja hää see Prits on.
Hindrik: Wõib olla, et tal oma jagu wiisakust ja häädust ka on, mina aga ei wõi küll sugugi rõõmu tunda, et ma oma tütre ühe tundmata mehele olen lubanud.
Ann: Aga, Hindrik, mis siin juures wõiks siis karta ning meie tütre õnne kohta kahtlust olla? (Sisse astub Madis).
Kuues etendus.
Madis: Armsad naabrid, mis Teie siin nii palju kära ning tüli teete, mis Teie majas seni mitte sugugi pole ette tulnud.
Hindrik: Ka sinu kõrwu on see siis ulatanud, armas naaber. Kahjuks on siin küll weidi tülitust ette tulnud, kus juures küll üksnes minu sulane Jaan süüdi on, kes ka tänapäewast minu teenistusest lahti peab olema, sest ta on minu tütre peidmeest kadakasaksaks sõimanud.
Teine waatus.
Pühapäewa hommikul Jüri elumajakeses, tema sünnipäewal.
Esimene etendus.
Jüri , Kadri.
Kadri (teeb akna luugikesed lahti, kust hommikune walgus sisse paistab, ja siis käänab enda oma abikaasa poole): Täna on ju sinu sünnipäew Jüri, soowin siis sinule õige hääd õnne sinu sünnipäewaks ning uueks eluaastaks. Jumal andku, et sinul sel aastal ju korda läheks ise omale kohakest saada nõnda, et meie ju teiste teenistusest lahti wõiksime saada.
Jüri: Ma tänan sind armas naene. Ilus see küll oleks, kui Sinu soowid täide läheksiwad, sest sedasama soowiksin ka mina, ning üleüldse sinu pärast. Aga kui see siisgi weel ei peaks korda minema, siis wõime ju ometi weel weidi oodata. „Aega pidi asjad käiwad.“ Waata kui ilus päew täna algab, ja just pühapäewal juhtus seekord minu sünnipäew, kus meie tööst priid wõime olla, kas ma ei ole õnnelaps? (Kusgil ees toas wõi wäljas kõlab laulu hääl sünnipäewa-lapse auuks.)
18
[Noot koos sõnadega lk 17-18)]
Laul segakoorile
A. H.
sdn. K. A. H.
Moderato
Mu südames on pühapäew,
On waikne rõõm ja rahu.
Ei siit maailma kära hirm
Sääl eksitama mahu.
Mu jumal on mu lähedal,
Ta õiget teed mull´ näitab.
Kui elu rist liig raskeks läeb,
Siis ikka jälle aitab.
Mu jumal on mu lähedal:
Ma olen tema warju all
Kui laps, kes isa süles.
Ma kaugel taewast lahti näen.
Oh kui ju ükskord sinna saan
Küll wõib see õnnis olla.
19
Teine etendus.
(Laulu lõpul astuwad Eewa ning lauljad sisse, Eewal lilled käes,
kellega ta oma isale õnne soowib.)
Eewa: Isake, soowin, et sinu õnn sel aastal nii õitseks, kui loodus ise, kes nüüd suwe ehtes hiilgab, mida ka need lillekesed siin tõendawad. (Annab lilled isale.)
Hindrik: Ma tänan sind, mu armas laps, sinu ilusa soowi eest. On ju meie õnn meile kõigile kolmele ühine, mis ühele hää, see teisele armas, (Annab lilled Kadrile). Kadri, sina wõid need wõtta. Mina lilledest suurt lugu ei pea, aga see laul oli minule wäga liigutaw, ja ma tänan Teid kõigest südamest. Ka mina wõin seda nüüd ütelda: „Mu südames on pühapäew, on waikne rõõm ning rahu.“ „Meie kõik soowime õige hääd õnne,“ hüüawad lauljad ning lähewad ära, Aga Jaan, kes lauljatega ühes oli, jääb sinna. Ka Kadri ning Eewa lähewad wälja).
Kolmas etendus.
Jüri, Jaan ning Kadri.
Jüri: No Jaan, siis oled sina ka meie poole jõudnud, et sa küll enam meie ligidal ei ela. On ju kaua aega sellest mööda, kui siit meie talust ära läksid.
Jaan: Kolm üks pool aastat.
Jüri: Kolm üks pool aastat! Ja nii need ajad ning asjad lähewad. Olime ju ikka hääd naabrid. Kahju et siit meie talust ära läksite.
Jaan: Ja kahju küll, sest ma ei armasta mitte kohtasid wahetada, aga siisgi, et see nüüd nii pidi minema, ei wõi ma oma kohta seda mitte kahjatseda, sest mina olen oma kohaga wäga rahul, ka saan mina sääl rohkem palka. Aga wäga kahju, et minu endisel
20
peremehel Hindrikul ise asi õige pahasti pidawat minema.
Jüri: Ja temal läheb küll pahasti, ning see on tõesti kahjatsemise wäärt. Kõik seda õnnetust on tema linnaelu armastamine ning tema tütremees temale kaela saatnud.
Jaan: Seda ma arwasin ju siis, kui ma temast lahkusin, et see pagana kadakasaks neid õnnetusesse saab widama.
Jüri: Ja seda ta on ka teinud, sest kõige päält oli seesama linna hulgus nende õnnetuse põhjuseks, kellest nad omal ajal nii suurt lugu pidasiwad. Kõik oma wara on ta oma tütre ning tütremehe pääle ära kulutanud, nii et tema päriskoht enam tema omaks ei wõi jääda, waid pea haamri alla langeb. Ka waremalt ei edenenud tema ettewõtted mitte wäga hästi, sest tema polnud mitte töö armastaja.
Jaan: No, tööd küll wist keegi suurelt ei wõi armastada.
Jüri: Ja siisgi wõib inimene üksnes töö ning tegewuse waral õnne ning lõbu leida, mis laisklejatele ning lõbu tagaajajatele ilmasgi osaks ei wõi saada. Ka sina wist armastad tööd, et sa küll ise seda tahad salata?
Jaan: Mõnikord küll ehk wõib töö minule armas olla, näit. kui peremees on hääs tujus, ja mina ka, siis on mõnikord minul siisgi ikka parem meel, kui ma hobuse adra eest lahti wõtan, kui siis, kui ma ta adra ette panen.
Jüri: Jah, seda ma usun, nõuab ju ka loodus oma õigust, sest kui inimene wäsind on, siis ta igatseb ka puhkust. Ka ei wõi teise teenistus ilmasgi nii armas ning lõbus olla, kui ise peremees olla ning oma tööd edendada. Aga siisgi, on peremees hää, ja ei tee oma sulasele ülekohut, siis wõib ka teise tööd häämeelega edendada ning sääl juures ka oma jagu
21
lõbugi leida, nagu sa ju ise ütled: „On peremees hääs tujus, siis oled ka sina hääs tujus.“
Jaan: On aga peremees paha, siis wõib sulase elu küll ehk wäga wilets olla.
