I. Grünthal, Poja tee (1995)

Suure keha, väikse pääga
sangar sammus põhjaradu
rüüstas, kui ei antud hääga
mere taga relvaladu.

Koorem vinnas käte kummi
musklid nagu köied kiige
kõhtu kui šamaani trummi
tagus tõusev meheliige.

Kuulub suure asja juure
mõni väike verenire,
aga Suure Tamme juure
jõmp lõi üles mõrvakire.

Päälehüpand sepavõsu
tehti pärast kukke vaikseks,
mõõga koidupunas mõsu
muutis hõimud kahepaikseks.

Lüües haavu lahe taha
tihutöö kui tükitööga
nülgis sangar lohenaha
eesti pinnalt Soome ööga.

Lahku minnes ugri saatus
valis värviks väävelkolla:
Auru all on elujaatus
laibavirnal üksi olla. 

Ivar Grünthal, Poja tee. – I. Grünthal, Neitsirike. Tartu: Ilmamaa, 1995. Lk 209