Jüri: Ka seda tuleb siin patuses ilmas küllalt ette, sest inimesed ei ole inglid, ning nad ei ole mitte ikka ilma tujudeta, aga siis on ju ka igaühel tee lahti edasi püüda ning tööstada, et ta ise peremeheks wõiks saada, ning siis seda suurema häämelega oma tegewust edendada,
Jaan: Ka seda olen mina mõtelnud, ja ma soowiksin seda kõigepäält sinule, sest sina ning sinu omad armastawad tööd, ning siis, kui Teie oma kohal oleksite, saaks töö Teile weel palju armsam olema. – Kas sa ei wõiks Hindriku kohta omale omandada, mis nüüd ligemal ajal oksjoni wiisi ära pidawat müüdama?
Jüri: Kudas see wõib wõimalik olla? Ma waatlesin küll ju waremalt, enne kui ma siia moonameheks tulin, ühte wäikest kohakest wõtta, sest minul oli ju weidi raha korjatud. Aga et sarnast kohta mitte saadawal ei olnud, siis wõtsin, et mitte oma korjatud kopikaid ära kulutada, selle teenistuse. Et meie nüüd kõik, igaüks oma moodi, töötame, siis oleme ka siin weidi juurde korjanud, siisgi pole sarnase koha pääle mõteldagi, sest minul pole mitte enam kui umbes 1000 rubla, kuna see koht ju wähemalt 4000 rubla maksma pidawat.
Jaan: Aga kui Sina poole sellest summast, 2000 rbl. wõiksid ära maksta, siis ehk wõiksid küll katsuda seda kohta wõtta, sest selle hää koha pääl, teie hoolsa tegewuse tõttu wõiks Sinul küll ehk wõimalik olla pea omad wõlad ära maksta.
Jüri: Ja muidugi, siis küll wõiks wõtta, sest see koht on hää. Aga kes minule usaldab see 1000 rbl. lainata? Ja siis oleks weel wähemalt 500 rlb. tarwis, et ainulikud asjad soetada ning nii, et siis siin talukohaniku elu wõiks algada.
22
Jaan: Just nii suur on minu raha warandus 1500 rbl. Seda olen ma osalt omalt isalt pärinud ning ka osalt omast teenistusest sinna juurde korjanud ning lisanud. Wõta see summake omale, osta Hindriku koht ära, ja mina tulen sinu juurde sulaseks.
Jüri: Imelik inime. Sina tahad suurema summa maja eest wälja maksta ja siisgi minu sulaseks jääda! Just ümberpöördult, peaksin ma siis sinu sulaseks saama.
Jaan: Ei mitte nii, sina oled wanem ning on sinul siis eesõigus peremeheks saada. Ei peaks meie mitte kokku sündima, noh siis lähen mina, ning sinul ei saaks mitte liig raske olema minu oma aegapidi wälja maksta ning ikka oma koha peremeheks jääda. Wõta minu pakkumine wastu ja anna minule oma käpp!
Jüri: Säh! (Nad lööwad käed kokku.) See jäägu siisgi esiteks meie oma wahele, sest wõib ju olla, et üks rahamees tuleb, kes terwe summa otsekohe wälja maksab, siis saaks temal muidugi eesõigus olema.
Jaan: Siis muidugi pole sääl midagi parata, aga meie tahame ometi sääl juures olla, kui see maja peaks müüdud saama. Ehk wõime ometi oma nõuu korda saata.
Jüri: Ja muidugi. Mina ei saa puuduma, ja mis wõimalik, püüame teha.
Jaan: Siis Jumalaga, wana hää naabrimees.
Jüri: Jumalaga. (Jaan läheb ära, ja pea selle järele astuwad sisse Kadri ja
Eewa.)
Neljas etendus
Jüri, Kadri ning Eewa.
Jüri. Kus Teie aga ümber hulgute, just nüüd, kui meil nii kena wõõras oli?
23
Kadri: Ma nägin ju, et Jaan sinuga nagu soowis rääkida, ning läksin just selle pärast Eewaga nurmele weidi jalutama, arwates, et meesterahwal oma wahel midagi rääkida on.
Jüri: Ja see oli sinust ka hää, sest meil oli mõndagi rääkida. Üks imelik mees see Jaan, ta oli minu wastu täna wäga lahke. Mõtle ometi, ta tahab minule oma rahawaranduse, 1500 rubla anda selle soowiga, et mina Hindriku talu omale ära ostaksin.
Kadri: Koha ostmine on küll üks kallis asi, kellel see wõimalik on, aga teise rahaga kohta omandada on ometi wäga kardetaw asi ning wäga ettewaatamise wääriline, üleüldse, kus meil ise ju weel wäga weidi raha on. Wiimati saadab Jaan sind majast wälja, ehk sa langed haamri alla, nagu Hindrik nüüd.
Jüri: Seda 'pole meil Jaaniga wist karta, sest ma loodan, et meie oma wahel hästi ning ilma ühegi kohtu abita läbi saame ning oma asju ühisuses edendame, sest kõik ta lahkus, mis ta mind wastu awaldas, oli wistist otsekohene, ning tuli hääst südamest.
Kadri: Üks kallis inimene! Kuda meil wõimalik peaks olema seda temale ära tasuda? (Paneb rätiku silma ette ning nutab.)
Eewa: Ema, sina tahtsid täna kiriku minna.
Kadri: Jah, nüüd on küll juba aeg, sest keskmine kell on ära löödud. Jüri, kas sa tuled ka kiriku, sest Eewa jääb kodu ja walmistab meile midagi lõuna söögiks walmis.
Jüri: Jah, siis wõime meie küll kiriku minna, kui Eewa siia jääb, sest üks peab ometi kodu jääma. (Nad lähewad.)
24
Wiies etendus.
Eewa üksi.
Eewa: Kahju, et ma täna Jaaniga mitte üht sõnagi ei saanud rääkida. Ta ilmus küll teiste sekka laulma, aga minuga ta ei rääkinud. Wäga kahju, et ema mind ära kutsus, kui Jaan siin oli. Oh kui häämeelega ma temaga mõnda sõna räägiksin. (Ukse pääle koputatakse. Eewa jahmatab weidi, sisse astub Jaan.)
Kuues etendus.
Eewa ning Jaan.
Jaan: Kas ma sind ehk eksitasin, Eewa?
Eewa: Ei eksita, wäga hää, et sa ometi tulid. Olid sa ju muidugi minu wastu täna nii wäga külm. Nägin küll sind teistega, aga minuga ei rääkinud sa üht sõnakestgi.
Jaan: Kas tõesti sa wõiksid uskuda, et ma sinu wastu külm olen? Kas sa arwad siis, et ma need tundmused, mis mul sinu wastu on, ka ju teistele tohtisin awaldada? Nüüd oleme aga üksinda, rääkigu siis need roosi õied sinule minu armastusest (Annab lille kimbu Eewale).
Eewa: Ah kui ilus! Anna andeks, Jaan, et ma rääkisin. – Ma teadsin ju – ma usun sind, ja selle pärast on ka minu armastus sinu wastu kaljukindel. (Nad kaelustawad üksteist, siis räägib Eewa edasi.) Jaan, see ehk ei ole sünnis, et meie minu wanemate selja taga oma armastust awaldame! Kas sa minu isale sellest midagi rääkisid?
Jaan: Ei rääkinud. Ma kardan, et sinu wanemad minu üle pahandawad ja sind minule ei lubagi.
Eewa: Armas Jaan, see ometi ei wõi wõimalik olla. Oh oleks sa ise kuulnud, kui minu isa sinu
25
suurest lahkusest meie wastu rääkis, kus siis ema pisarsilmil wastas: Üks kallis inimene, kudas meil wõimalik wõiks olla, temale seda usaldust tasuda!
Jaan: Seda parem, kui nende poolt meie armastuse wastu takistust ei peaks karta olema. Siis jäägu ta nendele saladuseks, kuni meie siis, parajal ajal, nendele oma armastust awaldame.
Eewa: Ja muidugi, seda meie teeme, sest ühe puhta armastuse warjul-hoidmine ei wõi ju patt olla, ning seda suurem saab siis minu wanemate rõõm olema, kui meie nendele oma armastust awaldame. Parem on ju igatahes tagasihoidlik olla ning siis ometi ka teistele rõõmu teha, kui nendele palju lubada ning pakkuda ja siisgi selleks weidi korda saata. (Nad kaelustawad weel kord, siis aga wõtab Eewa Jaani käest kinni ja saadab ta ukse poole:) Nüüd aga mine, armas Jaan!
Jaan: Siis sa tahad mind nüüd wälja wisata Eewa?
Eewa: Jah, just nii kui sina omal ajal mind Miina ning kadakasaksal lasksid wälja wisata.
Jaan: Ah nii – ma saan aru – aga minu wäljawiskajal on ometi õrnemad ning armsamad käekesed minu wastu, kui nendel Sinu wastu oliwad. (Annab kätt). Siis jää terweks. Jumal kaitsku sind, Eewakene!
Eewa: Jumalaga, Jaan.
Jaan läheb ära.
Seitsmes etendus
Eewa üksi.
Eewa (Säeb lilled laua pääle ning kannab kärmesti ka mõned söögi-asjad ning anumad lauale): Nüüd wõiwad ka minu armsad wanemad tulla. Laud on kaetud, söök on walmis. Oh Jumal, kui mul ometi
26
korda peaks minema oma wanematele kudagi wiisi rõõmu walmistada, on nad ju küll minu eest hoolt kandnud ning waewa näinud! (Jüri ning Kadri tulewad kirikust koju.)
Kaheksas etendus.
Jüri, Kadri ning Eewa.
Kadri: Oh kui ilus! Nii palju lillesid! Mis sinuga on juhtunud, laps? Sa punetad ju nagu roosi-õis.
Eewa. Ei midagi, emake, ole juhtunud. Mina ruttasin talitamisega – nii et mul weidi soe on. Nüüd aga palun lauda istuda ning sööki wõtta, mis ma olen walmistanud.
Jüri: Siis aga laske see tekk säält alla (Eesriide pääle näidates), sest kui meie sööme, siis ei ole just mitte tarwis, et teised meid waatlewad.
Eesriie langeb.
Kolmas waatus.
Hindriku talus.
Esimene etendus.
Hindrik ning Ann.
Hindrik (räägib esiteks nagu iseendaga): Mu abikaasa ei aima weel mitte, mis tänane päew meile peab tooma. Ta ei tea weel, et meie omandus enam meie oma ei ole, aga ma pean seda temale ju teadustama. (Läheb Anne juurde, kes ühte raamatut wõi albumi waatleb). Ann, sa tead ju ehk tänase päewa tähtsust?
Ann: Ei tea. Mis tähtsus tal siis wõib olla, ning mis ta meile uudist peaks tooma?
Hindrik: Ta ei too meile küll midagi, ta wõtab meilt aga kõik, mis meil on, sest täna müüdakse kõik meie warandus oksjoni wiisi ära.
Ann (ehmatab): Mu Jumal, meie kraam peab oksjoni wiisi ära müüdud saama! Mis meist siis saab?
Hindrik: Mis siis saab? Seda ehk teab üksnes Jumal, mina ei jaksa selles asjas midagi teada ega midagi mõtelda. Kõik selle linnahulguse süüd, kellel korda läks meie tütart ära petta, ning kellest ka sinul nii suur lugupidamine oli. Ta on kõik meie waranduse häwitanud ning nõnda meile sandi-kepi walmistanud.
Ann: Oh kui hirmus, kui hale ning kare on meie saatus! Nüüd peaks weel mina üksi süüdlane olema? Kas sina ei olnud ka ju ise meie tütre meheleminekuga nõuus?
28
Hindrik: Ka mina olin üks wilets ning rumal inimene, et ma paremate ning targemate inimeste nõuu hääks ei wõtnud. Kõige enam kahjatsemise wäärt on meie waene tütar, kes selle pagana kadakasaksa pärast pidi õnnetusesse sattuma. Tema on noor, ning on sarnased eksiarwamised temale ennemini andeksandmise wäärilised, sarnasest inimesest lugu pidada, kes mitte püssi pauku wäärt ei ole, aga meie, tema wanemad, pidime ometi mõistlikumad olema.
Ann: Siisgi wõiksime nende kohta ehk weel loota. Olewat Prits ju jälle koha saanud, ning see peremees olewat tema wastu õige lahke, nii kui Miina minule oma wiimase kirja läbi teadustas. Wõib ometi olla, et wast nad meile weel toeks ning abiks wõiksiwad olla.
Hindrik: Nende abi ning toetamise pääle ma küll ilmasgi ei tohi loota. Kui nad aga ise endid wõiksiwad aidata ning toetada, siis oleks ka üks tänuwäärt asi. On ta ju minu waranduse läbi löönud ning ei ole tal siit enam midagi loota ega saada.
Teine etendus.
Krõõt ja endised.
Krõõt: Üks naesterahwas oma lapsega on eestoas, kes Teiega soowib rääkida.
Hindrik (nagu iseendale): Kes see naesterahwas peaks olema? Wõib olla üks armupaluja. Meil ei ole aga isegi enam midagi, (Siis Krõõdale) Lase ta aga siisgi sisse tulla! (Krõõt läheb ja saadab Miina oma pojaga sisse. Hindrik ning Ann ehmatawad oma tütart nähes, kes weidi waestes riietes. Ann langeb tooli pääle istukile.)
29
Kolmas etendus.
Miina, tema poeg, Ann ning Hindrik.
Miina: (ruttab isa juurde, wõtab tast kinni ja palub): Isa! Anna andeks! Wõta mind oma juurde, ja päästa mind sest linnaelust!
Hindrik: Armas laps, mul 'pole sinule midagi andeks anda, meie ise, sinu wanemad, oleme sind linna soowitanud ning sind õnnetusesse saatnud. (Miina silmab ema, ruttab tema juurde ja laseb ennast pool istukile põrandale ema kõrwale.)
Miina: Ema! Ka sina oled nii wäga maharusutud, mis siin on juhtunud? Kas mina olen kõigele selle õnnetusele põhjust andnud?
Ann: Mitte sina, mina, sinu ema olen süüdi, et sina ning meie kõik nüüd õnnetud inimesed oleme.
Miina: Aga ema! Kõik lootused 'pole ju weel nurja läinud. Ma olen harjunud tööd armastama, wõtke mind tagasi ja päästke mind sellest linnaelust. Ma tööstan nii palju kui mul jõudu on, ja kõik läheb jälle paremini. (Nad kaelustawad.)
Ann: Minu armas, kahjatsemise wäärt laps, wist on Jumal meid katsuma tulnud meie upsakuse ning edewuse pärast. Ka mina tööstaksin nüüd rõõmuga, kui ma sind weel õnnelikuks wõiksin teha, aga kõik näitab ju hilja olewat.
Neljas etendus.
Krõõt ning esimesed.
Krõõt: Wallawanem ning kohtumees on tulnud. Rahwahulk ootab põnewuses oksjoni. (Kõik on ärewal. Ann langeb minestusesse.)
30
Hindrik: Õnnetu ema, weel õnnetum tütar! (Siis weel märkab ta tütrepoega ja wõtab ta oma sülle.) Aga miks sina selleks peaks süüdi olema, et ka sind need ilma õnnetused ümber piirawad! (Ta surub tütrepoja oma rinna wastu. Siis ütleb ta Krõõdale): Mine, ma tulen warsti. (Kadri toibub jälle, nad aitawad ta teise tuppa. Kõik lähewad ära, Hindrik üksinda. Siis läheb ta ukse pääle ja hüüab): Tulge aga, kõik on walmis.
(Sisse tuleb wallawanem, kohtumees ning mõned töömehed).
Wiies etendus.
Kohtumees: Mis kraami on siin müümise tarwis?
Hindrik: Küll ep wist kõik, mis Teie näete, eks Teie ise tea paremini. (Kohtumees näitab töömeestele mõned mööbli tükid wälja kanda. Siis waatleb ta kahte pilti, ja käseb ka neid wälja kanda, mida nähes Hindrik kohkub.)
Hindrik: Üksnes neid palun ma omale jätta, need on minu wanemate pildid.
Kohtumees (wiskab käega teistele ja ütleb): Laske nad pääle jääda! (Nüüd lähewad kõik ära, ja Hindrik jääb üksinda. Wäljas kuuldub oksjoni kära ning wäljapakkumist: Kes pakub enam! Esimelt – teiselt – ning kolmandalt n. n. e. Hindrik kuulab, waatleb aga wahete wahel oma wanemate piltisid.)
Kuues etendus.
Hindrik üksinda.
Hindrik: Ehk nad saawad sääl ka ilma minuta läbi, sest minul 'pole säält enam midagi omandada. Üksnes need kaks pilti on nüüd minu warandus. Imelik on see ilma-elu. Inimesed koguwad
31
ning pillawad. Wanemad koguwad, ning lapsed pillawad, ja mina olen nende pillajate liiki langenud. Minu armas isa, (waatab pilti) sina töötasid palehigis ning olid siisgi õnnelik, mina aga nõudsin lõbude järele ja olen nüüd õnnetu. (Wäljamüügi kära waikib aegapidi, Hindrik tahab wälja minna, sääl tuleb aga Madis temale wastu.)
Seitsmes etendus.
Madis: Aga Hindrik, miks sa ise sääl puudud, kus sinu warandus teise omaks läheb, kas sinul siis 'polnud wõimalik omale ka midagi tagasi omandada?
Hindrik: Ei olnud! Üksnes need kaks pilti on nüüd minu warandus, ja pääle nende weel minu naene, minu tütar ja minu tütrepoeg.
Madis: Kahjatsen sind wäga, waene Hindrik. Mis sa nüüd arwad ette wõtta?
Hindrik: Nüüd 'pole mul midagi enam ettewõtta. Ma olen asjata elukas siin ilmas, ehk wõtan sandi-koti kaela.
Madis: Mitte nii, armas sõber. Üksgi elaw hing ei ole siin ilmas asjata, waid igaühel on tähtsus, ning oma woli oma naelaga kaubelda, mis temale on usutud, kuni püha saatus ta ise tema elulõpule on aidanud. Mõtle oma naese, oma tütre ning iseenese pääle, ja kääna ennast oma inimlikkude kohuste täitmistele tagasi!
Hindrik: Mil wiisil peaks minul küll weel wõimalik olema oma kohuseid täita ning oma perekunda toita?
Madis: Paljugi wõib wõimalik olla, mis meile sagedasti ilmwõimatu näitab olewat. Sinul 'polegi mitte tarwis teiste eest töötada, waid igaüks wõib oma eest töötada. Ma rääkisin ju sinu tütrega, kellel suur eluwõim ning töölust näib olema. Sina
32
ning sinu abikaas olete, Jumalale tänu, ju ometi tublid ning terwed inimesed, ja weel sinu tütre pojake – ta on kena ning tubli loomuga poiss, kellest tema ema ning wana-ema-isa wõiwad tröösti leida ning tuge oodata. Sinu tütremehest küll enam asja ei saa, ta olewat sarnane joodik, et aitamine tal enam ei maksa. Nüüd olewat tema oma wiimase koha ära kaotanud, et teda küll enam keegi ei wõta. Sarnane alkoholi ori on muidugi oma inimliku otstarbe kaotanud, ning ta ei ole muud kui teistele inimestele risuks.
Aga kus sinu perekond on, ehk wõiksime mõnda nõuu pidada, endid tulewiku wastu walmistada!
Hindrik: Tänan wäga kõige hää nõuu eest, aga minul ei näita ometi enam ühtegi lootust olewat. (Ta läheb ukse poole ja hõikab oma abikaasat ja tütart, need tulewad.)
Kaheksas etendus.
Ann, Miina ja tema poeg
(tulewad kõik wäga rusutud olekus nähtawale. Sääl paneb wäike Hansuke omad käekese kokku wanaisa poole ja palub:)
Hans: Pai wanaisa, ära ole nii kuri! (Tema ema hoiab teda kättpidi tagasi ja nutab)
Hindrik: Aga, armas lapsukene, mina ei ole ju sugugi kuri.
Hans: Aga minu ema nutab weel enam, kui siis, kui mu isa purjus oli ja teda tõreles.
Miina: Ole wait, mu laps!
Hindrik: Las ta aga rääkida, tal on oma õigus rääkida. Ta, ilmsüüta lapsukene, ei näe kusgil muud kui õnnetust, mis meie süü läbi ka temale on osaks saanud.
33
Madis: Õnn ei ole jäädaw, ka õnnetus mitte. Üks siht on meil aga kindel, kuhu meie kõik jõuame ning kus õnnelik ning õnnetu, rikas ning waene, kõik ühesugused on. Kas meie tee õitswatest aasadest wõi pimedatest kuristikkudest läbi käib, aga lootust ei tohi meie ialgi kaotada. Armas naaber (Hindriku poole), sinu elulugu ma küll tunnen, aga kas sa ei tahaks oma õndsa isa elust mulle mõnda ütelda, kelle pilt sinule nüüd nii armsaks on läinud? Ta oli jõuukas peremees, kas ta oma waranduse oma wanematelt omale päris?
Hindrik: Ei pärinud. Minu wanaisa oli saunamees, ja minu isa olewat nooruses teise sulane olnud, aga mitte kaua, sest siis olewat tal korda läinud seda kohta rentida. Kui mina weel wäike olin, sis läks meil asi weidi waest wiisi, sest minu isa oli haiglane. Siis kinkis Jumal talle terwist, ja tal õnnistas kõik. Ta ostis selle koha päriseks ja maksis aegapidi ka kõik wõlad ära.
Madis: Wäga huwitaw. Nii okkaline kui tema elu ka oli, aga tal õnnistas kõik. Wist oli ta töö armastaja?
Hindrik: Jah ta oli wäga töökas inimene.
Madis: Ta oli wahete wahel ka haiglane, ja siisgi õnnistasiwad tema tööd ning ettewõtted. Teie olete weel kõik terwed, tublid tööinimesed, kas Jumal saaks Teile siis oma õnnistust keelama?
Miina: Oh kui häämeelega ma töötaks, kui ma aga teaks, mis mul teha! (Ta tõmbab oma poja oma ligi.)
Ann: Ka mina armas laps töötaks sinuga. (Ligineb oma tütrele.)
Hindrik: Kõik on hilja, meie 'pole enam teise orjadeksgi kohased.
Madis: Pole mitte nii, armas naaber. Üksgi hää nõuu ning ettewõte 'pole kunagi hilja, nii kaua
34
kui meie siin ilmas elame. Teise teenistus 'pole küll mitte nii armas kui omale töötada, siisgi leitakse ka häid inimesi kellega ühisuses wõib töötada ning nõnda oma päewi rahus edasi elada. Teie ehk wõiksite siia moonamehe majakesesse ulualust saada nii kaua, kui näha saame, kudas Jumal Teie elusaatust juhib.
Hindrik: Kas meid aga siia wõetakse? Ma ei teagi, kes nüüd selle maja omanik on.
Madis: Kahju küll, et sa ise sellegi järele ei kuulanud. Sinu moonamees Jüri olewat nüüd selle koha omanik, ning Jaan olewat temale sulaseks (Kõik ehmatawad ning imestawad selle üle.)
Hindrik: Siis 'pole meil siin küll ühtigi loota.
Ann: Siis peame igatahes kuhugi kaugemale siit kolima.
Miina: Meie ülekohut tasutakse kätte.
Madis: Jüri ning tema omad 'pole ju ometi mitte pahad inimesed.
Hindrik: Mitte sugugi, meie wahel on aga mõnikord midagi ette tulnud, mis nad meile ialgi ei saaks andeks andma. Kudas Jüril pidi wõimalik olema ühte kohta omandada, mis 4000 rub. wäärt on!
Madis: Ometigi oli see wõimalik, ning see on kõik auusasti sündinud. Jüri on tööarmastaja, nii ka tema naene ning tütar. Nad olewat ise elus kopikaid kokku korjanud – nii, et neil ise hää summake oli kogutud ja puuduwa summa olewat nendele üks hää tuttaw andnud wõi lainanud. Ka on ta selle koha odawasti saanud, 3300 rubla eest, sest 'pole mitte enam pakutud.
Hindrik: Wäga kahju, et siis nüüd minu wõladgi sellega 'pole mitte ära tasutud saanud.
Madis: Selle üle wõid ennast rahustada, sest asja lõpus 'pole mitte sina süüdi. – Et nüüd muud nõuu ei näita olewat, siis ma palun Teid esiti minu juurde tulla niikaua, kui näha saame, kudas Jumal
35
Teid edasi aitab. Ruumi on minul küll, ja leiwa puudust, Jumalale tänu, ei saa meil ka olema. (Nad tänawad käeandmisega.)
Miina (oma pojale): Hansuke, täna seda hääd külaonu!
Hans: Külaonu, sa oled wäga hää, ma tänan sind.
Eesriie langeb.
Neljas waatus
Esimene etendus.
Jüri ning Kadri.
Endises Hindriku majas, mis nüüd nende oma on.
Kadri: Küll ma igatsesin teise teenistusest lahti saada ning ise omas majakeses elada ning tööstada, aga seda õnne ei oleks ma siisgi ialgi loota tohtinud et meie säält moonamehe majakesest siia suurde talumajasse pidime pääsema ning seda omale omandama.
Jüri: Ka mina ei oleks seda waremalt sugugi uskuda wõinud. Selle kõige eest, mis meil nüüd on, oleme Jumalale ning häädele inimestele tänu wõlgu.
Kadri: Kas sa weel mälestad, kui meil üks wäga rõõmus ning ilus pühapäew oli? See oli, nüüd juba ligi aasta eest, kus meie sinu sünnipäewa pühitsesime. Ka täna on pühapäew, ja nüüd hiilgab meie elupäike ometi weel ilusamini kui seekord. Kõige päält rõõmustan ma ennast meie Eewakese pärast, kus ta nüüd ennast enam nii wäga ei pruugi tööga waewata.
Jüri: Las ta aga ikka tublisti tööd teha. Kes tööd armastab, seda armastab ka Jumal.
Kadri: Ja muidugi, et oma tütart tööst ära wõõrutada ning teda hellitada, seda ma ju ei mõtlegi, armas mees, waid ümberpöördult peab ju lapsena inimesele tööd armsaks teha püüdma. Meie Eewake
36
on selleks ka ju nii harjunud, et ta wist ilma töö ning talituseta eladagi ei oskaks, aga siin on temal ka muidu lahkem ning rõõmsam elu, kus ka tema waesekesele ta tulewik ju enam wõib wastu naeratada.
Jüri: See on tõsi, Jumala õnnistus käib töö kannul: „Tee tööd ning palu Jumalat“, ma lisaksin häämeelega selle wanasõnale weel juurde „tee tööd ning laula“ sest laulu häältes liginewad kõigeparemini inimese igatsused Jumalale.
(Eestoas lauldakse.)
1. Oh wõtkem Jumalat Suust, südamest nüüd kiita,
Kes suuri asju teeb, Ja temale auu näita,
Kes emaihust ju Meil' teinud palju hääd,
Ja praegu hoidwad weel Meid tema armu käed.
2. See armas Jumal nüüd Ka wõtku muret kanda,
Meil rõõmsaid südameid Ja kallist rahu anda.
Ta pidagu meid ka Siin üles armsasti
Ja wõtku häda käest Meid päästa heldesti.
(Jüri ning Kadri on liigutatud. Kui laulmine lõpeb, tulewad lauljad sisse, Eewa
eesotsas.)
Teine etendus.
(Keegi lauljatest ütleb: Meie kõik soowime Teile hääd õnne ning hääd terwist Teie uue koha pääl.)
Jüri ning Kadri: Meie täname Teid südamest.
(Siis räägiwad nad lauljatega oma wahel mõne sõna, annawad kätt ning lauljad lähewad ära.)
Kolmas etendus.
Eewa, Jüri ning Kadri.
Kadri: Ma tänan sind, Eewake, su laul meeldib meile ikka, aga weel liigutawam on sarnast koorilaulu kuulda nagu täna. Jaan laulis ka ikka muidu, aga miks ta täna mitte ühes ei laulnud?
37
Eewa: Ei tea, emakene, ma kutsusin teda küll, aga ta ei tulnud.
Kadri: Imelik, et ta wiimasel ajal nii tagasihoidlik on.
Jüri: Selleks ei saa mina temast ka õigest aru.
Eewa: Kuulge, kas Teie ei hakka ju kiriku minema?
Kadri: Sina ehk wõiksid täna kiriku minna, ja mina jään kodu.
Eewa. Ei, emake, mine aga sina kiriku, mina jään täna kodu talitama.
Kadri: Olgu siis nii. Lähme siis, Jüri, kiriku.
(Nad lähewad kõik ära teise tuppa.)
Neljas etendus
Eewa tuleb tagasi.
Eewa: Nüüd on wanemad kirikus. Nüüd olen ma üksi kodus. Oh, kuda ma rõõmustan, et ma täna üksi wõin olla. (Jaan tuleb sisse.)
Wiies etendus
Jaan: Eewake! Ah, kas sina siin oled?
Eewa: Sina kelm, ma tahtsin ju täna üksi olla!
Jaan: No, eks me mõlemad kelmid siin siis üksi ole, kus meid keegi ei waatle. (Ta wõtab Eewa ümbert õrnasti kinni.) Kas sinu wanemad meie armastusest ju ei ole märganud?
Eewa: Ei! Nendel ei ole sellest aimugi. Ema ütles enne sinust: „Imelik, et ta wiimasel ajal nii
38
tagasihoidlik on.“ Isa wastas: „Sellest ei saa mina ka aru.“ Nendele olewat räägitud, et sina kusgil mujal olewat kosjas käinud.
Jaan: Seda parem, las' nad aga seda uskuda! On ju sest küll, kui sina seda usud, et neil midagi meie ühenduse wastu ei saaks olema.
Eewa: Ei ialgi! Nad armastawad sind niisama, kui minagi sind armastan.
(Nad kaelustawad. Siis tallutab Eewa Jaani ukse poole.)
Jaan: No, kas siin jälle uks läwe kõrwal on? Kas pean minema? Kas tahad jälle üksi olla?
Eewa. Ja muidugi, Jaanike, tahan üksi olla, tahan ka talitada ja kõik korraldada, kuni wanemad tagasi tulewad. Parem ju ometi, kui mina sind ilusti wälja toimetan, kui et sina mind peaksid wälja wiskama! Eks ma näe sind ka wahete wahel läbi akna.
Jaan: No siis, Eewake, hääd hommikut! Aga ettewaatlik pead sa olema, et wanemad mitte ei märka, et meie üksteisele nii wäga tutwad oleme.
Eewa. Ja muidugi, ettewaatlikud peame olema, ja selleks oleme ka mõlemad kelmid küll. (Jaan läheb.)
Kuues etendus
Eewa üksi.
Eewa: Oh kui õnnelik ma olen! Aga kas see on ka õige ning auus, mis ma oma nooruse tujus ette olen wõtnud, ning et ma just nii oma wanematele rõõmu tahan teha? Oh, oleksin ma ometi ema käest nõuu küsinud! Nüüd ei ole aga mitte kohane aeg kahjatseda, waid nüüd on tarwis ära oodata, kudas asi läheb, ehk mis tulewik toob. (Ta talitab ja säeb kõik korda, toimetab asju wälja ning jälle sisse. Toob wett, walab lillesid.) Nüüd on kõik korras. (Läheb siis wälja.)
39
Seitsmes etendus
Jüri ning Kadri tulewad kirikust kodu.
Kadri: Waata, kui ilusti on Eewa kõik korraldanud. Ta on ikka meie kallis tütrekene. (Ta hõikab: Eewa! Eewa tuleb sisse.)
Kaheksas etendus.
Kadri: Oh kahju, et sina ka täna kirikus ei olnud, sest õpetaja pidas täna wäga ilusa jutluse. Kas sinul 'polnud mitte igaw üksinda?
Eewa: Pole wiga! Kui igawaks läks, siis toitsin kanu, walasin lillesid ning tegin mõnda muud. Teha ning talitada on ju ikka midagi.
Kadri: Ja muidugi, sina leiad ju ikka midagi tegemist. Kas Jaan peaks kodu olema?
Eewa: Ei tea, ma ei ole teda enam ammu näinud.
Jüri: Kahju, et ta siin nii wäga weidi kodune on.
Eewa: Ta 'pole wist siin weel harjunud, ehk on tal wahest wanas kohas weel midagi toimetada.
Jüri: Ja muidugi, tütrekene, eks igaüks ise tea, mis tal teha on. (Madis astub sisse.)
Üheksas etendus
Madis: Soowin Teile kõigile siin uue koha pääl kõigeparemat õnne ning Jumala õnnistust. (Kõik tänawad.) Armas Jüri, ma rõõmustan wäga, et sinu töö ning waew hääd wilja on kandnud, nii et sinul wõimalik oli seda kohta omandada. Sa wist ei saa pahaks panema, et ma sinu jutule tulin, sest ma soowiks
40
häämeelega sinule mõnda nõuu anda, ehk õigemini ütelda, sinule oma soowi awaldada.
Jüri: Wäga hää, sest iga nõuu sinu poolt on minule rõõmustaw. (Kadri ütleb Eewale nagu oma oma wahel: Eewake läheme ära, sest meesterahwal on wist oma wahel midagi kõnelda. Nad lähewad ära.)
Kümnes etendus.
Madis ning Jüri.
Madis: Sina oled wissisti juba omad asjad sisse seadnud ning endale omakohased teenrid leidnud?
Jüri: Ja, tänu Jumalale, olen selleks ju alguse teinud.
Madis: Kas sinul on ju üks moonamees?
Jüri: Seda küll weel ei ole, aga ma ei tea, kas seda tarwisgi on, sest Jaan arwas, et tarwilisel korral ka päiwilisi wõib saada ning esiti nii läbi aidata. Jaan aga ise teeb minule weidi pääwalu.
Madis: Miks siis nii, Jaan on ju tubli poiss?
Jüri: Ja, seda ta on, ja ta on ka üks kallis inimene, aga tema sobiwat juba oma kosjaasju.
Madis: No, mis siis, las' ta wõtta naene, siis on sinul ju moonamees käesgi.
Jüri: Jah, see wõiks muidu ehk hää ka olla, aga tal on siisgi oma paha külg. Waata, enam kui pool on selle talu sees Jaani raha, ja kui ta peaks, nagu ma olen kuulnud, selle rikka Mäematsi tütre wõtma, siis ta wõiks ehk minu käest oma raha tagasi pärida. Et seda minul aga nii pea mitte wõimalik maksta ei ole, siis wõib ta selle maja omanikuks saada, ja minu peremehe päewad oleksiwad siis ju loetud.
41
Madis: No, nii hull see asi ka ju wist ei ole. Jaan on hää inimene, ta saab wist ootama, kuni sinul wõimalik saab olema tema jagu wälja maksta.
Jüri: Ükskord peab asi ometi selgima. Mina tahan temaga warsti selle üle rääkida. (Ta hõikab üle ukse Kadrid. Kadri astub sisse.)
Üksteistkümnes etendus
Jüri: Kuule, Kadri, kas sa ei ole Jaani kusgil näinud?
Kadri: Jaan tuli just kodu, ja on praegu õues.
Jüri: Aha, siis on hää. (Ta hõikab aknast wälja: Jaan! ole hääks ja tule natuke sisse! Jaan tuleb sisse.)
Kaksteistkümnes etendus
Jüri: Kuule, Jaan, miks sa arwad, kas meil ei ole tarwis ühte moonameest wõtta? Meie hää naaber tahab meile selleks üht hääd inimest soowitada.
Jaan: Ma arwan küll, et seda meile tarwis on.
Jüri: Ja üht asja ma tahtsin sinult weel järele pärida, kas on õige, et sina tahtwat juba naist wõtta?
Jaan: Jah, armas peremees, ma tahaks küll naist wõtta.
Jüri: Aga, Jaan, kas sellega siis rutt peaks olema, sa oled ju weel noor?
Jaan: Armas peremees, liig noor mina ju ka enam ei ole. Olen ma ju nüüd umbes selles wanaduses, kui sina olewat olnud, kui sa omale perenaese wõtsid. Ka mina ning minu pruut ei taha mitte wanaks saada ju enne, kui pulmad ei ole ära mitte peetud.
42
Jüri. Kes sinu pruut siis on, kui ma küsida tohiks?
Jaan: Armas peremees, oodake natukene, seda wõite pea teada saada. (Ta läheb wälja.)
Kolmasteistkümnes etendus.
Jüri: Ta läheb ära ja ei ütle ometigi, kes tema pruut on!
Kadri: (ohkab): Wist ikka see Mäematsi tütar tema pruut on! (Jaan tuleb sisse Eewa käekõrwal. Rõõmuline liikumine.)
Neljasteistkümnes etendus.
Jaan ning Eewa ja endised.
Jaan: Siin, armsad wanemad, siin on minu mõrsja, kui teil midagi selle wastu ei peaks olema.
Jüri: Sina kelm, sa ei tahtnud minule oma pruudi nimegi nimetada! Kui sa mitte Jaan ei oleks, oleks mul sinule üks õige wali trahw.
Eewa (Ema poole): Ema, anna andeks!
Kadri: Tütar, sa teed mind õnnelikuks.
Jüri: Meie saame ju mõlemad aru, et Teie saladustel selleks ju ühtigi paha, waid ainult hää tahtmine oli, sest Teie tahtsite selle saladusega meile rõõmu walmistada, ning see on teil nüüd ka täiesti korda läinud. Jumal õnnistagu teid, mu armsad lapsed! (Ta tõstab käed nende pää üle.)
Kadri: Sedasama soowin ka mina kõigest südamest.
Jaan ning Eewa: Meie täname, armsad wanemad. (Ja nad langewad üksteise kaela. Ka wanemad kaelustawad üksteist.)
Madis: No, nüüd 'pole sinul, armas Jüri, enam karta, et Jaan oma jagu enne aega wälja nõuab.
43
Jüri: Ei, mitte, sest nüüd oleme ju ise kõige oma warandusega üksteise omad.
Madis: Kus õnn kõige kõrgemal tipul, sääl on ehk wist omakohane ka nende pääle mõtelda, kes õnnetud on. Ka mina julgen nüüd paluda, kas sa ühte õnnetut perekunda oma moonamehe majakesesse ehk wõiksid wastu wõtta?
Jüri: Ja muidugi, meile on ju moonameest tarwis. Kes see perekund siis on, keda sa selleks soowid?
Madis: Ma tahan neid Teile warsti tutwustada, sest nad on siin ligidal. (Ta läheb.)
Wiiesteistkümnes etendus.
Jüri: Miks temal sellega siis nagu saladus näitab olema, et ta seda perekunda ei nimetanud?
Jaan: Eks me näha saa, ega Madis meile ju ometi midagi paha ei soowi! (Ukse pihta koputatakse. Sisse astub Madis Hindriku ning Annega.)
Kuusteistkümnes etendus.
Madis (astub Hindrik käe kõrwal Jüri ette): Siin on sinu moonamees.
Jüri: Aga Madis! Ära katsu mitte minu wana peremeest nõnda alandada. Selleks ei tohi minul ju ometi mitte auu olla teda minu moonameheks nimetada.
Hindrik: Siin 'pole enam auust juttugi. Minu warandus, minu auu ning kõik on minul kadunud. Ma ei tohi mitte kiidelda ning loota, et ma sinu teenistuses oma kohuseid weel täiesti wõiksin täita, aga
44
kui sa minule selles, oma endises elukorteris, lahkesti ulualust wõiksid lubada, siis tahan töötada ning teha kõike, mis minu jõuus on.
Ann: Ka mina tahan häämeelega tööstada, kui Teie aga lubaksite ka minu tütart oma juurde wõtta.
Eewa: Aga kus Miina on?
Ann: Ta on siin ligidal. (Parajalt astub Miina oma pojaga sisse.)
Seitseteistkümnes etendus.
Miina (Ruttab Eewa juurde): Eewa! Kas sa wõid minule weel andeks anda?
Eewa: Kõigest südamest. (Nad suudlewad ning kaelustelewad, siis küsib Eewa Miinalt:) Kas see on sinu pojakene?
Miina: Jah, see on minu poeg. (Eewa suudleb Hansukest, ning Jaan wõtab ta oma sülle.)
Hindrik: Nüüd weel saan mina täiesti aru, et üksnes töös ning tegewuses inimene täiesti ning auusasti õnne ning lõbu wõib maitsta. Minus on ju kõik hilja, ning ma kardan, et mina, ka kõigeparemas tahtmises, enam oma eksitusi ning wigasid hääks ei jaksa teha. Aga sellest mehekesest siin (tõmbab Hansu Jüri poole) wõiksid sina ehk weel midagi teha. Jüri, wõta ta oma elukooli ning arenda ning harjuta ka temas tööarmastust.
Jüri (Jaani poole näidates): Sina, minu tulewane wäimees, ehk wõtad selle poisikese omale, kuni Jumal Teile ise ehk lapsi kingib. Siis aga jääb Hansuke minu kasulapseks. (Jaan tõstab Hansu oma kätel kõrgele, ja kõik hüüawad „b r a w o“. Jüri räägib edasi.) Selle õnneliku pühapäewa juhtumiste mälestuseks paluksin ma weel ühte minu südamelikku soowi täide saata. Üks rahwalaul, millel ilus wiis minule mu noorusest weel on mälestusse jäänud, kõlas wäga ilusti, kui ma teda nurmel wõi niidul kuulsin. Nüüd ei
45
näi ta enam omakohane olewat, sest meie aeg on ta kõrwale lükanud ning unustusse jätnud. Kui keegi Teist seda laulu wiisi weel mälestab, siis ma paluksin teda ometi weel laulda, nii hästi pahasti kui see ka läheb. Ta sõnadest ma mälestan weel mõnda, kui ka sedagi puudulikult, ning need sõnad on minu mälestuses umbes järgmised: (Ta ütleb ette.)
[Noot koos tekstiga]
Laul segakoorile
Moderato.
Rahwawiis.
Meie alustame, weled, seda teed,
nii et noores elus minna edasi.
Mis me ilman saame,
kui et tänna läeme
taewa poole siin,
sääl on õige liin.
Suurust, auwu kannab ilm meil ette siin,
sagedasti Annab hukkaminekud.
Ehk on palju wara,
kes neid loeb ära,
kuld see on üks muld,
pärast pelgab tuld.
Rahwa suust.
Raamatud mis Hermann´i trükikoja raamatukauplusest
suurel hulgal ja üksikult saada on:
Kop.
Wabal merel langenud. Romaan. P. Toom. 15
Õnn ja töö. Näitemäng 4 waatuses. A. Weizenberg. 20
Licht und Schatten. Betrachtungen von A. Weizenberg. 80
Maie ja Mihkli kosjad ehk klaas weini. Näitemäng 3 waatuses. A. Weizenberg. 1.5
Minu postipoiss. 05
Mõrtsukatöö Boscombe orus. 20
J. Kalmusaar luuletused 25
Laulu-lilled. l. Wihk. Nelja häälega mk. H. Leppik. 25
Mitmesugused uued tantsu-tükid ühe ja kahe wiiulile.
Hermann Schmalz. 20
Pettuse ohwrid. Kurbmäng neljas järgus. P. Jakobson. 30
Minna von Barnhelm. Wiie järguline lustmäng.. J. Orra. 30
Pärisorjade wabastaja William Wilberforce. Chr. Sööt
Selles raam. weel: Abdul Kassim ja raud kast.
Herm. Raid. Shwetlana. J. H.Wahtrik.
Kollane külaline, Aja teadusest; Surma ämblik.
M. Põdder. Napoleon. 30
Kaljukoopa kullawarandus. J Parw. Siis weel:
Mongoli uudisjutt. A Tombach. Kuda
talwitsewad loomad. Surma aimdus loomade
juures. Häätegu kannab kahju. J Parw. Kohwi-
puu. Mõned pagana-aegsed hauakirjad. J Sepp.
Sada aastat tagasi. Päätükikene Eesti rahwa
pärisorjuse ajaloost. T. Kuusik. Mõnda taewapoja
riigist, ja mitmed ilusad luuletused. 20
Jalgsemaa kitseeide muinasjutud 25
Kindel eesmärk. Eesti jutt. Jakob Kõrw. 30
Udumäe kuningas ehk kroonitud woorus. Näitelaul
neljas järgus. P. Jakobson. 20
Igapäewane palwe koda. Palweraamat, ühes suurte
pühade laulude, palwete ja kõnedega. 25
Kõige täielikum Jenowewa elulugu. 20
Ilus tohter. Õpetused, kudas inimesed igasugu haigusi
aurutamistega, wee-wannitamistega, pääle walamistega,
märja mähitustega jne kui ka oma korjatud
rohtudega arstida wõiwad. S. Kneippi järele Dr. J. T. 80
Kiired I. Wihukene Eesti parema
kirjanduse edendamiseks. 40
Uued Jõulu-jutud. J. Liewoh. 12
Uued meestekoorid. J. M. Sommer. 50
Püha kiwi. Wene keelest W. Ilmarine. 80
Kuninga Salomoni warakaewandused. 30
Pühade laulud. I. (Wähesel arwul) Miina Hermann. 25
II 30
Miina Hermann'i Kontserti laulud I. 30
II 40
Soomesugu muinasajast. H. Prants. 20
Armastuse keeled. 20
Kasuline kirjatöö. Ühe wäikese talukoha ajalugu. 30
Suwe raamat. 13 õpetlikku juttu. 30
Ära saada meid kiusatuse sisse. Ilus jutt. J. Parw. 20
Armastus polizei käsul. M. Põdder. 20
Inimesed ja juhtumised. 7 õpetlikku juttu. 20
Kangesed ja kerglased. 8 ilusat juttu. 20
Kes tegi? Uudisjutt. 20
Alkoholi õnnistus. Näitlus ühes jaos. M. J. Eisen. 10
Eesti rahwa mõistatused 30
Jõulu raamat. Ilusad Jõulu laulud ja jutlused. 12
Kalewi poeg ja karskus. 06
Lihawõtte pühade raamat 05
Laulu ja mängu leht III. - XIII.
Dr. K. A. Hermann, à 20
Laulu ja mängu leht I - XIII. Dr. K. A. Hermann. 20.00
Eesti rahwa laulud. Segakooridele. Dr. K. A. H. 50
Laulu kaja. Soolo laulud. Meeste ja segak. Dr. K. A. H. 15
Täieline Eesti-Wenekeele sõnaraam. Dr. K. A. H. 1.20
Wene keele õpiraamat. iseäranis ise
õppijatele. Dr. H. 40 ja 20
Sumeri-akkadlased. Dr. K. A. Hermannn. 10
Rikka ja waese pulmad. Algupäraline jutt Eesti elust
Dr. K. A. Hermannn. 10
Loe! Õpetlikud lood ja jutud. Dr. K. A. Hermann. 30
Neljanda üleüldise ja teise tänulaulup. sgk. D. H. 50
mk. Dr. H. 50
Eestirahwa II. üleüldise laulupidu mk. (Wähesel
arwul) Dr. K. A. Hermann. 80
Eestirahwa II. üleüldise laulupidu mk. köidetud
Dr. K. A. Hermann. 1.00
Eesti keele grammatik. Dr. K. A. Hermann 50
Rahwa raamat. J Wolde. 30
Ilma süüta. M. Baracki järele P. Grünfeldt. 05
Kodukannid II. Lipp 60
Kontserti laulud, waimul. ja ilm. Wanem. laulus. 65
Kooli laulmise raamat. J Kappel 35
K. A. Hermann´ i Kasuline Rahwa-kalender 7
Laululaan, sgk 3 Annet à 20
Laste laulik F. Kuhlbars 20
Leina-lilled. Jakob Liiw 05
Laulu ja mängu leht.
Dr. K. A. Hermann. III.—XIII. à 1.20
I. ja II. aastakäiku wahetame uute wastu ümber,
ehk ostame ka puhta rahaga täie hinna eest.
„Linda“ aktsiad. Eduard Wilde jutustus. 228 lhk. 30
Luteruse wäikene Katekismus 6
Lukus süda. Romaan. Saksa keele järele
kirjutanud J. Pärn 20
Naljakad laulud. Eesti meestekooridele. Kinkmann'i
Naljalaulude lisaga. J. M. Sommer 40
Laulu lilled. I. wihk. Nelja häälega laulud meeste kooridele.
H. Leppik 25
Mitmesugused uued tantsu tükid ühe ja kahe wiiulile.
Hermann Schmalz 20
Maa ja mere pildid I. à 40, II. ja III à 50
Miina Hermann'i lauluk. Kontserti laulud I. 30
II 40
Must weri. Ülipõnew romaan Inglise sõjawäe oludest.
I. ja II à 25, III 35
Mesilane. Wälja andnud G. Daniel. Teist trükki täiendanud
H. Schulzenberg 30
Maimu. Jutt Eesti muinasajast. Rahwa juttude riismete waral
kokkupalminud A. Kitzberg. Teine täiendatud trükk 20
25 mitmes nooti klawerile, kahe ja nelja k. mängida.
Dr. K. A. Hermann à 20
Noodi ja kokkukõla õpetus. Dr. K. A Hermann. 60
Peotäis tõtt. Hulk tarku õpetuse sõnu. Anna Haawa. 50
Kuldköites 1.00
Palugem. Igapäewane palweraamat lühikeste
palwedega ja lauludega. M. J. Eisen 20
Põllumehe käsiraamat. P Obram 60
Postimehe lõbulisa. 4 aastakäiku, poogitud. à 80
Pildid isamaa sündinud asjust. Dr. Hurt. 60
Põllutöö õpetus 1—6. Kipper à 20
Pühade laulud I. segak. Miina Hermann 25
II 30
Pärnumaa esimese laulup. l. A.Läte 40
Põllumehe laul, meeste ja sgk. à 12
Romaan kuninga tütrest. H. Prants 20